Tunnetusprotsessid

Anu Leuska 2013

Tunnetus

– inimese väliskeskkonnast.

arusaam oma sise ja

Tunnetus- (kognitiivsed) protsessid

protsessid, mille käigus luuakse – psüühilised infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. On omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist.

Tunnetusprotsessid - aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlused (fantaasia), keel.

2

Aisting

peegeldab esemete ja (kuju, nähtuste üksikuid omadusi värvust, soojust, helitugevust, lõhna, maitset, temperatuuri jm) Aisting tekib meeleelundite kaudu – kui mingi ärritaja mõjub otseselt inimese meeleelunditele.

Aistingu teke ja liikumine:

vastuvõtvad rakud (retseptorid) vastav piirkond (toimub info  närvikiud töötlemine).

 peaaju 3

Inimese meeled

: Nägemismeel Kuulmismeel Maitsmismeel Haistmismeel Nahameeled        Nägemisaisting Kuulmisaisting Maitsmisaisting Haistmisaisting Puuteaisting Temperatuuriaisting Valuaisting Tasakaalumeel Seitsmes meel   Tasakaaluaisting Intuitsioon ?

4

Nägemine

Nägemise abil eristatakse valgust, värvusi, esemete kuju ja suurust, liikumist jm.

Nägemise kaudu saab inimene valdava osa (80-90%) väliskeskkonna infost.

Värvinägemise häired:

 Värvipimedus - näeb ümbritsevat must-valgelt   Daltonism – näeb punast ja rohelist värvust hallilt Kanapimedus pimedusega – häiritud on silma kohanemine 5

Kuulmine

Kuulmise abil eristame helilaineid ning tuvastame heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisaistingud on olulised suhtlemisel (hääletoon, intonatsioon jm) Inimene kuuleb helisid sagedusega Tavalise

16 –20000 Hz

.

kõne sagedus on 300–3500 Hz Alla 16 Hz –

infraheli

(tekitavad plahvatused). Tekitab valu äike, tuul, maavärin, kõrvas, väsimust, hirmu.

Üle 20000 Hz –

ultraheli

Tugevad helid võivad kuulmist Kuulmisteravus vanuse suurenedes kahjustada.

väheneb.

6

Maitsmine

Maitsmisrakud (-retseptorid) asuvad keeles.

Inimene tunneb 4 peamist maitset

:     Magus (keeletipul) Hapu (keele külgedel) Soolane (keeleotsal ja eespool Mõru (keelepäral) külgedel) Maitsmisaisting on tihedalt seotud emotsioonidega (meeldiv või eemaletõukav efekt) Maitsetundlikkus alaneb vanusega, seda suitsetamine, mõned ravimid jm.

vähendab ka 7

Haistmine

Haistmisrakud asuvad ninaõõnes.

Haistmisaisting on samuti tihedalt emotsioonidega (tekitavad positiivse seotud või negatiivse emotsiooni – nauding, vastikus). Nt aroomiteraapia Maitsmis- ja haistmismeel on olulised turvalisuse jaoks organismi – nende abil saab hinnata toidu, joogi või õhu kvaliteeti, hoiatavad ohu eest elule või tervisele.

8

Nahameeled

Nahameeltega saab kindlaks teha esemete kuju ja suurust, materjali, siledust, soojust jm.

Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes.

Nahas asuvad ka temperatuuri-, valu-, surve- jm retseptorid.

Puutetundlikkus olulisel suureneb nt nägemistundlikkuse vähenemisel või kadumisel.

9

Aisting jõuab ajju hilinemisega, eriti nahalt (nt valu-, temperatuuritundlikkus) Tundlikkuse

alumine absoluutne lävi

millest alates tekib aisting (nt kuulmine – ärritaja tugevus, – 16 Hz) Tundlikkuse

ülemine absoluutne lävi

tugevus, mis – ärritaja suurim põhjustab veel sarnase aistingu, mitte valu.

Eristuslävi

– väikseim erinevus ärritajate vahel, mida inimene tajub (nt helitugevuse korral peab muutus olema vähemalt 1/10).

Kompensatsioon

kompenseeritakse – ühe teiste meele meelte puudulikkus tundlikumaks muutumisega (nt

pimedatel muutuvad tundlikumaks kuulmine, nahameeled

) 10

-

Adaptsioon

e ärritajaga kohanemine – meelte tundlikkuse muutumine pideva ärritaja toimel.

Nt valgest ruumist hämarasse minnes ei näe algul midagi, hiljem harjub ja vastupidi.

Lõhnaga kohanemine (nt

ei tunne oma lõhnaõli lõhna

) - Maitsega kohanemine - Valuga kohanemine

Sünesteesia

– teiseste aistingute teke Nt kuulmis nägemissünesteesia (muusika kuulamisel tekib kujutluspilt) Kollane Sinine värv – soe värv (soojusaisting) värv – külm värv (külmaaisting) 11

Taju

protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest ja/või nähtustest.

- tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja terviklikult.

nähtusi Taju liidab aistingud tervikuks.

Nt

suur, punane, puudutades sile



ümmargune, magusa lõhnaga, õun!

12

Tervikliku tajupildi loomiseks vajalikud tingimused:    

Lähedus

– ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal paiknevaid objekte.

Suletus

objekte – tervikuna tajutakse suletud kontuuriga

Sarnasus

– ühesuguseid teistest tavaliselt suuruse, objekte eristatakse värvuse või paiknemise järgi

Jätkumine

– taju “täidab” tühikud tajutavas objektis 13

Taju omadused:

Valivus

– inimene ei taju üheaegselt kõiki objekte. Mitut tegevust ei saa üheaegselt edukalt läbi viia

Subjektiivsus

– inimene keskendub tajutava objekti omadustele, mis talle on tähenduslikud ja/või olulised Emotsioonide mõju Kogemuste mõju – varasem kogemus mõjutab järgmiste kogemuste omandamist. Nt lugemisel ei märka väikseid kirjavigu, sest teame, kuidas on õige Sõltuvus kontekstist – tajumine sõltub mitte ainult objekti enda füüsilistest omadustest (suurus, värvus, asukoht jm), vaid ka objekti ümbritsevast keskkonnast.

Kuumaveebroiler läks katki.

Esemelisus

– abstraktset või konkreetse tähenduseta objekti tajudes püüab inimese psüühika omistada sellele konkreetse eseme vormi (nt pilved)

Terviklikkus

– taju ühendab katkendlikud signaalid ühtseks tähendusega tervikuks, lisades vajalikke detaile.

Sama toimub lünkliku infoga

Mõtestatus

– kujundile püütakse leida tähendus ja mõte.

Tähendus sõltub kultuurikontekstist, isiklikest kogemustest, grupis aktsepteeritud tavadest ja normidest jne Tõlgendustes on nii eripära kui ühisosa

Taju liigid:

 

Meeleelunditega seotud taju

maitsmis-, haistmistaju – nägemis-, kuulmis-,

Ruumitaju

– orienteerumine keskkonnas (kaugused, ruumisuhted, ümbritsevas 3D sügavus). Seda aitavad saavutada: - kahe silmaga nägemine (binokulaarne nägemine) - perspektiiv (kaugemad esemed sirgjooned koonduvad –

raudtee

) kattumine kaugemaid) (lähemal asuvad näivad väiksematena, objektid varjavad 

Ajataju –

orienteerumine olukordades erinev (nt

“lendab”, oodates venib

) ajas.

On erinevates

sõpradega koos olles aeg

Vanuselised erinevused – lapsed tajuvad aeglasemana, vanemad inimesed kiiremana.

aega 17



Liikumistaju

Inimene ei taju väga aeglast (nt väga kiiret liikumist (nt

kellaosuti liikumine filmikaadrite vaheldumine

).

) ja Näiv liikumine – nt

üksteise kõrval olevad kordamööda süttivad lambid tunduvad, nagu üks valguspunkt liiguks mööda lambirida

.

Kui vaadelda liikumatut objekti liikuval tausta, näib, et just liikumatu objekt liigub (

nukuteater, kus taust liigub ja tegelane on paigal

) Keelelised “vääratused” -

päike läks pilve taha

.

18



Isikutaju

mõistmine, e sotsiaalne taju hindamine.

– teiste inimeste tajumine, On subjektiivne – sõltub emotsioonidest, hoiakutest, huvidest jm.

-

Isikutaju mõjutavad

: Stereotüübid – kõiki teatud gruppi kuulujaid peetakse sarnasteks (rahvuse, vanuse, soo, ameti vm järgi) Eelarvamused – märgatakse inimeses seda, mis sobib eelneva ettekujutusega (nt

oreooliefekt – nähakse kas ainult positiivset või negatiivset

) Esmamulje – esimesel kohtumisel tekkiv mulje on püsiv jne 19

Tähelepanu

Inimest ei mõjutab iga hetk palju ärritajaid e stiimuleid. Kõike tajuta ühesuguse täpsusega. Mingile objektile keskendutakse tähelepanu abil.



Tähelepanu omadused:

Tähelepanu maht on 5-9 objekti  Tähelepanu saab jaotada mitme objekti v tegevuse vahel, aga mitte alati (nt

autojuhtimine ja samaaegselt liikluse jälgimine õnnestub, aga autojuhtimine ja ajalehe lugemine ei õnnestu

)   Selleks, et toimuks meeldejätmine ja õppimine, on vaja tähelepanu koondada (keskenduda) Täiskasvanu tähelepanu püsib ühel objektil või tegevusel 15-20 min, eelkooliealisel lapsel 5-10 min 20

Tähelepanu liigid:



Tahtmatu tähelepanu

– keskendumine mingile objektile toimub ilma pingutuseta, iseenesest.

Tahtmatu tähelepanu kutsuvad esile: - tugevad helid, eredad värvid - liikumine (nt

liikuvad reklaamid

) - erinevus ümbritsevast (nt

inimese pikkus

) - uudsus (nt

uus soeng

) - eelnev huvi jm 

Tahtlik tähelepanu

tahtlikult. On – keskendumine objektile toimub õpitav ja arendatav.

21

Mälu

Mälu protsessid

: info taastamine/esiletoomine omandamine, säilitamine ja 1)  

Info omandamine

e meeldejätmine Tahtmatu meeldejätmine – iseenesest, ilma spetsiaalse pingutuseta Tahtlik seotud meeldejätmine – saavutatakse kordamisega, tahtliku

päheõppimine

) tähelepanuga (nt

luuletuse

Meeldejätmist toetab:

 Materjali korrastatus (nt

konspekteerimine

)  Pikema aja jooksul hajutatult kordamine 22

2)

Info säilitamine

e meelespidamine  Meeles püsib peamine, oluline   Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Tekivad lüngad (osa infost ununeb)   Juurde tekib infot, et seletada vastuolusid Info muutub hoiakute mõjul (nt

mitmel inimesel erinevalt meelde sama jääda

)

sündmus võib

Unustamine

 Kõige rohkem unustame vahetult peale meeldejätmist  Kiiremini unustame mõtestamata infot (pähetuupimine) 23

3)

Info taastamine, esiletoomine

e meeldetuletamine  Äratundmine – õige vastuse leidmine (nt

test

)

valikvastustega

 Meenumine – info tuleb meelde iseenesest, selleks ei pea pingutama  Meenutamine – info tahtepingutuse abil (nt tuleb

avatud

meelde

küsimused

) mõttetöö ja 24

Mälu liigid Säilimise aja järgi:

 Sensoorne mälu   < 1 sek Primaarne e lühiajaline mälu paar sekundit Sekundaarne e pikaajaline mälu mõni minut - aastad 25

Materjali



tüübi järgi:

Protseduuriline liigutused (nt mälu – selgeksõpitud tegevused ja

jalgrattasõit, ujumine, kirjutamine

)  Semantiline

millal toimus

mälu – faktid ja teadmised (nt

tähestik, Vabadussõda, kes oli Newton jm

)  Episoodiline mälu – endaga seotud mälestused, isiklikud kogemused (nt info,

mida tegin eelmisel suvel, keda eile nägin jm

)

Millises mälus on talletatud oma sünnikuupäev?

26

Mäluhäired

    jm Amneesia e tagajärjel mälulünk – tekib nt ajukahjustuse Liigmälu – mingi sündmuse pidev meenumine (nt kuriteoohvrite puhul) Vaegmälu halvenemine, – mälu aeglane võib tekkida vanemas eas järk-järguline Joobest tingitud ajukahjustusest) mälulünk (samuti põhjustatud 27

Mõtlemine

vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas teadmisi.

Mõtlemine on kõige keerulisem psüühiline protsess (kõige kõrgem). Mõtlemine sellisel kujul on omane ainult inimesele.

Mõtlemise elemendid

: 1) Kujundid – vaimne pilt (nt

ese, nähtus, inimesed jm

) 2) Mõisted – vahendatud sõnadega (nt

vabadus jm

)

armastus,

Mõtlemine areneb ja muutub eelkõige valdkondades, mille kohta inimene rohkem teab.

28

Mõtlemise liigid Sisu järgi:

 Konkreetne mõtlemine – mõtlemine igapäevaste, käegakatsutavate asjade üle (nt

mida tegin eile, mida teen täna jne

)   Abstraktne mõtlemine – teoreetiliste probleemide üle mõtlemine, seoste leidmine, järeldamine jne (nt

matemaatilised probleemid - mis on funktsioonid, filosoofilised õnn, mis on elu mõte jm

) Loovmõtlemine – täiesti uute ideede ja esemete loomine (

teaduses, kunstis jm

) AHHAA-elamus 29

Vormi järgi: Konvergentne

- probleemile on 1 kindel vastus

2 + 2 = ?

Mis aastal loodi Eesti Vabariik?

Küsimus



Vastus

-

Divergentne

palju erinevaid võimalikke vastuseid

Mis on õnn?

Kuidas joonistada hobust?

Küsimus



Vastus 1



Vastus 2



Vastus 3

jne 30

Probleemide lahendamine

1) 2) 3) 4) 5) Probleemi märkamine ja määratlemine

Mida tahan saavutada?

Kuidas tulemusteni jõuda?

Mis takistab eesmärgi saavutamist?

Lahendusviiside leidmine ja valik Ressursside hindamine

Aeg, vahendid

Lahenduskäigu jälgimine

Kas lahendus viib mind eesmärgile lähemale?

Lahenduse hindamine

Kas eesmärk on saavutatud?

31