Transcript Voldemar Kolga

Lapseks olemise kunst
Voldemar KOlga
Alternatiiv „ilusale“ .
Psühholoogid kahtlevad. Pigem
psühhotraumad kui õnnetunne.
•
•
•
•
•
Freud: Oidipus.
Jung: müüdid, arhetüübid.
Adler: nõrkuse kompensatsioon.
Skinner: konstruktor.
Maslow: kulminatsiooni kogemus.
Lapsepõlv Läänes. Individualistlik
kultuur
• Iseseisvuse ka
kasvatamine. Laps on
sõltuv vanematest.
Vanemad vastutavad.
• Akadeemiline edukus,
kool. Hobid.
• Ei ole kohustust
(mõnedes riikides
keelatud) nooremate eest
hoolitseda, mis oluline
kollektivistlikes
kultuurides. Egoism.
Lapsevanemad kui helikopterid:
positiivne või negatiivne
• Lendavad peakohal,
jälgivad toimuvat.
Mures mida laps teeb;
kas ei ole allergiat
Jälgimisühiskonna
toode.
• E-kool. Mobiiltelefoniga
lapsega ühenduses:
kaugjuhtimine.
Helikopter – vanemate vastasus. FB.
• Ülehooldatud, ninnu-nännu, ei saa karmis elus
hakkama, memmekad.
• Arusaam arengust kui looduslikust protsessist.
Kohanemine ja ellujäämise võitlus. Võidavad tugevad.
Siit karm kasvatus.
• Pille kommentaar: „ Meil" Rootsis on väga levinud
mõiste curlingföräldrar (curling parenthood), mis
tähendab - täpselt sama- vanemad teevad kõik, et
kõrvaldada vähimgi takistus laste arenguteel. Kõik
selleks et laps ei nutaks ja et tal oleks lõbus.
Kasvatusmeetod , mida (Rootsi) ühiskond vägagi
aktsepteerib.
Eesti kasvatuse Aafrika variant
• Tonga lapsed lähemal
hulludele kui
täiskasvanutele.
Kontrollimatud,
distsipliin puudub.
• Naeruvääristatakse,
naerdakse nende üle.
Karistused teevad
lapsest inimese.
• Trammipeatuse juhtum.
Kunst kui looming. Lapseks olemise
kunst
• Kunst kui maailma loomine, konstrueerimine,
mitte lihtsalt peegeldus. Kunst kui konstrukt.
• Kunst contra töö …kui Homo Sapiensi looja.
Loomingu plahvatus (creative explosion)
tekitas inimese.
• Postmodernne maailm: naudingu iha. Vabade
(postmaterialistlike) inimeste kunsti iha.
Postmodernne kunst
Francis Berry kunst
Lapsepõlv kui vananemise vastane
vahend
Mäng kui vastanduste ületamise
instrument
•
•
•
•
•
Jääkaru ja koer: vaenulikkus mänguks.
Mäng nii vabadus kui regulatsioon.
Loovad mängud.
Mäng ühendab last ja täiskasvanut.
Mängu, eriti rollimängu vähenemine, kui mitte
kadumine. Lasteaias: õpetajad kasvatajate
asemel.
Lapsepõlv / noorusaeg kui ilus aeg
• Lapsepõlv: positiivsed mälestused, ilus, kena.
• Minevik on parem kui olevik, parem kui
tulevik. Rohi rohelisem, lumi valgem..
• Valikuline mälu.
• Ilusa nägemise põhjused: isiklik vabadus,
kohustuste puudumine, teen mida tahan,
müran, mängin, ei tööta.
Lapsepõlv mälestustes
• Infantiilne amneesia. Enne 3. a. mälu puudus.
• Mälu valikulisus.
• Mida vanemaks saad, seda rohkem
konstrueerid lapsepõlve ja noorust.
• Traditsioonistes ühiskondades oli vaja rohkem
meelde jätta kui praegu (arvutid, Internet,
etc.)
Kronesteesia: võime tajuda aega.
Endel Tulving
• Tulvingu “kronesteetilise kultuuri hüpotees“
Tsivilisatsiooni ja kultuuri arenguks ning
püsimiseks on inimesel hädavajalik olla teadlik
iseenda ja oma järeltulijate jätkuvast
eksisteerimisest ajas, mis sisaldab mitte ainult
minevikku ja olevikku, vaid ka tulevik.
• Mälu kui inimpsüühika liim, paneb kokku
erinevad asjad (teadmised, tunded, liikumise).
Alzheimer.
Mida mäletame lapsepõlvest?
Autobiograafiline mälu
• Kaks teooriat. Skeemid ja kasvatus. Skeem
organiseerib tunnetust. Kasvatus suunab
hoiakuid.
• Neisser: erinevad skeemid lastel ja täiskasvanutel
ehk mis on oluline täiskasvanutel ei pruugi olla
oluline lastele ja vastupidi.
• Vanemlik kasvatusstiil: pragmaatiline ja
edasiarendav. Instrumentaalne stiil, tee seda ja
seda vs mida tegime koos ja mis sellest välja tuli.
Laps kui muutuva kultuuri ja ühiskonna
nähtus
• Eelmodernne aeg. Traditsioonilsed
ühiskonnad. Lembitu aeg.
• Modernne aeg. Tööstusrevolutsioon.
Vabrikud.Konveier.
• Postmodernne aeg. Infotehnoloogia.
Riskiühiskond. Ebamäärasus. Progressi (?)
idee.
• Laps erinev erinevates ühiskondades.
Laps modernses maailmas
•
•
•
•
•
Kodu ja töökoha terav eristamine.
Romantiline armastus.
Ema: idealiseeritud ja legitiimne.
Kaitstud lapsepõlv, hiline küpsemine.
Lapsekesksed lapsevanemad, lapse vajadused
kesksed.
• Indiviidi unikaalsus läbi isikliku narratiivi ja
väärtuste.
• Murdeline mürsikuiga tekitab autonoomia ja
identiteedi , mis erineb nende vanematest.
Laps postmodernis
•
•
•
•
•
•
Töö ja kodu on sageli koos.
Lepinguline armastus.
Jagatud vanemlik hoolitsus (isa).
Varane küpsemine, täiskasvanute elu teada.
Vanemate keskne kasvatus, tema väärtused.
Identiteet on fluiidne ja määratletakse vastavalt
sotsiaalsele kontekstile.
• Rahulik üleminek, väiksem vajadus eristuda
vanematest.
Kokkuvõtteks
• Laps – muutuv fenomen. Erinevad
lapsepõlved.
• Võtmed: loovuse ja mängulisuse säilitamine.
• Muutub meie suhtumine lapsepõlve. Mida
vanemad, seda subjektiivsem lapsepõlve
käsitlus.