Transcript Mõtlemine - Psühholoogia gümnaasiumile

Mõtlemine
Eva Palk
Mõtlemine
Mõtlemine kui vaimne tegevus, mis korrastab
ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi
ümbritseva maailma kohta
 Kogu arukas käitumine, kui üks vaimse
tegevuse osa
 Tegelikkuse vahendatud ja üldistatud
tunnetamine tegelikkuse analüüsi ja sünteesi
kaudu

Mõtlemine
Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja keelega
lahutamatult seotud

Mõtlemine on tegelikkuse vahendatud ja
üldistatud tunnetamine tegelikkuse
analüüsi ja sünteesi kaudu
 kõne, keel
 loogika
 sotsiaalne aspekt

Mõtlemine on sotsiaalne nähtus
Mõtlemisoperatsioonid
Analüüs
 Võrdlemine
 Süntees
 Üldistamine
 Abstraheerimine

Mõtlemise elemendid: kujundid



Kujundid ehk pildilised objektid
Meelelise kogemuse teatud vorm, esemete
või nähtuste vaimne koopia, mudel
Mõttelise pööramise ehk mentaalse
rotatsiooni katsed
mentaalse rotatsiooni katsed

Katsuge kiiresti otsustada, milline on originaal, milline
peegelpilt!
Mida suurem on kahe tähe vaheline pöördenurk, seda pikem on otsustamiseks kuluv aeg
http://plato.stanford.edu/entries/mental-imagery/mental-rotation.html
Mõtlemise elemendid: mõisted
Mõiste sisaldab mingeid ühiseid omadusi ja
tunnuseid, mida objektidest teatakse.
 Mõisteid esitatakse defineeritavate ehk tarvilike
ja piisavate üldistatud tunnuste abil
 Mõistet tähistatakse sõnaga.
Konkreetsed asjad ja abstraktsed nähtused.
Üksikud ja üldised.
 Kass, pliiats, armastus, vabadus, loomad,
kirjutusvahendid

Mõtlemise elemendid: mõisted
Sõna on märk, mis tähistab objekti,
mõistet.
Näiteks: defineerige mõiste “Mäng”
 Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam
on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt
mõelda
 Mida sügavamalt läbi töötatud mõte, seda
täpsemini väljendub ta sõnades

Mõisted
Mõistete kategoriseerimine ehk
mõistetest süsteemi loomine
( jõgi, Läänemeri)
 Mõistete hierarhiad
( lepatriinu, kala, loom, hobune)
 Mõistete prototüübid (
prototüübiteooria)
kategooria kõige iseloomulikum eksemplar
( imetaja- kass- delfiin?)

Mõtlemise elemendid: stsenaariumid
Igapäevaelu tegevused on teatud ajalises
järgnevuses ( nagu etendus, film)
 Stsenaariumid iga elujuhtumi jaoks

1. Esemed ja inimesed
2.Tegevused
3. Eesmärk
 Näiteks: restoranis lõunastamine
Mõtlemisliigid
Sõnalis-loogiline mõtlemine
kasutatakse mõisteid, loogilisi konstruktsioone,
põhineb keelel
 Kujundlik- esemeline mõtlemine
seotud ettekujutusega süsteemidest ja nendes
toimuvatest protsessidest, pilt meie peas
 Näitlik-tegelik mõtlemine
proovimine, katse-eksituse meetod

Loogikavõtete kasutamine mõtlemisel
võrdlus
 analüüs ja süntees
 abstraheerimine
 üldistus

Mõtlemisliigid
Ülesannete alusel:
Teoreetiline mõtlemine
suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele


Praktiline mõtlemine
seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega,
tegutsemisega
Mõtlemisprotsesside elementide alusel:
Abstraktne mõtlemine
mõtlemine abstraktsete mõistete abil
Konkreetne mõtlemine
konkreetsete mõistete abil

Probleemide lahendamine
Konvergentsed probleemid
Enamasti üks või mõni lahend
( matemaatikaülesanded, intelligentsustestid)
 Divergentsed probleemid
Võib olla palju alternatiivseid lahendusi
 Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine
 Loov ehk produktiivne mõtlemine
Katse-eksitus, uudne lähenemine, äkktaipamine

Probleemide lahendamise etapid
1. Probleemi märkamine, sõnastamine
 Hästidefineeritud probleemid
 Halvastidefineeritud probleemid
2. Inkubatsiooni etapp
3. Illuminatsioonietapp
Lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon
Probleemide lahendamine
Probleemi märkamine
sõnastamine
Hindamine
Jälgimine
Ressursside hindamine
Probleemi määratlemine
Sisu avamine
Strateegia valik
Informatsiooni
korrastamine
Piirangud
Kitsas mõtlemine ( raamis mõtlemine,
A4 mõtlemine..)
 Eelnevate, kogemuste, teadmiste,
hoiakute, eelarvamuste mõju
 Fikseerumine

(“kinnijäämine”) eelnevatele lahenduskäikudele
Tunded, olukord,
Hirm näida naeruväärne, hirm
ebaõnnestuda

Ühendage täpid nelja sirgjoonega nii,
etei eemalda pliiatsit paberilt
Ühendage täpid nelja sirgjoonega nii,
etei eemalda pliiatsit paberilt
Mõtle loovalt
Terry Josephson
Lõpeta mõtlemine kitsenduste terminites ja alusta
mõtlemist võimaluse terminites
 Albert Einstein (1879-1955)
Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellel tasemel,
millisel ta tekkis.
Kong Fuzi (Konfutsius), eKr551-eKr479 Õppimine
ilma mõtlemiseta on kasutu. Mõtlemine ilma
õppimiseta on ohtlik.
Søren (Aabye) Kierkegaard, 1813-1855
Mõtlemise suurim paradoks on katse avastada
midagi, mida mõte ei suuda mõelda.

Eksperdiks kujunemine

Harjutamise jõu seadus
Harjutamisel moodustatakse väiksematest
teadmiste ja reeglite kogumikest uued teadmiste
kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada
ühe võttega.

Vigadest õppimine – Ohlsson (1996) –
õppimine ebaõnnestunud sooritusest – vead
tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest.
Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus
täpsustuvad.
Eksperdiks kujunemine
Oskuste areng. Automatiseerumine ja
känkimine
Probleem: keerukamad probleemidjaotatakse
osadeks
 Osaülesandel alaeesmärk; osaülesannete
lahendamine ühe-astmeline
 Osaülesannete lahendamist
praktiseeritakse,
omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks
Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade
lugemine ---- teksti mõistmine

Einsteini loogikaülesanne
http://www.hot.ee/cooler/yleval/failid/eins
tein.html
 http://www.hot.ee/cooler/yleval/failid/eins
tein-lahendus.html

Kuidas saada edukaks ja lahendada oma
probleem (id)?
Guru õpetused edu kohta
Noormees tahtis saada edukaks ning läks guru juurde ja palus, et Guru õpetaks talle,
kuidas edukaks saada.
Guru vastas: “Kui tahad saada sama edukaks nagu mina olen, siis kohtume homme
rannas kell 4 hommikul.”
Noormees on hommikul rannas platsis, ülikond seljas ja puha (noh, tal plaanis ju
edukaks saada).
Guru on ka kohal, haarab tal käest ja küsib:”Kui tugevalt Sa tahad edukaks saada?”.
“Väga tugevalt”, vastab noormees.
“Siis mine vette”, suunab Guru.
Noormees vaidleb alguses vastu, et ta tuli ju õppima, kuidas edukaks saada, mitte
kuidas ujuda, ent liigub siis nõnda nagu Guru käskis - vette ja üha sügavamale ja
sügavamale.
Kui noormees on jõudnud kaelani vette, võtab Guru ta kuklast kinni ning surub ta pea
vee alla ja hoiab teda vee all seni, kuni noormees hakkab peaaegu teadvust
kaotama. Seejärel laseb ta tagasi veepinnale ning küsib: “Kui Sa seal vee all olid, siis
mida Sa tahtsid teha?”
“Ma tahtsin hingata!”, vastab noormees ärritunult.
Guru vastas: “Kui Sa tahad saada edukaks, siis pead tahtma saavutada edu sama
tugevalt nagu Sa tahad hingata.“
Edu saavutamine on ju tegelikult lihtne - pane enda jaoks oluline eesmärk paika ja tee
iga päev midagi, et selle eesmärgi poole liikuda.
Kasutatud kirjandus








T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia
alused.Tallinn. Ilo, 2003
Allik,J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ
Kirjastus.2002
Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ
Kirjastus, 2002.
J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile.
Koolibri, 2002.
Töövihik: K.Kullasepp, H.Saat. Psühholoogia
töövihik.Koolibri, 2004
Mõtlemine
http://www.inspiratsioon.ee/topics/motlemine/
http://www.inspiratsioon.ee/tags/loovus/