Transcript Laste ohud internetis Lauri Lehtla Liina Noppri
Slide 1
Laste ohud internetis
Lauri Lehtla
Liina Nopri
KST 11
Tallinn 2011
Kohandanud Turvalise internetipäeva 2015
infomaterjaliks Kairi Jaaksaar
Slide 2
Meediauurijad kui ka –tootjad, seadusandjad ja
laiem avalikkus peavad uues meediakeskkonnas
lapsi ähvardavateks riskideks
• pornograafilist, vägivaldset, rassistlikku, vihkamisele
või enesevigastamisele õhutavat sisu
• ebasündsaid või potentsiaalselt kahjulikke kontakte
võõrastega
• privaatsuse häirimist
• isikuandmete kuritarvitamist
• eakaaslaste omavahelist küberkiusamist
Slide 3
Kuidas ohte ennetada
•
Tunne huvi oma lapse netikasutuse
vastu- Ära kunagi ütle lapsele, et Sind ei
huvita „need interneti asjad“ – sellega võid
saavutada vaid olukorra, kus ta ei küsi Sinu käest
sel teemal enam kunagi nõu. Tunne huvi lapse
lemmiklehekülgede kohta – seeläbi saad ka aru,
mida need talle täpselt pakuvad.
•
Hoia end lapse netikeskkondadega
kursis- Kui laps teab, et Sa tunned ta tegevuse
vastu huvi ning omad elementaarseid teadmisi
tema lemmikportaalidest, on tal Sinuga
netiteemadel märksa kergem rääkida.
•
Ära häbene oma teadmatust- Anna
lapsele teada, et Sa ei pruugi teada kõike, mida
tema teab, kuid Sa oled alati valmis õppima –
seeläbi kuuled lapselt asjadest, mis tema
ringkonnas tunduvad iseenesestmõistetavad.
Arvesta, et teie internetikasutusel on tihtipeale
hoopis erinevad eesmärgid ja seeläbi on need ka
olemuselt erinevad.
Slide 4
•
Aita lapsel netis edukas olla- Pea meeles, et isegi kui Sa pole internetisuhtlusportaalidega kursis,
siis saad lapsele abi pakkuda just oma kogemusega suhtlemises. Mitmekümne eluaasta jooksul kogunenud
kogemustepagasiga saad oma last aidata paremini eesmärke saavutama, inimestega suhtlema ja ohte
vältima. Kuigi laps võib olla väga edukas tehnika kasutaja kulub täiskasvanu elukogemus talle
virtuaalmaailma mõistmisel alati marjaks ära.
•
Õpeta laps „õigeid“ otsuseid tegema- Kui Sinu laps oskab emotsionaalselt raskes olukorras
otsuseid teha, teeb ta vähem rutakaid otsuseid nii internetis kui ka tavaelus. Selleks õpeta talle oskus end
probleemist hetkeks eemale rebida, lasta peal selgineda ning alles siis tegutseda või vastata. Laps peaks
teadma, et kui keegi internetituttavatest käitub pidevalt kiuslikult või palub teha midagi ebameeldivat, on
parim lahendus selle inimesega suhtlemine lõpetada, ta oma sõprade listist blokeerida ning sellest ka
vanemale rääkida.
•
Väldi ülereageerimist ja keskendu lahendusele- Kõikidel lastel on saladusi, mida nad oma
vanematele avaldada ei soovi. Kui laps on Sulle usaldanud ehmatavaid seiku oma netielu ja –sõprade kohta,
siis jää rahulikuks ning ära hakka kohe karistust määrama. Karistuse asemel arutle lapsega olukorra üle
ning rääkige võimalikest tagajärgedest ja lahendustest – seeläbi õpetad lapsele tulevikus sarnaste probleeme
vältimis ning tagad selle, et ta tahab ka tulevikus Sinult nõu küsida.
•
Soovita lapsele usaldusisikut- 2008. aastal Eesti 5.-9. klassi õpilaste seas läbi viidud uurimuse
kohaselt rääkis 67% protsenti lastest oma negatiivsest netikogemusest sõbraga. Lapsevanemaga ei jaganud
seda mitte ükski vastanutest. Pead arvestama, et teismeline ei taha alati kõiki oma probleeme vanemaga
jagada – sellistel hetkedel oleks tore, kui Su lapsel oleks mõni teine usaldusväärne isik, kelle poole
probleemi korral pöörduda. Anna oma lapsele mõista, et peamine on see, et ta oma muresid jagaks, isegi kui
ta nendest Sulle ei räägi.
Slide 5
•
Hoia lapse arvutit üldkasutatavas ruumis- Kui laps kasutab arvutit Sinu silma all, saad
kontrollida seda, kui kaua ta arvutis on ning oled ühtlasi kursis ka tema tegevustega netis.
•
Tea, kellega ning miks laps netis suhtleb- Mõistlik on tunda oma lapse netituttavate vastu
samasugust huvi nagu tema sõprade-tuttavate ning klassi- ja trennikaaslaste vastu „päriselus“
•
Leppige kokku reeglid- Lepi lapsega kokku reeglid, mis lubavad tal tegeleda netis oma
huvialadega (sõprade leidmine, nendega suhtlemine, mängimine jne), aga nii, et ta ei kujutaks seda tehes
ohtu endale ega teistele pereliikmetele. Õpeta lapsele, millist isiklikku infot tohib suhtlusportaalides ja
kirjavahetuses jagada ning millist mitte.
•
Lase lapsel suhelda- Hoolitse selle eest, et lapsel oleks piisavalt palju erinevaid sotsiaalseid gruppe
(nt. trennid, ringid, klass, naabrid, veebisuhtlus) kuhu kuuluda. Seeläbi „maandub“ laps pehmemalt, kui ta
ühes gruppidest pettub või ta sellest mingil põhjusel välja tõrjutakse.
•
Oska jälgida kodust netiliiklust- Õpi ära paar elementaarset moodust, kuidas oma kodust
netiliiklust jälgida (nt vaadatud lehtede ajalugu). Siis saad vajaduse korral olla paremini kursis oma lapse
tegevustega internetis. Kui laps on kursis, et Sul on oskus netiliiklust jälgida, on ta märksa varmam ka ise
endale piiranguid seadma.
Slide 6
MIDA LAPS PEAB TEADMA
•
Ära vasta sõnumitele ja kirjadele, mis Sind ahistavad või häirivad (Vastamine võib
kiusajat veelgi julgustada).
•
Hoia häiriv kiri või sõnum alles (Sellisel juhul saad vajadusel hiljem alati tõestada, et sind on
kiusatud. Pea meeles, et mitte ainult kirju ja sõnumeid vaid ka MSNi veebikaameravestlust on võimalik
salvestada mõlemal pool).
•
Räägi probleemist kohe kui see tekib (Laps peab teadma, et ta saab vajadusel alati oma
probleemist kellelegi rääkida – olgu see isa, ema, vanem vend-õde, õpetaja või noorsootöötaja).
•
Blokeeri häirija (Nendes keskkondades, kus võimalik, on kõige lihtsam lahendus häirijaga
tegelemiseks tema blokeerimine).
•
Tegele probleemiga võimalikult ruttu (eelistatult kohe, kui see tekib).
Slide 7
KUHU PROBLEEMI KORRAL PÖÖRDUDA?
Solvava ja ebakohase materjali eemaldamiseks on kiireim lahendus internetiteenuse
pakkuja või kodulehe/suhtlusportaali haldaja poole pöördumine. Veebiteenuse
haldaja poole peaks esmalt pöörduma ka juhul kui kasutajakontot või salasõna on
kuritarvitatud.
Sobimatust sisust saab teatada vihjeliinile: www.vihjeliin.ee
Samuti aitavad lasteabi ja veebikonstaablid. Neist järgmistel slaididel.
Slide 8
www.lasteabi.ee
Lasteabi nõuandetelefoni teenuse eesmärgiks on
võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast
lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate
spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud
isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel
kriisinõustamist.
HELISTA NUMBRIL 116111, KÕNEDELE VASTATAKSE
24H!
Skype: Lasteabi_116111
Saadaval ka rakendus nutitelefonile.
Slide 9
Veebikonstaabel
Milliste muredega veebikonstaablite
poole pöörduda?
•Kui soovid politseilt nõu
•Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi
•Kui soovid saata politseile vihjet või teadet
•Kui kahtlustad, et keegi teine esineb
internetis sinu nime all
•Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise
ohvriks
•Kui soovid teatada seksuaalsest või muust
väärkohtlemisest
Andero Sepp
Facebook: Veebikonstaabel Andero
Rate: http://www.rate.ee/users/anderoSkype: [email protected]
E-mail: [email protected]
Maarja Punak
Facebook: Veebikonstaabel Maarja
Twitter: Veebikonstaabel
E-mail: [email protected]
Slide 10
Tõsisemate probleemite korral tuleb alati kontakteeruda politseiga. Näiteks
olukordades, kus:
• lapsi ahistatakse või neid tahetakse ära kasutada
• levitatakse materjale laste ärakasutamisest
• identiteedivargus on kuritahtlik
• kiusamine on läinud üle piiri
Slide 11
Kui on veel jaksu lugeda, siis saab
oma teadmisi avardada Targalt
internetis projekti koduleheküljel:
http://www.targaltinternetis.ee/
Slide 12
Täname lugemast!
Slide 13
Kasutatud kirjandus
•
•
•
•
http://www.netiohud.ee/peamine/lapsi-ahvardavad-ohud-internetis.html
http://lapsnetis.eesti.ee/
http://www.usk.ee/lapsed-ja-internet-mis-on-safesurf-pohimote
Loone, O. (2008). Uued ajad – uued lapsed. TLÜ kirjastus
Laste ohud internetis
Lauri Lehtla
Liina Nopri
KST 11
Tallinn 2011
Kohandanud Turvalise internetipäeva 2015
infomaterjaliks Kairi Jaaksaar
Slide 2
Meediauurijad kui ka –tootjad, seadusandjad ja
laiem avalikkus peavad uues meediakeskkonnas
lapsi ähvardavateks riskideks
• pornograafilist, vägivaldset, rassistlikku, vihkamisele
või enesevigastamisele õhutavat sisu
• ebasündsaid või potentsiaalselt kahjulikke kontakte
võõrastega
• privaatsuse häirimist
• isikuandmete kuritarvitamist
• eakaaslaste omavahelist küberkiusamist
Slide 3
Kuidas ohte ennetada
•
Tunne huvi oma lapse netikasutuse
vastu- Ära kunagi ütle lapsele, et Sind ei
huvita „need interneti asjad“ – sellega võid
saavutada vaid olukorra, kus ta ei küsi Sinu käest
sel teemal enam kunagi nõu. Tunne huvi lapse
lemmiklehekülgede kohta – seeläbi saad ka aru,
mida need talle täpselt pakuvad.
•
Hoia end lapse netikeskkondadega
kursis- Kui laps teab, et Sa tunned ta tegevuse
vastu huvi ning omad elementaarseid teadmisi
tema lemmikportaalidest, on tal Sinuga
netiteemadel märksa kergem rääkida.
•
Ära häbene oma teadmatust- Anna
lapsele teada, et Sa ei pruugi teada kõike, mida
tema teab, kuid Sa oled alati valmis õppima –
seeläbi kuuled lapselt asjadest, mis tema
ringkonnas tunduvad iseenesestmõistetavad.
Arvesta, et teie internetikasutusel on tihtipeale
hoopis erinevad eesmärgid ja seeläbi on need ka
olemuselt erinevad.
Slide 4
•
Aita lapsel netis edukas olla- Pea meeles, et isegi kui Sa pole internetisuhtlusportaalidega kursis,
siis saad lapsele abi pakkuda just oma kogemusega suhtlemises. Mitmekümne eluaasta jooksul kogunenud
kogemustepagasiga saad oma last aidata paremini eesmärke saavutama, inimestega suhtlema ja ohte
vältima. Kuigi laps võib olla väga edukas tehnika kasutaja kulub täiskasvanu elukogemus talle
virtuaalmaailma mõistmisel alati marjaks ära.
•
Õpeta laps „õigeid“ otsuseid tegema- Kui Sinu laps oskab emotsionaalselt raskes olukorras
otsuseid teha, teeb ta vähem rutakaid otsuseid nii internetis kui ka tavaelus. Selleks õpeta talle oskus end
probleemist hetkeks eemale rebida, lasta peal selgineda ning alles siis tegutseda või vastata. Laps peaks
teadma, et kui keegi internetituttavatest käitub pidevalt kiuslikult või palub teha midagi ebameeldivat, on
parim lahendus selle inimesega suhtlemine lõpetada, ta oma sõprade listist blokeerida ning sellest ka
vanemale rääkida.
•
Väldi ülereageerimist ja keskendu lahendusele- Kõikidel lastel on saladusi, mida nad oma
vanematele avaldada ei soovi. Kui laps on Sulle usaldanud ehmatavaid seiku oma netielu ja –sõprade kohta,
siis jää rahulikuks ning ära hakka kohe karistust määrama. Karistuse asemel arutle lapsega olukorra üle
ning rääkige võimalikest tagajärgedest ja lahendustest – seeläbi õpetad lapsele tulevikus sarnaste probleeme
vältimis ning tagad selle, et ta tahab ka tulevikus Sinult nõu küsida.
•
Soovita lapsele usaldusisikut- 2008. aastal Eesti 5.-9. klassi õpilaste seas läbi viidud uurimuse
kohaselt rääkis 67% protsenti lastest oma negatiivsest netikogemusest sõbraga. Lapsevanemaga ei jaganud
seda mitte ükski vastanutest. Pead arvestama, et teismeline ei taha alati kõiki oma probleeme vanemaga
jagada – sellistel hetkedel oleks tore, kui Su lapsel oleks mõni teine usaldusväärne isik, kelle poole
probleemi korral pöörduda. Anna oma lapsele mõista, et peamine on see, et ta oma muresid jagaks, isegi kui
ta nendest Sulle ei räägi.
Slide 5
•
Hoia lapse arvutit üldkasutatavas ruumis- Kui laps kasutab arvutit Sinu silma all, saad
kontrollida seda, kui kaua ta arvutis on ning oled ühtlasi kursis ka tema tegevustega netis.
•
Tea, kellega ning miks laps netis suhtleb- Mõistlik on tunda oma lapse netituttavate vastu
samasugust huvi nagu tema sõprade-tuttavate ning klassi- ja trennikaaslaste vastu „päriselus“
•
Leppige kokku reeglid- Lepi lapsega kokku reeglid, mis lubavad tal tegeleda netis oma
huvialadega (sõprade leidmine, nendega suhtlemine, mängimine jne), aga nii, et ta ei kujutaks seda tehes
ohtu endale ega teistele pereliikmetele. Õpeta lapsele, millist isiklikku infot tohib suhtlusportaalides ja
kirjavahetuses jagada ning millist mitte.
•
Lase lapsel suhelda- Hoolitse selle eest, et lapsel oleks piisavalt palju erinevaid sotsiaalseid gruppe
(nt. trennid, ringid, klass, naabrid, veebisuhtlus) kuhu kuuluda. Seeläbi „maandub“ laps pehmemalt, kui ta
ühes gruppidest pettub või ta sellest mingil põhjusel välja tõrjutakse.
•
Oska jälgida kodust netiliiklust- Õpi ära paar elementaarset moodust, kuidas oma kodust
netiliiklust jälgida (nt vaadatud lehtede ajalugu). Siis saad vajaduse korral olla paremini kursis oma lapse
tegevustega internetis. Kui laps on kursis, et Sul on oskus netiliiklust jälgida, on ta märksa varmam ka ise
endale piiranguid seadma.
Slide 6
MIDA LAPS PEAB TEADMA
•
Ära vasta sõnumitele ja kirjadele, mis Sind ahistavad või häirivad (Vastamine võib
kiusajat veelgi julgustada).
•
Hoia häiriv kiri või sõnum alles (Sellisel juhul saad vajadusel hiljem alati tõestada, et sind on
kiusatud. Pea meeles, et mitte ainult kirju ja sõnumeid vaid ka MSNi veebikaameravestlust on võimalik
salvestada mõlemal pool).
•
Räägi probleemist kohe kui see tekib (Laps peab teadma, et ta saab vajadusel alati oma
probleemist kellelegi rääkida – olgu see isa, ema, vanem vend-õde, õpetaja või noorsootöötaja).
•
Blokeeri häirija (Nendes keskkondades, kus võimalik, on kõige lihtsam lahendus häirijaga
tegelemiseks tema blokeerimine).
•
Tegele probleemiga võimalikult ruttu (eelistatult kohe, kui see tekib).
Slide 7
KUHU PROBLEEMI KORRAL PÖÖRDUDA?
Solvava ja ebakohase materjali eemaldamiseks on kiireim lahendus internetiteenuse
pakkuja või kodulehe/suhtlusportaali haldaja poole pöördumine. Veebiteenuse
haldaja poole peaks esmalt pöörduma ka juhul kui kasutajakontot või salasõna on
kuritarvitatud.
Sobimatust sisust saab teatada vihjeliinile: www.vihjeliin.ee
Samuti aitavad lasteabi ja veebikonstaablid. Neist järgmistel slaididel.
Slide 8
www.lasteabi.ee
Lasteabi nõuandetelefoni teenuse eesmärgiks on
võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast
lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate
spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud
isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel
kriisinõustamist.
HELISTA NUMBRIL 116111, KÕNEDELE VASTATAKSE
24H!
Skype: Lasteabi_116111
Saadaval ka rakendus nutitelefonile.
Slide 9
Veebikonstaabel
Milliste muredega veebikonstaablite
poole pöörduda?
•Kui soovid politseilt nõu
•Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi
•Kui soovid saata politseile vihjet või teadet
•Kui kahtlustad, et keegi teine esineb
internetis sinu nime all
•Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise
ohvriks
•Kui soovid teatada seksuaalsest või muust
väärkohtlemisest
Andero Sepp
Facebook: Veebikonstaabel Andero
Rate: http://www.rate.ee/users/anderoSkype: [email protected]
E-mail: [email protected]
Maarja Punak
Facebook: Veebikonstaabel Maarja
Twitter: Veebikonstaabel
E-mail: [email protected]
Slide 10
Tõsisemate probleemite korral tuleb alati kontakteeruda politseiga. Näiteks
olukordades, kus:
• lapsi ahistatakse või neid tahetakse ära kasutada
• levitatakse materjale laste ärakasutamisest
• identiteedivargus on kuritahtlik
• kiusamine on läinud üle piiri
Slide 11
Kui on veel jaksu lugeda, siis saab
oma teadmisi avardada Targalt
internetis projekti koduleheküljel:
http://www.targaltinternetis.ee/
Slide 12
Täname lugemast!
Slide 13
Kasutatud kirjandus
•
•
•
•
http://www.netiohud.ee/peamine/lapsi-ahvardavad-ohud-internetis.html
http://lapsnetis.eesti.ee/
http://www.usk.ee/lapsed-ja-internet-mis-on-safesurf-pohimote
Loone, O. (2008). Uued ajad – uued lapsed. TLÜ kirjastus