ATH koos hüperaktiivsusega
Download
Report
Transcript ATH koos hüperaktiivsusega
ATH ja teised hariduslikud
erivajadused:
Kuidas aidata neil õpilastel
edu saavutada
Aspergeri sündroom
Autism
Õpiraskused
Aeglased õppijad
Suzanne M. Roy
ATH koos hüperaktiivsusega
Need lapsed nihelevad ja siplevad.
Neil on raske oma järge oodata.
Nad kipuvad olema korratud.
ATH ilma hüperaktiivsuseta
Need lapsed paistavad hajevil ja äraolevad.
Paistab, et nad töötlevad infot aeglaselt ja neil võib olla
õpiraskusi, ärevus või depressioon.
Pärilikkus:
Ilmneb perekondlikku
eelsoodumust, aga konkreetset
geeni pole tuvastatud.
Meditsiinilised põhjused –
mõnikord avastatakse
kõrvalekalded aju normaalsest
arengust.
Keskkonnamõjud –
Mürkained nagu tina või alkohol,
toitainetepuudus.
Ta paistab kogu aeg unelevat.
Miks mu laps ei suuda rahulikult olla?
Ma saatsin ta oma tuppa ja kümme minutit
hiljem leidsin ta särgiväel mängimas.
Näib, et mu laps suudab hästi läbi saada ainult
ühe sõbraga korraga.
Mu laps jookseb inimestele otsa ja kukub ning saab
tihti vigastusi.
KOHALKÄIMINE
1.Kooli tuleb minna iga päev, kui lapsel
pole just palavikku või iiveldust.
Kooli tuleb jõuda õigeks ajaks
1.Pane paika hommikune rutiin ja ole järjekindel.
2.Lase lapsel vastutada äratuskella eest (õhtul
helisema seada) ja erguta teda helina peale kohe
voodist välja tulema ja riidesse panema.
3.Kui laps jääb kooli hiljaks, segab see kogu klassi,
aga veel hullem on, et lapse päeva algus on
häiritud.
Magamaminekueelne rutiin
Pese end.
Sea järgmise päeva kooliasjad valmis.
Vali riided ja pane valmis.
Sea äratuskell helisema.
Püüa igal õhtul samal ajal voodisse jõuda.
Hommikurutiin
Ära käivita hommikul televiisorit.
Ära käivita hommikul arvutit.
Söö hommikust.
Rutiin + struktureeritus = edu
•Tuleb luua rutiinid ja muuta need
oma eluviisi osaks.
•Ennustatav päevakava loob
lastes turva- ja kindlustunde.
•Rutiin aitab igapäevaste
tegevustega toime tulla, andes
lapsele võimaluse keskenduda
ühele asjale korraga.
Lapsevanemad ja õpetajad peavad
koostööd tegema
Vaja on tihedat kokkupuudet ja regulaarset tagasisidet.
Õpetajad veedavad lastega suure osa päevast.
Lapse kohta tuleb tihti tagasisidet anda ja see peaks
olema põhiliselt positiivne.
Parent Advocacy Coalition for Educational
Rights, PACER (vanemate ühendus hariduslike
õiguste propageerimiseks) – www.pacer.org
Alustuseks tuleb läbi suruda seadused,
mis kohustaksid riiki pakkuma
teenuseid, mis aitavad lastel edukalt
õppida. Vanematel on võim süsteemi
muuta.
Võta ühendust oma seaduseloojatega.
Kõigil lastel on õigus haridusele.
Seadusandjad peavad seda haridust
rahastama hakkama.
INTERNETIALLIKAD
www.helpguide.org
National Association of School Psychologists
American Academy of Pediatrics
aap.org/healthychildren.org
ADDitude Magazine
Additudemag.com
Kui sulle hakkab tunduma, et sinu lapsel on rohkem
kasvuraskusi kui teistel temavanustel, määra niipea
kui võimalik kohtumine lastearsti, õpetaja ja
nõustajaga, et lapse olukorda hinnata.
Ükskõik, kas sinu lapsel on diagnoositud ATH
või mitte, käitumise parandamiseks on olemas
mitmed kodused meetmed. Võta need
kasutusele ja suhtle lapse õpetajaga, et te
saaksite teha koostööd lapse edu heaks.
Mark Bertin MD
Thomas W. Phelan PH.D
Michael I. Reiff, MD