Transcript Vaata esitlust siin

Õpilase arengut toetava õpikeskkonna
loomine matemaatika ja eesti keele
näitel
Krista Uibu, Anu Palu
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut
2016
Ettekanne konverentsil „Hoida tarkust, lisada õnnelikkust“
Tänased teemad
1. Eesti õpilaste pädevused rahvusvahelise võrdluse taustal
2. Õppimine tegeliku, lähima ja tuleviku arengu vallas (Lev
Võgotski)
3. Õpilase matemaatikapädevuste arendamisest ja mõistete
kujundamisest
4. Funktsionaalsest lugemisoskusest tasemetööde põhjal
„Eesti haridus on parem, kui see meile seestpoolt vaadates
tundub.“ (M. Heidmets)
PISA uuringust
(Programme for International Student Assessment)
 Iga kolme aasta järel mõõdetakse 15-aastaste õpilaste
pädevusi kolmes valdkonnas: matemaatikas,
funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes.
 PISA 2012. aasta uuringus osales kokku 65 riiki, sh 34 OECD
liikmesriiki ja 31 partnerriiki.
 Valimisse kuulus 510 000 õpilast, kes sooritasid umbes
kahetunnise kirjaliku testi.
 32 riigis (sh Eestis) lahendas osa õpilastest peale pabertesti
ka elektroonilisi ülesandeid kolmes valdkonnas:
probleemilahendus, matemaatika ja lugemine.
Eesti 2012 tulemused
PISA 2012 uuring tõi Eestile positiivseid sõnumeid:
 Eesti õpilased kuuluvad oma teadmiste poolest maailma
absoluutsesse tippu. Vaid kolm OECD liikmesriiki (Korea,
Jaapan, Šveits) ületasid statistilises mõttes Eesti tulemust.
 Eesti on märgatavalt parandanud oma positsiooni riikide
edetabelis (2009. aastal jäime tahapoole 10 OECD riigist).
 Vene koolide tulemused on hüppeliselt paranenud.
 Matemaatikas on poisid tüdrukutele järele jõudnud (ning
isegi veidi ette läinud!).
Võrdluses teiste riikidega
 Eestis on suhteliselt vähe nii väga kehvade kui ka väga
heade oskustega õpilasi. Eesti noorte matemaatiline
kirjaoskus ja funktsionaalne lugemisoskus on maailma
keskmisest tasemest parem.
 Eesti paistab silma sellega, et meil on Euroopa väikseim
õpilaste osakaal, kelle teadmised jäävad alla baastaseme
→ oluline on selle valdkonnaga jätkuvalt tegelda.
 Eesti noorte probleemilahendamise oskused jäävad
uuringus osalenud riikide võrdluses keskmisest allapoole.
Kus on Eesti tipud?
 Väike tipptasemel oskustega õpilaste osakaal →
suurendada õpilaste funktsionaalse lugemise,
matemaatilise kirjaoskuse ja loodusteadusliku
kirjaoskuse taset tipptasemel.
 See, et meil on vähe tippe, näitab, et me ei
suuda (ei oska?) võimekate potentsiaali avada
→ iga õppija individuaalset ja sotsiaalset
arengut toetava, õpioskusi, loovust ja
ettevõtlikkust arendava õpikäsituse
rakendamine kõigil haridusastmeil ja -liikides.
Eesti elukestva õppe strateegia, 2020
PISA 2012 taustaküsimused
Lisaks täitsid õpilased taustaküsimustiku (ca 40 minutit), mis
uuris õpilaste sotsiaalmajanduslikku olukorda, rahulolu
kooliga jmt.
Mis selgus?
 Õpilase sotsiaalmajanduslik taust mõjutab Eesti koolilaste
tulemusi jätkuvalt vähem kui enamikus teistes riikides.
 Eesti õpilased on sihikindlad, kuid suhteliselt madala
enesehinnanguga.
 Ühiskonnas võrdlemisi ühtlaselt jaotunud tarkuse taustal
tahaksid ehk meie (niigi vähesed) tipud sisukamat
erikohtlemist.
Lev Võgotski (1896–1934)
Arengu toetamine
(Zone of proximal development)
Tegeliku arengu vald
Lähima arengu vald
Tuleviku arengu vald
(Võgotski järgijad)
Õppimine tegeliku arengu vallas
Pädevused, mis lapsel on välja arenenud ja võimaldavad tal
toime tulla ning tegutseda teistest inimestest sõltumatult.
Näiteks,
 sellised oskused, teadmised ja pädevused, mis on
kujunenud indiviidi senise elu jooksul
 ülesanded, mille lahendamisega tullakse toime
iseseisvalt
Õppimine lähima arengu vallas
 Lünk tegeliku arenguvalla ja selle vahel, mida suudetakse
sooritada suhtluskoostöös (interaktsioonis) teiste
inimestega või nende kaasabil.
 Miski, mis hakkab arenema ehk „arengu homne päev“
 Kui laps suudab iseseisvalt lahendada mõnda ülesannet ja
me muudame seda natuke keerukamaks, siseneme me
tegelikult lapse lähima arengu valda.
 Me saame toetada kellegi arengut ainult siis, kui me
anname ülesandeid, mis on indiviidi lähima arengu vallas.
Õppimine tuleviku arengu vallas
 Lähima arengu vallale järgnev tase
 Hõlmab kõiki neid oskusi, teadmisi ja pädevusi, mis on
tegeliku arengu vallast palju kaugemal kui lähima arengu
vallast.
Näiteks,
 sellised ülesanded, mis on liiga keerukad ja mida laps ei
suuda mõista
 selgitades algklassilapsele väga keerukaid teadusmõisteid,
millega formuleeritakse näiteks maakülgetõmbejõudu jmt,
ei saa ta neist aru.
Kuidas arengut toetada?
 Õppimise mõttes on kriitiline koht see, kui lapsele
tutvustatakse midagi, mis on tema lähima arengu vallas.
 Uue pädevuse arendamine saab toimuda ühistegevuse kaudu
inimesega, kes kompetentsem, st tal on vastav pädevus juba
välja arenenud.
Näiteks,
 pusle ladumisel ei pruugi laps üksi hakkama saada; kui
täiskasvanud teda abistab, saab laps hakkama (õigemini,
nemad saavad hakkama!)
 piisab sellest, kui pakkuda lapsele tegevusi, mis on tema
lähima arengu vallas, kuid lapsel peab aitama ülesannet
lahendada, teda seejuures julgustades.
Arengu toetamiseks on erinevaid võimalusi (Bruner;
Wood):







esitada küsimusi
enda tagasisidet
selgitada ülesande struktuuri, olemust
motiveerida õpilast
toetada toimetulekut frustratsiooniga
pakkuda strateegiaid ülesande lahendamiseks
aidata keskenduda ülesande võtmekohtadele
Õpilase matemaatikapädevuste arendamine
PISA 2012
PISA 2012
 Kaks kolmandikku Eesti õpilastest tunneb ennast koolis
õnnelikuna.
 Üle poole õpilastest on mures, sest neile tundub
matemaatika raske.
 Iga neljas matemaatikatunni õpilane tunneb ennast
abituna.
Õpilaste omavastutus matemaatikas
ebaõnnestumise korral
 Meie õpilased usaldavad oma õpetajat – 70% õpilastest ei
süüdista oma ebaõnnestumises õpetajat (OECD 64,4%).
 Meie õpilased (86,4%) näevad edu ja ebaedu põhjusena
enamikel juhtudel iseennast (OECD 83,4%).
 Võrreldes OECD riikide keskmisega, tunneb meil vähem
õpilasi vajadust ja rõõmu matemaatikaga tegelemisest.
 Mu õpetaja ei selgitanud sel nädalal mõisteid hästi.
Eesti
Leedu
Läti
53,4
48,4
53,8
Soom Venem OECD
e
aa
49,9
31,1
47,8
 Mõnikord on õppematerjal liiga keeruline.
Eesti
Leedu
Läti
Soom Venem OECD
e
aa
84,1
74,5
85,2
68,8
79,3
70,8
Õpilaste osakaalud (%), kes valisid „tõenäoliselt“ või „väga
tõenäoliselt“
Mõistete kujundamisest
 Senised uuringud õpilaste matemaatikateadmistest (nt
Lepmann, 2010; Palu, Afanasjev & Vojevodova, 2007; Palu &
Kerikmäe, 2012) on näidanud, et Eesti koolide õpilastel on
parem pigem faktide ja protseduuride tundmine kui nendest
arusaamine.
 Seetõttu on oluline panna suuremat rõhku neile
õpetamistahkudele, mis kujundavad mõistelist arusaamist.
Kooliealisele õpilasele on omased kolm mõtlemise ühikut:
 tavamõisted
 teadusmõisted
 tõelised ehk süsteemmõisted
Tava- ja teadusmõisteid eristas esimesena Võgotski,
klassifikatsiooni on täpsustanud ja teooriat edasi arendanud
A. Toomela (2004).
 Tavamõisted on mõisted, mida laps ise kujundab.
Tavamõiste korral lähtuvad lapsed asjade ühistest
omadustest, jäädes oma algselt valitud tunnustele, kuid ei
oska oma valikuid põhjendada.
 Teadusmõiste korral oskab laps oma klassifitseerimise
alust põhjendada.
Kui tavamõistete puhul on olulised seosed sõna ja asja vahel,
siis teaduslike mõistete korral mõistevahelised seosed ehk
koht mõistesüsteemis.
Igas teadmiste valdkonnas tuleb
läbida sama arengutee
 Mõtlemise iga arengutase pole üheselt seotav kindla
kooliastme või vanusega.
 Sõltumata sellest, millises vanuses hakatakse ainet
(teemat) õpetama alustatakse õpetamist tavamõistete
arendamisest teadusmõisteteks.
 Alles teadusmõistelise mõtlemise omandamise järel saab
võimalikuks süsteemse mõtlemise arendamine.
Teadmiste areng on hierarhiline
 Tavamõisteline mõtlemine
 Teadusmõisteline mõtlemine
 Süsteemne mõtlemine
 Kooli üldine ülesanne teadmiste arendamises on
teadusmõistete kujunemise toetamine.
 Esimene aste sellel teel aga olemasolevate tavamõistete
teadvustamine.
 Ilma tavakogemust analüüsimata võivad õpilased
omandada teadusmõistete asemel verbalismid – jätta
meelde uudsed mõisted neid mõistmata.
(Toomela, 2015)
Teadusmõiste
• kogemusvälised seosed
• õpetaja jt täiskasvanute verbaalsed seletused
• üldistused kogemusväliste nähtuste kohta
Abstraktne,
konstrueeritud,
vahendatud maailm
>Verbalism
Konstrueeritud õpitu ja
tajutu alusel
Pseudomõiste
>Väärmõisted
Tavamõiste
• taju, vaatlused, katsetused
• tähelepanu suunatud
• täiskasvanute seletused nähtu kohta
Tajutud, nähtav maailm
(Kikas, 2005)
25
 Õpetaja on see, kes esitab mõisted ja nende süsteemi.
 Õpetaja suunab ja abistab – õpilane õpib ise.
 Õpetaja loob arengut toetava keskkonna.
Mõistete õppimisprotsessis tuleks
eristada kolme perioodi
1. Konkreetsete strateegiate kasutamine
2. Mentaalsete strateegiate kasutamine
3. Mõistete automatiseeritud valdamine
Õpetamispraktika näitab, et sageli antakse õppimiseks
minimaalselt aega kahes esimese etapis või jäetakse need
etapid üldse vahele.
Konkreetsete strateegiate kasutamine
 Nooremas koolieas on vajalik mõiste
moodustada esmalt konkreetsete
näidete põhjal, kasutades erinevaid
näitevahendeid, pilte, mudeleid jne.
 Praktilised tööd, vaatlused ja katsed
aitavad jõuda uute mõisteteni ja nende
klassifitseerimiseni, seaduspärasuste
avastamiseni.
Mentaalsete strateegiate kasutamine
 Mentaalsete strateegiate all mõeldakse erinevaid
arvutamisalgoritme ja reegleid.
 Mõistest arusaamine ilma konkreetse toeta, abstraktsel
tasandil, kasutades mentaalseid strateegiaid.
Reegli järgi, kuid kas ratsionaalne?
2 6 8 18  8 26
2
62   

8
3 1 3
3
3
3
Näited üliõpilaste töödest
1 7 7 21  7 7  7 14
(7  2 )   

  14
3 1 3
3
1
1
1 7 7 21  7 7  7
(7  2 )   

0
3 1 3
3
1
30
Õpetaja küsib didaktikult:
„Kas selliselt on õige või väär lahendada?“
1) 8h – 35min = 480min – 35min = 445min = 7h 25min
2) 10h 15min – 15min = 615min – 15min = 10h
Kui õpilasel on 10 eurot ja 15 senti, ning ta peab maksma
ostu eest 15 senti, siis on totrus vahetada 10 eurot sentideks,
lahutada 1015 sendist 15 senti, ja siis sendid uuesti
paberrahaks vahetada.
31
Automatiseerunud mõiste valdamine
 Õppija valdab mõistet või algoritmi ilma
konkreetsete või mentaalsete
strateegiateta.
 Automatiseerumine on väga aeglane
protsess, nõudes palju harjutamist.
 Õpilased, kes ei ole kindlad
automatiseerunud tegevuses, võivad end
kontrollida mentaalse strateegiaga.
Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine
PISA 2012
PISA 2012
 Eesti õpilastel on hea lugemise baasoskuse tase, st oskus
kiiresti ja korrektselt sõnu kokku lugeda (dekodeerida),
leida tekstist fakte ja sõnasõnalist infot.
 Vaid 8% Eesti õpilastest on saavutanud lugemisoskuse
kõrgeima taseme, st oskab infot hinnata ja tervikuks
siduda.
(OECD, 2013)
Lugemisoskuse tasemed
1. Teksti sõnasõnaline mõistmine (literal level), baasoskus
 mõistab tekstis sisalduvat lihtsat infot (nt vastab
küsimustele, millele on tekstis vastus olemas).
Näiteks,
1. Kuula teksti ja täida selle põhjal lüngad. Õiged vastused
vali lünkteksti lõpust. Kirjuta vastused lünka täpselt samas
vormis, nagu need on teksti lõpus esitatud.
(Basabara et al., 2013)
Lugemisoskuse tasemed
2. Tekstist järelduste tegemine (inferential level)
 oskab teksti analüüsida
 oskab teha järeldusi
 oskab seostada erinevaid fakte/argumente,
sündmusi ja tegevusi
 oskab siduda uut infot eelteadmiste ja –
kogemustega
Näited
1. Täida diagrammi põhjal lüngad.
2. Loe reklaam läbi. Vali õige vastus ja tõmba
sellele joon alla.
(Basabara et al., 2013)
3. Teksti hindamine (evaluative level)
 oskab arutleda erinevate tekstis sisalduvate ideede üle
 oskab luua seoseid tekstivälise info ja erinevate eluliste
probleemidega
 oskab väljendada oma arvamust loetu kohta
 oskab hinnata teksti sisu
 oskab tõlgendada (nt mida autor võis kirjutatuga silmas
pidada)
 oskab järeldusi teha
(Lisa)ülesanne
1. Täida skeemi põhjal lüngad. (Lisatud on sugupuu kolm
põlvkonna skeem)
(Basabara et al., 2013)
6. kl tasemetöö (2014)
1. Kuulamisülesanne
9 tekstilähedast lauset (Tase 1M)
1 lause kaudse info mõistmise
kohta (Tase 1K)
2. Joonise lugemine
5 tekstilähedast lauset (Tase 1K)
 Ajaviiteks kasutavad õpilased
arvutit peamiselt .....................
 Tüdrukud kasutavad arvutit
poistest vähem ........................
3. Reklaami lugemine
 5 tekstilähedast lauset (Tase 1K)
 5 lauset, mis eeldavad tekstilähedase info seostamist, oskust
järeldusi teha (Tase 2)
Näited (Tase 1K)
 Kuie kool asub: a) Tartus; b) Kuies; c) Rocca al Mares.
 Kuie kooli tunnid toimuvad: a) ühes keeles; b) kahes keeles; 3)
paljudes keeltes.
Näited (Tase 2)
 Talupäev toimub a) ühel päeval aastas; b) kahel päeval aastas; c)
kolmel päeval aastas.
 Suulist infot saab kooli kohta: a) [email protected]; b) 654 9119; c)
654 9126
6. kl lugemisülesannete jaotus
(Kärbla & Uibu, 2015)
Kokkuvõtteks
Enamik ülesandeid kontrollib baasoskust,
st teksti sõnasõnalist mõistmist
 63,6% aastal 2013
 76% aastal 2014
Mõned ülesanded nõuavad lihtsate
järelduste tegemist
 36,4% aastal 2013
 24% aastal 2014
2013. ja 2014. a tasemetöödes ei olnud
mitte ühtegi teksti hindamist nõudvat
ülesannet!
Järeldused ja soovitused
 Kui eesti keele 6. kl tasemetööd ei sisalda teksti hindamist
nõudvaid ülesandeid, siis me mõõdame õpilaste madalama
taseme lugemisoskusi (Võgotski!). Probleem: milliseid pädevusi
„treenida“ ja kuidas neid hinnata?
 Tasemetööde, lõpu- ja riigieksamite koostamisel töötada välja ja
rakendada metoodikat, mis võimaldab hinnata õppija
võtmepädevusi tasemetel (sh probleemilahendamise oskust).
 Töötada välja hindamisvahendid õpilaste võtmepädevuste
arengu hindamiseks.
Kuidas edasi?
1. Eesti haridus ei vaja revolutsioone ega kardinaalseid
ümberkorraldusi. Eesti haridus vajab täpselt fookustatud süste,
mis „aitaksid laiendada ajale jalgu jäänud pudelikaelu“.
2. Tõsist süsti ootab kõik see, mis on seotud meie inimeste
enesekohaste (oskus olla õnnelik!) ja sotsiaalsete oskustega.
3. Eesti väga hea hariduse jätkusuutlikkuse võti on õpetaja. Eesti
õpetaja teeb (ikka veel!) maailma parimat tööd. Järgmine
rahvuslik suurinvesteering tuleb teha Eesti õpetajasse (keskmine
vanus 48+).
(Heidmets, 2014)
Meie ülesanne ei ole mitte suunata kõiki maailma hoovusi,
vaid muuta paremaks aastaid, kuhu meid on pandud,
juurida välja kurja nendel põldudel, mida meie tunneme,
et meie järeltulijad võiksid harida puhast maad.
Milline ilm neil tuleb, see pole meie määrata.
(Tolkien “Sõrmuste isand”)
44
References
Tire, G., Lepmann, T., Jukk, H., Puksand, H., Henno, I.,
Lindemann, K., Kitsing, M., Täht, K., Lorenz, B. (2013). PISA 2012,
Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused
matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes.
Tallinn: SA Innove.
Heidmets, M. (2013).
http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/viewFile/1297/1246