Slide 1

ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS
TAH - 12

Koostaja: Merilyn Merisalu
Juhendaja: Eve Torv
2013


Slide 2

Maimik õpib kõigest mida näeb, kuuleb, puudutab,
maitseb või nuusutab. Laps tajub välisilma omadusi meelte
kaudu. Laps on selles eas väga uudishimulik, elav,
püsimatu. Liikumisest tunneb laps suurt rõõmu. Väikelapse
motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui
liikumine annab positiivseid elamusi. Regulaarne
mängimine ja harjutamine aitab lapsel omandada
keerukamaid võtteid, mis nõuavad täpsemat kontrolli.
Kõik, mida lapsele õpetad, selle omandab ta kiiresti. Mida
rohkem last harida, seda osavamaks ta saab.
Väikelapseiga iseloomustab rida kehalisi ja vaimseid
iseärasusi, mis suurendavad vigastuse saamise ohtu ja
teevad lapse vigastustele vastuvõtlikumaks.
2


Slide 3

1 – 2 AASTANE LAPS
Mida oskab:
 Tõuseb iseseisvalt püsti (kätega toetudes või niisama)
 Oskab kõndida. Kuigi kõndimine ei pruugi veel kindel
olla, siis üritab millegi kättesaamiseks hoopis käpuli
asendis kohale jõuda
 Suudab madalast trepist käpuli üles ronida
 Oskab ise lusikaga toitu suhu panna
 Oskab end natuke sõnadega väljendada
 Oskab palli visata ja veeretada
 Oskab pliiatsit käes hoida ja sellega tõmmata paberile
jooni
3


Slide 4

Ohud:
 Oskus pöörata, roomata, keerata, kõndida asetab lapse tihti
ohtu, kuna ta ei oska veel ohtu tajuda. Ta katsub, tirib ja
lükkab esemeid, proovib nende peale või alla ronida. Näiteks
võib ta kukkuda diivanilt või voodilt, tõmmata rippuma
jäetud triikraua juhtmest endale triikraua peale jne
 Tähelepanu tuleb pöörata elektrilöögi kõrvaldamisele
ruumides, kus laps viibib. Ümbruskonnaga tutvumisel
pistavad väikesed lapsed oma näppe ja esemeid igasugustesse
avaustesse. Ohtlikuks võivad saada pistikupesad
 Motoorsete oskuste paranemisel suudab väikelaps avada
kemikaali pudeleid ja ravimituube ning võib ennast
mürgitada
 Suur pea suhteliselt väikese keha juures suurendab
peavigastuse ohtu (võib peaga kuhugi kinni jääda)
 Hingamisteede kitsus suurendab lämbumisohtu (mänguasja,
nööbi jne suhu toppides)
 Kõrguste vale hindamine (trepist käpuli alla tulles)
4


Slide 5

2 – 2,5 AASTANE LAPS
Mida oskab:
 Käib ilma toeta (kõnnib õiget ja tagurpidi, külgsuunas,
kikivarvul)
 Laskub kükki ja tõuseb püsti
 Oskab joosta
 Ronib ise toolile ja sealt alla
 Käib ise trepist ülesse-alla hoides kinni piiretest
 Oskab redelist üles-alla ronida
 Visates palli või seda jalaga lüües ei kuku
 Võib olla kade jagamaks oma mänguasju kellegi teisega
 Saab aru, mida ütled. Täidab lihtsamaid korraldusi
 Ütleb küllalt palju sõnu (peaks oskama öelda juba vähemalt
5
kahe-kolme sõnalisi lauseid)


Slide 6

 Kasutab sõna „anna”, „otsas” pärast millegi lõpetamist
(söömise lõpetamine)
 Hakkab kasutama eitust (ei juua)
 Oskab matkida loomade häälitsusi
 Matkib vanemate tegemisi
 Hoiab pliiatsit kindlalt käes ja tõmbab jooni paberile
 Oskab kujundeid õigetesse aukudesse panna (katsetamise
teel)
 Oskab klotse üksteise otsa laduda ja seda väga osavalt
 Oskab lihtsamaid puzzlesid kokku panna
 Oma soovide väljendamisel hakkab oma nime kasutama.
Näiteks “Mart tahab!”
 Väntab kolmerattalise jalgratta pedaale
 Oskab ise süüa ja joob kruusist
 Käib ise potil
 Võtab iseseisvalt riidest lahti
6


Slide 7

Ohud:
 Lapse väikeste mõõtmete tõttu märkavad sõidukijuhud
teda harvemini ja on oht liiklusõnnetustesse sattuda
 Riietuses muutuvad ohtlikuks paelseosed, need võivad
mänguhoos või ronides kuhugi kinni jääda ja põhjustada
kukkumise, rippuma jäämise või isegi lämbumise
 Järelvalveta vanni või veekogu äärde jätmine on äärmiselt
ohtlik, kuna väikelaps võib uppuda isegi vaid 10 cm
sügavuses
vees
(ehmudes
kukkumisest
või
vettevajumisest võib tekkida järsk sissehingamisliigutus,
millega tõmmatakse vesi kitsastesse hingamisteedesse –
tagajärjeks on lämbumine
 Ohtlikud võivad olla ka täispuhutavad rõngad, madratsid
(õhu kaotamisel võib laps sattuda vettevajumise ohtu)
7


Slide 8

2,5 – 3 AASTANE LAPS
Mida oskab:
 Lapse liikumine muutub vabaks, koordinatsioon heaks,
oskab juhtida oma keha, kaovad liigsed liigutused, suudab
muuta kõnnil tempot
 Ületab takistusi, suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda,
pöörata
 Õpib sõitma kolmerattalisel jalgrattal
 Tunneb värve ja oskab joonistada ringi
 Oskab moodustada lauseid, osaleb vestlustes ja vastab
küsimustele kes? mis?
 Palli õhku visata ja seda käsi laiali ajades kinni püüda
 Tunneb lõbu muusika taktis marssimisest
8


Slide 9

Ohud:
 Kõik võõrad inimesed ei tarvitse olla lapsele ohutud.
Varakult tuleb lapsele hakata selgitama, et ta kunagi ei
läheks kaasa võõra inimesega ega võtaks vastu võõra
poolt pakutud või maast leitud maiustusi
 Sportlike tegevuste juures tuleb laps varustada selleks
otstarbeks konstrueeritud turvavahenditega (kaitsekiiver,
põlvekaitsmed jms)
 Terariistadega käsitlemisel terariistavigastuste oht (nt
noaga või kääridega lõikamisel jne)

9


Slide 10

SITUATSIOONID
I
Olin kolme aastane, kui vanaema mind üksi koju jättis ja
ise poodi läks. Koju jõudes, ei leidnud ta mind kusagilt.
Otsis ning otsis, kuid last pole. Vanaema haaras telefoni,
et politseisse helistada, aga järsku märkas memm, et
elutoa diivanilaua katte on „iseeneslikult“ laua alla
saanud ja, et laua alt paistavad jalad. Vanaema tõstis lina
üles ja seal ma tukastasingi. Olin osanud endale isegi
„teki“ peale panna. Vanaema võttis mu sülle ja viis
voodisse.

10


Slide 11

II
Oma esimese sõna ütlesin aastaselt. Isa tuli elutuppa

telekat vaatama ja võileiba sööma. Mõnda aega teda
uudishimulikult jälginud, ütlesin oma esimese sõna:
„anna.“ Isa jäi mulle otsa vaatama, kuid kui ta lõpuks
mõistis, mida ma olin soovinud, võttis ta mu sülle ja
andis võileiva mulle. Edaspidi said teised vaid köögis

süüa.
11


Slide 12

III
Olin kolme aastane ning olin koos emaga Pärnu

Sanatooriumis ravil. Puhkepausi ajal läks ema linna ja
mina jäin mängutuppa koos raamatuga „Mõmmi
aabits“. Kui ema tagasi jõudis, tuli üks naine tema
juurde ja ütles: „Teie laps oskab lugeda!“ Tegelikult olid
raamatust kuuldud lood mulle lihtsalt väga hästi meelde

jäänud.
12


Slide 13

IV
Olin kahene, kui ema ja isa ühel päeval välja läksid.
Mind jäeti üksi madratsile televiisorit vaatama. Koju
jõudes, avastasid vanemad, et uks ei avane, miski oleks
justkui ukse ees. Kuna ma ilmselt pidasin oma tegu

naljakaks, siis kuulsid nad mu naeru ja käskisid mul
ukse eest ära tulla. Sõnakuuleliku lapsena tulin ukse eest
ära ning vanemad said tuppa tulla.
13


Slide 14

V
Olin pooleteise aastane ning mulle meeldis väga
kritseldada. Ühel päeval, kui ema köögis õhtusööki
valmistas, kostus

elutoast kisa. Iseenda

suureks

ehmatuseks, olin ka oma käele paar kritseldust lisanud.
Kuid pärast hoolikat pesu vee ja seebiga, olid
joonistused kadunud.

14


Slide 15

KASUTATUD KIRJANDUS
 http://www.hopsti.ee/vaikelapse-areng
 http://www.puigala.ee/index.php?option=com_content&
view=article&id=90&Itemid=50
 http://www.kliinikum.ee/attachments/114_lapseareng.pdf
 http://www.slideshare.net/orumaa/maimik
 http://cmsimple.euni.ee/napumangud/lhike_levaade_lapse_motoorika_are
ngust.html
 http://www.kliinikum.ee/attachments/114_imikute_ja_v
aikelaste_vigastuste_valtimine.pdf
15


Slide 16

TÄNAN VAATAMAST JA
KUULAMAST!

http://heathersanimations.com/childrenfive.html

16