Transcript Vektorgraafika

Vektorgraafika
6.klass

Oskussõna "vektorgraafika"
kasutatakse tänapäeval peamiselt
kahemõõtmelise arvutigraafika
kontekstis. See on üks kujutise
loomise viis arvuti rasterekraanil
(teised on tekst, multimeedia ja
kolmemõõtmeline graafika).
Ka kaasaegne kolmemõõtmeline graafika
on tegelikult loodud kahemõõtmelise
graafika tehnoloogiat kasutades
Vektorgraafika ehk geomeetriline
modelleerimine
on graafika valdkond, kus kujutise
saamiseks kasutatakse lihtsaid
geomeetrilisi kujundeid nagu
punkte, sirgeid, kõveraid ja
hulknurki.

Vastupidiselt rastergraafikale koosnevad
vektorgraafika kujutised omavahel
ühendatud punktidest. Selle asemel, et
brutaalselt hulk musti värvi piksleid ühele
joonele lükkida ning seeläbi ekraanile
sirgjoon kuvada nagu rastergraafikas
kombeks, on vektorgraafikas vaja vaid
teada vaid kahe punkti koordinaate, mis
on ühendatud joonega.
Vektorgraafika eelised

vektorgraafika fail on palju väiksem
(sisaldab tuhandete pikslite asemel
andmeid pelgalt kahe punkti
koordinaatide kohta) ja sellist pilti
võib ilma kvaliteedikaota nii
suurendada kui vähendada., mida ei
saa öelda rastergraafika piltide
kohta.
Vektorgraafika miinused

ei saa luua keerulisi, fotoreaalusele
vastavaid pilte. Kasutusaladeks on
eelkõige lihtsad ja ühevärvilised
kujundid, nagu näiteks kiri, firma
logod, joongraafika.
Failiformaadid
Vektorgraafikatarkvara on
arvutiprogramm, millega saab luua
ja töödelda vektorgraafikat. ja
salvestada neid levinud
vektorgraafikaformaatidesse nagu
AI, EPS, PDF, WMF, SVG or VML
Tuntuimad failivormingud ja programmid:
Adobe Illustraator (.ai),
CorelDraw (.cdr),
AutoCad (.dfx)





Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne
kujundustarkvara nagu Adobe Illustrator või
tasuta programmid nagu Inkscape;
Seda tüüpi piltidel on sujuvad ääred, sõltumata
pildi suurusest;
Vektorpildid loovad kõverad või lihtsad
geomeetrilised kujundid;
Väga hästi sobib vektorgraafika illustratsioonide
tegemiseks, kus pole vaja fotorealismi;
Kuna nad on loodud valemeid kasutades, võib
neid piiramatult suurendada ja vähendada ning
printimisel saadud pilt on alati terav.
Järgmine pilt näitab, kuidas näeb välja
samas mõõtkavas raster- ja
vektorgraafikas joonistatud ring.





Piksel nõuab iga punkti
jaoks kolm koordinaati, et
saada vektorkujutis.
Programmile on vaja
järgmisi andmeid:
Objekti raadius
Objekti keskpunkti
asukoht ruumis
Joone suhteline paksus ja
värvus
Värvus, millega värvida
saadud ring.
397 × 385 pikslit, faili suurus: 22
KB, MIME tüüp: image/jpeg)
Lihtne vektor ja raster kujutise
näide
Kuidas arvuti toimib




Et joonistada sirgjoont, anname arvutile järgmise
võrrandi:
1,8,1,14 if X1<X2 than X1:= X1+1
Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis
tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud
koordinaatide vahemikus. Käsk Loop ütleb arvutile, et
protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks
X2-ga. Näites toodud juhul see protseduur kordub 14
korda.
Graafika elemente vektorfailis nimetatakse objektideks.
Iga objekt on iseseisev ja oma parameetritega (värv,
kuju, suurus, kontuur ja asukoht ekraanil). See, et iga
objekt on iseseisev, annab võimaluse muuta neid
eraldi, sõltumata teistest objektidest, säilitades nende
teravuse. See teeb vektorgraafika ideaalseks
illustreerimise ja kolmemõõtmelise graafika jaoks.
Kasutatud materjalid:



http://et.wikipedia.org/wiki/Vektorg
raafikatarkvara
http://en.wikipedia.org/wiki/Vector_
graphics
http://www.arvutikasutaja.ee/artikk
el.php?id=275&filter=ajakirjas