Transcript Mälu - Psühholoogia gümnaasiumile
Mälu
Eva Palk
Mälu
Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine,
säilitamine, meenutamine ja unustamine
Mälu põhiprotsessid
omandamine ehk meeldejätmine (salvestamine, kodeerimine)
säilitamine
meenutamine
unustamine
Mälu liigid
Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi
motoorne mälu
emotsionaalne mälu kujundimälu sõnalis-loogiline mälu tundmuste ja tunnete mälu Tegevuse iseloomu järgi mälu liigitus
tahteline mälu mittetahteline mälu
Kujundimälu
Kujundimälu on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu
Nimetatakse ka
•
nägemismälu
•
kuulmismälu
•
kompamismälu
•
haistmismälu
•
maitsmismälu
Lühimälu ja pikaajaline mälu
Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu
Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek
Piiratud 7+ 2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest http://faculty.washington.edu/chudler/stm0.html
http://faculty.washington.edu/chudler/puzmatch1.html
http://faculty.washington.edu/chudler/puzmatch3.html
Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu
Pikaajaline mälu:
Kolm mälusüsteemi (E. Tulving)
Episoodilin e mälu Semantiline mälu Protseduuriline mälu
Mälu
http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=1121 Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut....
Endel Tulving http://www.psych.ut.ee/~jyri/ee/Tulving%20ja%20m%E4lu.htm
Endel Tulving
Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest.
“Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, KUIDAS see oli meelde jäetud.” E.Tulving (1973) Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse.
Mälusüsteemid
Semantiline mälu
Üldised faktilised teadmised maailma kohta Ei ole seotud isklike mälestustega Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis
Episoodiline mälu
Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde Näiteks: Milline oli ilm kui te möödunud aastal Pariisis olles Eiffeli tornis Pariisi vaadet fotografeerisite
Mälusüsteemid
Protseduuriline mälu
Oskused harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda.
Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine, Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus on erinev, PET, Uuritakse ajukahjustusega patsiente
Mällu salvestamine ehk kodeerimine
Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine
Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10.kroonise tagaküljel ( 2.kr kummalgi küljel)
Mällu salvestamine ehk kodeerimine
Seosta olemasolevate teadmistega ja kogemustega
Kordamine, kordamine, kordamine
Mehhaaniline kordamine lühimälu
Mõtestatud kordamine- pikaajaline mälu
Jaotatud õppimine ja kordamine Hermann Ebbinghaus
( 1850-1909)
Mällu salvestamine ehk kodeerimine
Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta)
Mnemoonika Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad
APJUSENO –
no
vember kuud, milles on 30 päeva
ap
rill,
ju
uni
, se
ptember,
Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger)
Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke
Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia http://psych.wustl.edu/memory/publications/ http://en.wikipedia.org/wiki/Henry_L._Roediger_III
MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika
On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst).
Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde
Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead!
Mälutehnika e mnemoonika
Jätke meelde tähed!
K R T A P E Ü R T I P T
Reasta, koosta sõna T R E KP A T R Ü PT I
Tükelda
365123130282460602004 365 12 3130 28 24 6060 2004 Helilised konsonandid
L M N R V
E L L E M E N E R V E E
Mälutehnikaid
Kodeerimine on MÄLUJÄLJE tekitamine.
Näiteks: sõnu võib kodeerida
tähenduse järgi (süvatöötlus)
kirjutamise kuju järgi
tindi värvi järgi
http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/malutehnika.pdf
Mälutehnikaid, õppimisstrateegiad
Mehaaniline meeldejätmise asemel: Leia seoseid ja seaduspärasusi Loo piltlikke kujundeid Ülesütlemine, valjusti jutustamine iseendale Esita küsimusi Vasta endale Korda perioodiliselt ( 10-12 tundi), Hajuta õppimine ajaliselt Loo skeeme, struktuure, mõistekaarte, märksõnapilvi Asendussõnade meetod ( Suurkõrv
Plecotus auritus
plekist auruti (L.) –
Mälutehnikaid, õppimisstrateegiad
Loo seoseid, kasuta loovust Lydia Koidula elas aastatel: 1843 - 1886 (seos: 1843 ja 43 aastaseks) Didaktica magna ilmus 1632.a. (ka TÜ) Info telefon 1188 (visuaalne pilt kahest viiulist) Võrdle Erista oluline ebaolulisest
Kordamise reeglid:
Kordamise reeglid: korrata tuleb veidi rohkem kordi kui hädapärast tarvis (üleõppimise seadus) kordamine peab olema ajas jaotatud - 3 jaotatud kordamist on sama, mis 6 -7 korda korraga (unustamiskõver tuleb üle kavaldada!) materjal peaks olema seostatud, mõtestatud
Hermann Ebbinghaus
( 1850-1909)
Eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja (1885 –
‘On Memory’ )
p ikaajalise verbaalse mälu uuringud Soovitus: hakka eksamiks õppima paar nädalat varem, tehes päevaseid pause, korrates vaheaegadega Erisugune kontekst eri õppimiskordadel aitab materjali kinnistuda ( konsolideeruda) Kiire une faas oluline (1850 —1909)
Meenutamine ehk reprodutseerimine
Järjestikune meenutamine Vaba meenutamine Ajendatud meenutamine Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: 1. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud 2. Meenutamine sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud.
Tähtsad on seosed ja kontekst
Amneesia
Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus
Retrograadne amneesia-
võimetus meenutada sündmusi teatud aja kohta
enne ajukahjustust
Anterograadne amneesia-
võimetus jätta meelde sündmusi
pärast
ajaukahjustuse teket Lapsepõlve amneesia Unenägude amneesia Kaitsev amneesia
Meelespidamine ja unustamine
Meelespidamise ebaõnnestumine ei tähenda, et info oleks kaotsi läinud Üldjuhul on kasulik ja vältimatu elu osa
Unustamise põhjused
Interferents ehk vastastikune häirumine Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus Mõjutatud juhuslikest detailidest ( tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud) Motiveeritud unustamine ( episoodiline mälu) Tähelepanu puudumine ( on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta.) Ei korrata küllalt palju ja kohe Ei looda mõtestatud seoseid
Unustamise kõver
H. Ebbinghaus
Unustamine, kordamine
Lühimälu test (
G.Sperling 1960
)
Lühimälu test
G.Sperling (1960) esitas inimestele kuni 12 –tähelisi maatrikseid lühiajaliselt (1/20 sek) Tulemus: enamik inimesi suutis õigesti meenutada ainult 4 või 5 tähte. Tulemus: enamik inimesi suutis õigesti meenutada ainult 4 või 5 tähte. Kas põhjus oli selles, et polnud aega kõiki tähti vaadata?
Sperlingi vastus oli ‘ei’ ! Mispärast?
See selgus katsest, kus ta kasutas osalist reprodutseerimist helitooni järgi…
Vastavalt helitoonile pidid inimesed nimetama ainult vastavas reas asuvaid tähti. Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info.
High Medium Low
interferents e. vastastikune häirumine
interferents e. vastastikune ( inter+ferîre “surnuks lööma”)
häirumine
Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents).
Seega erineval ajal ja erinevas kohas asjad meeldejäetud võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu.
Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek /
kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek
Mälu testid
http://www.zefrank.com/memory/ http://faculty.washington.edu/chudler/stm0.ht
ml http://faculty.washington.edu/chudler/chmemo ry.html
http://faculty.washington.edu/chudler/java/brc onc.html
Mälutreeningu kursused http://faculty.washington.edu/chudler/stm0.ht
ml
Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem
Eksplitsiitne- teadvustatud episoodide ja faktide meenutamine ( otsene, varjamatu) Implitsiitne mitteteadvustatud anmetega mälusüsteem (järeldav, varjatud)
Pikaajaline Mälu implitsiitne Eksplitsiitne Semantiline faktid Protseduuriline Oskused, vilumused Tingitud reaktsioonid Episoodiline elusündmused Praiming Mitteteadlik õppimine, varemkogetu
Pikaajalise mälu struktuur
Pikaajaline mälu Eksplitsiitne mälu Implitsiitne mälu Episoodiline mälu Semantiline mälu Praimimine Protseduuriline mälu
Praiming e kruntimine – baasilised elemendid jäävad mällu ja ülejäänu luuakse selle alusel “TUULELIPP” “VIHMAVARI” "_ U _ _ _ L _ P _" ja "V _ _M_ _ _R_".
Kirjandus
J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002 6. T. Bachmann, R.Maruste.Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Endel Tulving. Mälu. TÜ Kirjastus, 2002 Tiia Pedastsaar. Loeng. Mälutehnikad.
http://ee.methopedia.eu/HomePage http://www.airlinesafety.com/editorials/PilotsAndMemory.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Recall_(memory) http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html
http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/malu_norgenemine_tabab_ mehi_varem_kui_naisi/ http://www.psych.ut.ee/~jyri/ee/Tulving%20ja%20m%E4lu.htm
Lühimälu test
9 1 5
11 2 4 6 15
10 3 7 13 12 8
14 15 8 22 34 5 16
6 9 12 24 1 36 18 3 15
2 8 5 14 19 20 32 17 18 21 34 40
9 1 5 11 2 4 6 15 10 3 7 13 12 8 14 15 8 22 34 5 16 6 9 12 24 1 36 18 3 15 2 8 5 14 19 20 32 17 18 21 34 40
Lühimälu
1.Rüütel 2. Nõel 3. Pirukas 4. Neuron 5. Armastus 6. Masin 7. Südametunnistus 8. Sõnastik 9. Taevas 10. Pliiats 11. Või 12. Paber 13. Omlett 14. Loogika 15. Küünal 16. Sotsialism 17. Maja 18. Rahvarinne 19. Kaja 20. Riigikeel