Transcript Elva Gümnaasiumi lapsevanemate üldkoosolek

Wake up call: President Obama's Education Secretary, Arne
Duncan, pictured on the right with a red tie, has said that the latest
PISA results need to spur schools into action
Kuhu liigub meie haridus?
Elva Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolek
Elva Gümnaasiumi direktor Tarmo Post
12.11.2014
MIS ON PISA?
...on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring (viimases
uuringus osales 68 riiki ja enam kui 400 000 õpilast).
...toimub iga kolme aasta tagant (seni 2000, 2003, 2006,
2009, 2012 )
uurib 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi, nende
valmisolekut täiskasvanu eluks.
• hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas:
- lugemine,
- loodusteadus,
- matemaatika
• Ühtlasi kogub taustateavet õpilase, tema perekonna ja
koolikorralduse kohta, mis aitab seletada tulemuste põhjuseid.
• .... näitab osalevate riikide
haridussüsteemi efektiivsust,
tugevusi ja nõrkusi.
PISA eesmärgid
PISA aitab valitsustel ette valmistada õpilasi, kes:
• peavad hakkama saama väga kiirete muutustega;
• peavad töötama ametikohtadel, mida pole veel
loodud;
• peavad kasutama tehnoloogiaid, mida pole veel
rakendatud;
• peavad lahendama probleeme, mis pole veel meie
teada üles kerkinud.
Saavutustasemed
Üldine
baastase
alla 1
1
2
Kõrgemad tasemed
3
4
5
Arenenud maade
toimetulekutase
ÜLESANDED LIHTSAMAST KEERULISEMAKS
6
PISA tulemused:
Eesti põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja
Euroopa absoluutses tipus. Tulemused on paranenud
võrreldes nii 2006. kui ka 2009. aastaga. Näiteks
loodusteadustes jagab Eesti noor Euroopas 1.-2. kohta koos
Soomega.
Eesti venekeelsete koolide õpilaste sooritus on kuue aastaga
teinud enneolematu ja maailmakontekstis tähelepanuväärse
hüppe. Paremaks on muutunud nii eesti kui ka vene
koolideõpilaste oskused. Vene noorte oskused on veel
keskmiselt madalamad kui eestikeelsete noorteoskused, kuid
vahe väheneb kiiresti. Vene õppekeelega koolide tulemused
on tõusnud kaks korda kiiremini kui eesti õppekeelega
koolide noorte tulemused.
PISA tulemused:
• Eesti põhikool on teinud väga head tööd. Oleme
oma nõrgad järele aidanud. Euroopa riikidest on
meil kõige vähem nõrkade oskustega 15-aastaseid
noori. Ka maailma riikide taustal oleme absoluutse
tipu seas.
• Meil pole maailma teiste riikide taustal hariduslikku
kihistumist, haridussüsteem on ühtlane ning
egalitaarne.
PISA uuringu tulemuste järgi:
• Haridusse rohkem investeerivad süsteemid kalduvad
saama paremaid tulemusi.
• Mida vähem õpilaste segregeerimist nii
sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise kui võimekuse
järgi, seda paremad tulemused.
• Õpilaste klassikursuse kordamine ei paranda õpilaste
tulemusi, pigem halvendab.
• Õpilaste väike arv klassis ei seostu tulemusega.
Valga, august, 2011
Osapoolte panus õpilaste tulemustesse
Barber, M., Whelan, F. jt. Capturing the leadership premium: How the world’s top school systems are building
leadership capacity for future
PISA 2012: tulemused matemaatikas
• Keskmine sooritus oli 521 punkti. Euroopas jagame 3.-6. kohta koos
Hollandi, Soome ja Poolaga. Uuringus osalenud riikide järjestuses
jagame 10.-14. kohta. Võrreldes 2006. aastaga on tulemus kasvanud 6
punkti võrra. Elva Gümnaasium 527 punkti.
• Meie õpilastest 81% peab matemaatikat tähtsaks, sest seda läheb
elus vaja. Eesti õpilased arvavad, et head tulemused matemaatikas
sõltuvad kõige rohkem nende endi pingutustest.
• Meie õpilased on sihikindlad, aga suhteliselt madala
enesehinnanguga. Kaks kolmandikku ei pea ennast matemaatikas
väga tugevaks. Samas matemaatika tundi ootavad ainult 27,4%. Pinge
ja mure matemaatika õppimisel on suurem tütarlastel.
PISA 2012: tulemused lugemises
Keskmine sooritus oli 516 punkti. Euroopas jagame
3.-6. kohta koos Poola, Liechtensteini ja Hollandiga.
Esikohal on Soome. Uuringus osalenud riikide
järjestuses jagame 9.–15. kohta, Võrreldes 2006.
aastaga on tulemus kasvanud 15 punkti võrra.
Elva Gümnaasium 508 punkti.
PISA 2012: Tulemused loodusteadustes
Keskmine sooritus oli 541 punkti. Euroopas jagame 1.–2.
kohta Soomega. Uuringus osalenud riikide järjestuses
jagame 4.–7. kohta. Võrreldes 2006. aastaga on tulemus
kasvanud 10 punkti võrra. Elva Gümnaasium 547 punkti.
Järeldused kahe uuringu põhjal
• Baastaseme omandavad meie õpilased jätkuvalt hästi kõigis
kolmes kirjaoskuses – töö vähemvõimekamate õpilastega
on hea.
• Kõrgeimatele tasemetele jõudnud õpilaste osakaal on madal,
eriti funktsionaalses lugemises ja matemaatilises
kirjaoskuses – õppeprotsessis on väiksem tähelepanu
sügavamat mõtlemist arendavale tegevusele ja loovusele
ning võimekamate õpilaste arengupotentsiaali
väljaarendamisele.
Kõrgemate saavutustasemete osakaal meil ja meist
paremini sooritanud riikides
Funktsionaalne lugemine
RIIK
5. ja 6. tase
4., 5. 6. tase kokku
Šanghai
19,4
54,1
Uus-Meremaa
15,8
40,5
Singapur
15,7
41,4
Soome
14,5
45,1 %
Jaapan
13,4
40,4
Korea
12,9
45,8
Austraalia
12,8
36,9
Kanada
12,9
39,7
Hongkong
12,4
44,2
6,0
22,2
…
Eesti
Kooli mikrokliima on oluline :)
• Kooli mikrokliima ja õpilaste tulemused on omavahel seotud.
• Õpilaste suhtumine kooli on üldiselt positiivne – õpilaste
arvates võib koolis õpitu tööelus kasuks tulla (91%) ja vähesed
õpilased arvavad, et koolis käimine on ajaraiskamine (7%).
• Ligi 80% õpilastest tunnevad, et kool on andnud neile julguse
otsuseid teha.
• Kolmveerand õpilastest usub, et kool on neid täiskasvanueluks
ette valmistanud. Enamik õpilasi saab õpetajatega hästi läbi.
• Head suhted õpilaste ja õpetajate vahel, õpetajate käitumist
iseloomustavad tunnused (ootused õpilaste suhtes,
õiglustunne, õpilaste toetamine jne) on positiivses seoses
õpilaste tulemustega.
Eesti õpilased on e-õpilased
• Eesti õpilasi iseloomustab tehnika
ja interneti kasutus üsna varases
nooruses, interneti aktiivne
kasutamine koolipäeval ja
puhkepäeval ning
sotsiaalvõrgustikes osalemine
interneti vahendusel.
• Eesti õpilased on uuringus
osalenud riikide võrdluses
esikohal e-kooli ja kooliveebi
kasutamises.
• Teisel kohal ollakse arvutipõhiselt
edastatud uudiste tarbimisel.
Õpilastest 66% ütleb, et on koolis õnnelikud
• 75% Eesti õpilastest on
kooliga rahul, nendest 66%
väidavad, et nad on koolis
õnnelikud.
• See sama palju kui näiteks
Soomes, kuid alla OECD
keskmist (79%)
• Õnnelikkuse ja
õpitulemustes vahel ei ole
statistiliselt olulist seost
Eesti väljakutsed
Haridussüsteemi suutlikkus
arendada välja iga õpilase
arengupotentsiaal, eriti
võimekamate õpilaste oma.
Matemaatikas 5.– 6.
tasemele jõudnud õpilaste
osakaal meil 14,6%
(Šanghais 55,4%)
Eesti väljakutsed
Sooline ebavõrdsus
lugemistesti tulemustes –
poiste lugemisoskus on
oluliselt madalam.
Lugemises on poiste
tulemused 44 p võrra
madalamad kui tütarlastel,
poisid oleksid nagu ühe
õppeaasta vähem koolis
käinud (1 õppeaasta on
võrdsustatud 39 punktiga).
http://arvamus.postimees.ee/2752502/kuidas-poisse-raamatuid-lugema-panna
Eesti väljakutsed
Vahe eesti- ja venekeelse
õpilase tulemustes. Kuigi
vene õppekeelega koolide
õpilaste tulemused on
oluliselt paranenud, on siiski
erinevus vene ja eesti
õppekeelega koolide õpilaste
sooritustes suur (lugemises
eesti õppekeelega koolide
õpilaste tulemus kõrgem 44
p, matemaatikas 31 p ja
loodusteadustes 35 p).
Väljakutsed edaspidiseks PISA 2012 uuringu
kontekstis
• Finantsalane kirjaoskus
• Meeskondlik
probleemilahendus
• Elektrooniline test
Finantsalase kirjaoskuse
kujundamine
Probleemülesannete
lahendamine töörühmades
Ülesannete lahendamine ekeskkonnas
Valga, august, 2011
Eesti õpilaste probleemilahendusoskus:
Kuidas PISA mõõdab probleemilahendusoskust?
OECD lähtus probleemülesandeid koostades eeldusest, et õpilased
peaksid lahendusi leides kasutama võimalikult vähe oma ainealaseid
teadmisi. Eesmärk oli mõõta oskust lahendada uudseid probleemseid
olukordi, millega õpilased võivad eri eluvaldkondades kokku
puutuda.
Meie õpilased olid 12. kohal.
Eesti õpilaste probleemilahendusoskus:
• Samuti toetavad head suhted koolis õpilaste sooritust
probleemilahendamises.
• Tugevamad probleemilahendajad õpivad koolides, mille juhid on
avatud uute meetodite ja õpetamisviiside katsetamisele.
• Õpetajad peaksid enam tähelepanu pöörama ülesannetele, mille
lahendamiseks on vaja loovust, julgust katsetada ja analüüsioskust.
• Linnakoolides õppivad noored on kõige tugevamad
probleemilahendajad, kuid see on tingitud nende heast
matemaatikaoskusest.
Eesti õpilaste finantskirjaoskus:
Riigi majandus ja inimeste heaolu
sõltub suurel määral ka inimeste
finantsalastest otsustest. Finantskirjaoskusega tarbijad on
teadlikumad oma otsustes ja
nõuavad kvaliteetsemat teenindust,
mille tulemusena suureneb
turukonkurents ja võimendub
innovatsioon.
Meie õpilased olid 3. kohal
Eesti õpilaste finantskirjaoskus:
• Paremaid tulemusi saavutasid õpilased, kes arutlevad
rahaasjade teemal pereringis iga nädal. Lapsevanemad
peaksid rääkima noortega rahast ja selle kasutamisest.
• Eesti õpilased, kes omavad pangaarvet ja deebetkaarti
saavutasid tunduvalt paremaid tulemusi kui need, kellel
kaarti ja pangaarvet ei ole. Pangakaardiga Eesti noorte
keskmine on 570 punkti (OECD - 515p), need, kel kaarti ja
arvet ei ole, saavutasid 509 punkti (OECD - 492p)
• Enamikel põhikooli õpilastel on olemas tööalane kogemus:
kaks kolmandikku õpilastest on ise raha teeninud, näiteks
pere-ettevõttes või osalise ajaga töötades.
Eesti õpilaste finantskirjaoskus:
Kodu kultuuritaustal on selge mõju:
finantskirjaoskuse taset Eestis mõjutab raamatute
arv kodus. Õpilased, kelle kodus on üle 500
raamatu, said keskmiselt 40 punkti kõrgema
tulemuse.
Küsimus ei ole, mitmendal kohal Eesti paikneb riikide
pingereas, vaid kas meie lastel on kaasaegses
ühiskonnas toimetulekuks ja iseenda ning Eesti
riigi arendamiseks vajalikud oskused…
Kõige kiirem ja operatiivsem igapäeva info liigub kooli
facebooki kaudu:
https://www.facebook.com/elvagymnaasium
Vaata meid ka Youtube'i kanalil : )
ttps://www.youtube.com/channel/UCml42IHGvX2PqQCWHdEVC9Q/videos
Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast!
Tarmo Post