Transcript ppt - Eesti Haridusfoorum

Mida tähendab „liikumine arengu- ja
koostöökeskse õpikäsituse suunas"?
Ene-Mall Vernik-Tuubel
Haridusfoorum Tallinnas, 27.04.2012
Eesti hariduse viis väljakutset, Haridusstrateegia 2012-2020
Õpetaja positsiooni
ja maine tõus
Õppes
osalemise
kasv
Liikumine
arengu- ja
koostöökeskse
õpikäsituse
poole
Seos teadmusühisk
ja innovatsioonimajandusega
Digikultuur
ja kirjaoskus
Olukord, ehk miks see väljakutse nii oluline on?
• Uuringud – eelkõige PISA – näitavad Eesti
õpilaste head teadmiste taset, aga ka
tagasihoidlikku loovust, ettevõtlikkust,
probleemilahendamisoskust . samas just neid
omadusi ootab tänapäeva ühiskond ja
majandus
• Eesti noor põlvkond vajab üha rohkem
sotsiaalseid võimekusi: oskust ennast
väljendada, juhtida ja kehtestada; loovalt ja
kriitiliselt mõelda, olla eestvedaja ja võtta
riske; väärtustada mitmekesisust ja koostööd;
tulla toime määramatuse ja
ebaõnnestumistega
• Väljakutsele vastamine tähendab suurt nihet
nii õpikäsitluses kui suhtumises kooli kui
õpetamisse. … Kool on keskkond , mis peaks
sisaldama palju rohkem rõõmu ning vähem
õppimisega seotud stressi, kooliväsimust ja –
vägivalda; keskkond, kus avalduvad anded
ning kus kedagi ei jäeta kõrvale
Meetmed
• sotsiaalsete kompetentside - suhtlemis- ja
läbirääkimisoskused, kriitiline mõtlemine,
pingetaluvus, koostöövalmidus ja eestvedamine, eneseregulatsiooni oskus, arutlusja esinemisoskus, keelteoskus jt. tugevdamine õppekavades.
• Õppijate isiksuslike erinevuste , andekusetüüpide ning kultuuritausta väärtustamine
ning arvestamine õppes ja hindamisel
• Koostööpõhiste õppemudelite juurutamine
• Õpetamise seostamine kõigil haridus.
tasemetel uurimise ja loominguga.
• Õppeasutuste toetamine koolikultuuri
kujundamisel ja väärtusarendusel.
• Omanäoline koolikultuur ja õpilase isiksuse
kujunemisele suunatud väärtusarendus tuleb
teha oluliseks kriteeriumiks õppeasutuse
sise- ja välishindamisel.
Uuenduslik õpetamine ja õpilaste sotsiaalsete
pädevuste areng lülitatakse õpetaja
tunnustus- ja edutamissüsteemi.
• Õppeasutuse vastutuse suunamine
ennetusele, mitte tagajärgede silumisele.
• Õpetajate ja koolijuhtide vastav täiendõpe.
• Õpetajat toetava riikliku tugisüsteemi
väljaarendamine.
Haridusmudeli paradigmamuutus:
• Positivistlikult
konstruktivistlikule
teadmiste andmine
omandamine
teadmusloome
• Teadmuses on teadmised, väärtused, pädevused
omavahel põimunud. Teadmus sünnib õppija ja
õpetaja dialoogis ja aktiivses koostöös.
• Konstruktivistlik mudel eeldab nii õpetaja kui õpilase
suuremat eneseteadlikkust, loovust,
refleksioonivõimet.
• Õppeprotsess peab olema suunatud õppija
identiteedi, väärtuste , oskuste arengule, et
parendada tema toimetulekut kiiresti
muutuvates sotsiaalsetes, majanduslikes,
kultuurilistes oludes.
• Kool peaks õpilasele andma demokraatliku
suhtlemise kogemuse, väärtustama loovust ,
soodustama iseseisvat otsustamist, vastutamise
julgust, kujundama valmisolekut võtta vastu uusi
väljakutseid.
See pole ju meie jaoks midagi uut ???
• hariduse mõttetalgud 1989:
Ainekesksus –õppijakesksus
• üldhariduse õppekavade üldosad:
pädevused, üldoskused
• EU soovitused
elukestva õppe võtmepädevused
• Õppeasutuste arengukavad:
Visioon: ……Koolis kujundatakse õpivõimelisi isiksusi,
kes tahavad ja oskavad oma unistusi ellu viia,
arendades väärikalt ja hoolivalt kõiki oma võimeid ja
andeid
Missioon: …Kool aitab õpilasel kujuneda iseseisvalt
mõtlevaks, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult
tegutsevaks ning elus hakkamasaavaks inimeseks.
Koolis õpetatakse väärtustama iga inimest, lugu
pidama iseendast, traditsioonidest, keskkonnast ja
rahvuskultuurist
• Sisehindamine:
õppijaga seotud tulemused: a)ainealased
b) õppija arenguga seotud tulemused
Ja on PISA , mis ütleb, et …
• miks paradigmamuutus pole aset leidnud,
kuigi me oleme seda tahtnud ?????
– Ehk pole me olnud piisavalt järjekindlad? Unistus on, aga
eesmärk on sõnastamata ja tegevused kavandamata?
– Ehk pole me olnud piisavalt valmis pingutama?
– Ehk on meil tarkusest puudu?
– Ehk…
Mida teha, et õppimiskeskne paradigma ellu
läheks?
1. muutused hindamises – nii õpilaste
hindamises kui õppeasutustele hinnangute
andmises
• Vt meetmeid: Omanäoline koolikultuur ja õpilase isiksuse
kujunemisele suunatud väärtusarendus tuleb teha oluliseks
kriteeriumiks õppeasutuse sise- ja välishindamisel.
• Hinnangukriteeriumid ja koolivõrgu korrastamine.
Kas tunneme ära koolid, kellel on edusamme
paradigmamuutuse teel?
2. õpetajate kvalifikatsioon ja õpetajakoolitus
•
•
•
•
•
•
•
•
üldoskuste/võtmepädevustearenguks tingimuste loomine
Õppe- ja kasvatustöö individualiseerimine
motivatsiooniõpe
koostööpõhised õppemeetodid
toimetulek käitumisprobleemidega
avatud, demokraatlik koolikeskkond
suhtlemine lapsevanematega
…
PISA – näitab hästi kätte koolitusvajaduse.
3. Koolijuhid kui eestvedajad
• Koolielu demokraatlik juhtimine, õpilaste ja
õpetajate kaasamine otsustusprotsessi
•
sisehindamine oma kooli missiooni ja visiooni
teenistusse
4.Lastevanemate, kogukonna ja hoolekogude
roll
• Hoolekogu kaudu räägib kaasa kogukonna hääl.
• Kooli ja kogukonna avatud suhete kujunemine
• Lastevanemate koolitus
5. Heade kogemuste üleandmise mudelid
–
–
–
–
Haridusfoorumi heade kogemuste paneelid
Sisehindamise heade kogemuste kogum
Innovaatilise kooli mudelid
…
6. Põhikooli ja gümnaasiumi väärtuste ning
eesmärkide selge eristamine
• Põhikool – kasvatuslikud eesmärgid, tunnetuse
kogemuslik iseloom, enesemääratlemine
• Gümnaasium – teaduslikkus,
Ministri 12 sammu: kommentaare
üldoskuste/võtmepädevuste kontekstis
5.Põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine
lahutatakse. … Põhihariduse rahastamine peab
toetama jätkusuutlike kodulähedaste
põhikoolide arengut, lähtudes kvaliteetse
hariduse kättesaadavusest. Soodustatakse
KOV-ide koostööd põhihariduse andmisel.
• Kvaliteetse hariduse mõiste ja õpetaja töö
tulemuslikkuse seos üldoskustega, kooli
innovaatilisusega
11. Kavandatakse sammud õpilaste õpi- ja õpetajate
õpetamiskoormuse vähendamiseks, sh läbi
välishindamise suurendamise peamiste õpiväljundite
saavutamiseks.
• Õpilaste õpikoormus – otseselt seotud üldoskustega,
eelkõige õpioskustega ja sotsiaalsete oskustega (suhted
on tähtsad! Suhetega toimetulek on oluline mina-pildi
osa; mõju eneseväärikusele)
• Õpetajate koormus väheneb, kui ta oskab teha asju,
mille tegemist vajalikuks peab
• Et õpiväljundid saaksid nii lahti mõtestatud, et meie
poolt tähtsaks peetud üldoskused kaduma ei läheks!
4. Keskharidust käsitleda kui tervikut.
Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrk
kujundatakse koordineeritult, ühtsete
põhimõtete järgi ja soodustatakse nendevahelist
koostööd.
• Keskharidus kui tervik – mis selle terviku
moodustab? Kus on gümn.hariduse ja
kutsehariduse ühisosa? – üldoskustes
(võtmepädevustes). Just need peaksid ühtlaselt
tulemuslikult kujunema, sõltumata sellest,
kumma keskhariduse haru õpilane läbib.
1.Vastutus põhi- ja kutsehariduse juhtimise eest
jaotatakse selgelt KOVide ja riigi vahel
• Ma loodan, et vastutuse jaotamisel ei lähe kaotsi
hoolekogude/nõukogude roll. Nende kaudu realiseerub
kollegiaalse juhtimise põhimõte. Kutsehariduses on
nõukogude roll seotud õppeasutuste arengu
strateegilise kavandamisega, on olulisi kanaleid
ettevõtjate/tööandjate kaasamisel kutsehariduse
edendamisse. Põhihariduse jaoks tuleks hoolekogu roll
uuesti läbi diskuteerida. Üks võimalus hariduse kaudu
toetada kodanikeühiskonna arengut.
KOKKUVÕTTEKS
• Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse
suunas = haridusparadigma muutumine
institutsioonide ja konkurentsi kesksest isiksuse
arengu keskseks.
• Ärgem jäägem poolele teele pidama. Õppigem
tehes. Toimetagem Demingi ratta kohaselt:
eesmärgista ja kavanda tegevused eesmärgi
saavutamiseks – tee – vaata üle – korrigeeri.
• Teeme tegevuskava selleks, et Eesti haridusstrateegia
2012-2020 1.väljakutse – liikumine arengu- ja
koostöökeskse õpikäsitluse poole – saaks teoks
Tänan kuulamast!