Transcript File
KIUSAMINE
Kiusamine
• • • • • • • On üks agressiivse käitumise vorm Ei võrdu koolivägivallaga Ei ole omavaheline võimuvõitlus ega sotsiaalsete hierarhiate kehtestamine On korduv, kestab tihti kaua, aastaid, ei lähe üle ega kasva välja Võib olla väga peidetud, varjatud On sihiteadlik ja pahatahtlik käitumine kellegi suhtes Võib olla füüsiline, verbaalne, emotsionaalne, virtuaalne …
Kolm kindlat tunnust
• • • Korduv rünnak ohvri vastu ja toimub pika perioodi jooksul On tahtlik ja tekitab ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt Ebavõrdne – ohver tajub ennast nõrgemas positsioonis
KIUSAMINE EI OLE ELU VINGERPUSS VÕI LAHING, MIDA KÕIGIL LASTEL TULEB KOGEDA JA MIS TEEB TUGEVAMAKS
KUI LAST ON KIUSATUD, on tähtis jälgida märke:
Halvenevad hinded Vähenev huvi kooli vastu või koolitõrge Sõprade kadumine või vähene huvi suhtlemise vastu Abitusetunne ja enesekindluse vähenemine Enda vastu suunatud käitumine
KUI LAPS KIUSAB TEISI LAPSI, siis ta vajab abi
• • • • • • • •
KAS KIUSUPUNN?
satub kergesti sõnelustesse läheb kergesti kaklema Tal on kiuslikud sõbrad käitub aina agressiivsemalt Tal on tekkinud lisaraha või asjad, mille päritolu on raske selgitada süüdistab teisi oma vigades ei ole nõus vastutama oma käitumise tagajärgede eest on võistluslik ning muretseb liialt oma maine ja populaarsuse pärast
KATMATA VAJADUSTEGA laps
EBASTABIILNE, HALVASTI ÕPETATAV, KÕRGE ÄREVUSEGA HEITLIK ÕPILANE
eneseteostus
ÜKSILDANE, KURB, HÄBI JA
tunnustus
PASSIIVNE, MOTIVEERIMATA EI TAHA MIDAGI, ALLAANDEV, IGAVLEV, ARG SÜÜD TUNDEV, EEMALE
kuuluvus
TÕMBUNUD, ALAVÄÄRNE, KIUSLIK AGRESSIIVNE, REAKTIIVNE, VÄGIVALDNE, HIRMUNUD,
turvalisus
EBASTABIILNE NÄLJANE, KÜLMETAV, VÄSINUD,
bioloogilised vajadused
NÕRK, HALVA TERVIDEGA
KIUSAMISE ERINEVAD TASANDID
• • • laps-laps laps-täiskasvanu täiskasvanu-täiskasvanu KOOLIS 1. õpilane-õpilane 2. õpetaja – õpilane õpilane – õpetaja 3. õpetaja – õpetaja 4. koolijuht – õpetaja … Tase on teine aga vormid on samad
MIKS LAPSED ABI EI KUTSU?
• • • • KIUSAMINE VÕIB MUUTA LAPSE ABITUKS. TA TAHAB ISE OLUKORRAGA HAKKA SAADA JA SELLEGA OMA ABITUST VÕITA • LAPS VÕIB KARTA KIUSAJATE KÄTTEMAKSU KIUSAMINE ON ALANDAV KOGEMUS. LAPS EI TAHA SEDA TEISTEGA JAGADA MÕNIKORD TUNDUB LAPSELE, ET NIIKUINII KEEGI EI AITA . SEEGA POLE MÕTET RÄÄKIDA.
LAPS VÕIB KARTA , ET TEMA SÕBRAD EI SUUDA TEDA KAITSTA NING HAKKAVAD TEDA TÕRJUMA
MIDA TEHA?
http://youtu.be/5tLHqopz_SU
MIKS PEAB KIUSAMIST OHJELDAMA?
ÜHA ROHKEM UURINGUID KINNITAVAD, ET KIUSAMISEL ON INIMPSÜÜHIKALE LAASTAVAD PIKAAJALISED TAGAJÄRJED
• • • • •
LAPSED, KEDA ON KIUSATUD, KOGEVAD SUUREMA TÕENÄOSUSEGA:
Depressiooni ja ärevust, kurbuse ja üksinduse tunnet Une- ja söömishäireid Huvipuudust tegevuste vastu, mis kunagi pakkusid naudingut Terviseprobleeme Akadeemiste soorituste alanemist KIUSAMISKOGEMUS ANNAB ERINEVAL MOEL TUNDA TÄISKASVANUNUEAS
MEIE HEAOLU TAGAMISEKS ON VAJA VAIMSELT TERVET INIMEST – PERES, KOOLIS, LIIKLUSES, TÄNAVAL, TÖÖL
Väljavõtteid ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooist Artikkel 14
Konventsiooniga ühinenud riigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust.
Artikkel 16
Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet.
Artikkel 28
Konventsiooniga ühinenud riigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
Artikkel 29
Konventsiooniga ühinenud riigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele;
b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele
;
Artikkel 37
Konventsiooniga ühinenud riigid kindlustavad, et ükski laps ei satuks piinamise või mõne muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse ohvriks KOOSTAS KÄRT KÄESEL , koolipsühholoog koolikiusamise ohjeldaja aastast 1999
KAETUD VAJADUSTEGA laps
STABIILNE, RAHULIK JA RÕÕMUS, ÕNNELIK, EFEKTIIVNE, HÄSTI ÕPETATAV ÕPILANE MOTIVEERITUD, POSITIIVNE, OPTIMISTLIK, JULGE, TEOTAHTELINE, USUB ENDASSE
eneseteostus tunnustus kuuluvus
TÄHTIS, KOMPETENTNE, HEA VAIMSE TERVISEGA, TOIMETULEV AVATUD, USALDAV, KOOSTÖÖME ELNE
turvalisus
HEA FÜÜSILISE TERVISEGA, MAKSIMAALSELT
IGAÜKS SAAB TEHA
• • • • • • Hoia enda tass täis, et märgata ja aidata abivajavat õpilast Aita kaasa laste sõnavara ja jutustamise oskuse arendamisele Ole valmis kuulama ja rääkima Sea sisse turvaline ja mõnus lugemisnurk Varusta raamatukogu kirjandusega, mis toetab viisakat ja sõbralikku suhtlemist Kõik inimlik on vajalik