Psühholoogia olemus, põhimõisted, ajalugu

Anu Leuska 2013

Teemad

1.

Psühholoogia põhimõisted ja aine. Psühholoogia kui teaduse areng – ajalugu, tänapäev. Psühholoogia harud.

2.

Psühholoogia teoreetilised suunad (koolkonnad).

3.

Psühholoogia uurimismeetodid. Uurimise eetika.

4.

Psüühika ja käitumise bioloogilised alused.

5. Tunnetusprotsessid - aisting, taju, mälu, mõtlemine.

6. Teadvus. Teadvusseisundid.

7. Motivatsioon, vajadused. Emotsioonid.

8. Vaimsed võimed/intelligentsus. Õppimine.

9.

Psüühilised häired.

10.

Isiksusepsühholoogia.

Isiksuse mõiste, teooriad.

omadused: temperament, iseloom, enesehinnang jm Isiksuse 2

Psühholoogia aine

Kreeka keeles

psyche logos

- hing õpetus Def. 1 – Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühilisi (vaimseid) nähtusi ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.

Def. 2 – Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise.

Def. 3 (Sternberg, 1998) inimesed – Psühholoogia uurib, kuidas mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast.

Def. 4 viise.

– Psühholoogia uurib psüühikat ja selle avaldumise 3

Psüühilised nähtused

# psüühilised protsessid – aisting, taju, mälu, mõtlemine, emotsioonid, tähelepanu # psüühilised tähelepanelikkus, frustratsioon seisundid – hajameelsus, ärevus, rahulolu, rahulolematus, # psüühilised omadused – temperament, võimed, huvid, hoiakud, veendumused, iseloom 4

Psüühika

-

organismi võime peegeldada keskkonda ja vastavalt sellele muuta oma käitumist.

- aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust.

5

Psüühika omadused

#

psüühilised nähtused on mittemateriaalsed

#

psüühilised nähtused on seotud kesknärvisüsteemiga (nt ajutrauma tagajärjel tekivad erinevate psüühiliste protsesside kahjustused sõltuvalt kahjustuse asukohast)

#

psüühika on objektne, tal on objekt - sisemine (mõtlemine) väline (taju) 6

Psüühika funktsioonid

#

peegeldab välis- ja sisekeskkonda (teavitab organismi).

TEADVUS

– teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.

#

on käitumise regulaator.

Automaatne käitumine (refleksid, vilumused).

toimub ilma psüühika abita Psüühika sekkub siis, kui on tegemist keerulisema tegevusega.

#

võrdleb erinevaid tunnetusandmeid.

Võrdlus tekitab psüühilise protsessi (nt emotsiooni) 7

Eristatakse:

#

rahvapsühholoogia (tava-) – põhineb inimeste isiklikel kogemustel, rahva kogemustel, rahvatarkustel, eelarvamustel jne Vanasõnad (

käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi

) Horoskoobid Stereotüübid

#

teaduslik psühholoogia – põhineb uurimismeetoditel (eksperiment, statistiline teaduslikel analüüs) 8

Kokkuvõte

Psühholoogia: kirjeldab psüühikat ja käitumist - seletab - ennustab - muudab

9

Psühholoogia ajalugu

Psühholoogia oli algselt filosoofia osa. Iseseisev teadus sai psühholoogiast 19. saj. keskel.

1879

– teadusliku psühholoogia tinglik sünniaasta. Siis asutas Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psüühiliste nähtuste uurimiseks.

Antiikaeg

Aristoteles (384-322 eKr) - vegetatiivne hing e – hinge astmed: toitumisvõime - meeleline hing e aistmisvõime mõistuslik hing e mõtlemisvõime Hippokrates (460-370 eKr) – õpetus kehamahladest, millel põhineb tänapäevane temperamenditüüpide jaotus 10

Keskaeg

Galileo Galilei (1564-1642) – on füüsikalised omadused (kuju, suurus, asukoht), mis on iseloomulikud igale kehale, kuid on ka omadusi, mis eksisteerivad ainult inimese teadvuses (nt maitse, lõhn) Rene Descartes (1596-1650) absoluutselt – küsimus, kas on olemas tõest mõtteviisi. On olemas vaid üks asi, milles ei saa kahelda – see on inimese võime kahelda.

Cogito ergo sum

– mõtlen, järelikult olen olemas Immanuel Kant (1724-1802) mis inimese – temast sai alguse arutlus, psüühikas on päritav, mis õpitav (pärilikkus keskkond probleem) 11

Teadusliku psühholoogia tekkimine

William Hamilton (1788-1856) teadvusse (sellest tuleneb – mitu objekti mahub korraga lühiajalise mälu maht 7+/- 2) Ernst Weber (1795-1878) raskusi – uuris inimese võimet eristada Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877) eristusvõimet Gustav Theodor Fechner (1801-1887) – sõnastas psühhofüüsika seaduse (kuidas tajumulje tugevus sõltub stiimuli intensiivsusest).

Näitas, et füüsiliste ja vaimsete suuruste vahel eksisteerib kindel seaduspärasus Francis Galton (1822-1911) testimisele – uuris nägemise – pani aluse vaimsete võimete 12

Peamised psühholoogiaharud 19.-20. saj. vahetusel

# eksperimentaalpsühholoogia – katsed aistingute, taju, mälu, reaktsiooniaja kohta # diferentsiaalpsühholoogia – individuaalsete erinevuste psühholoogia (vaimsete võimete testid) # lapse- ja pedagoogiline õppimine psühholoogia – lapse areng ja # loomapsühholoogia – loomade käitumine ja psüühika 13

Psühholoogiaharud tänapäeval

Teoreetilised

(töötavad seaduspärasused): # üldpsüh.

– seaduspärasused välja psüühika # # ja teooriad ja käitumise üldised üldised # # arengupsüh. – inimese areng viljastamisest elu lõpuni sotsiaalpsüh. – inimene suhetes teistega # kognitiivne psüh. – inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsüh – inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, temperament, huvid jm) psühhopatoloogia – psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid # pedagoogiline psüh. – õppimine jm 14

Rakenduslikud

(kasutavad teoreetilisi konkreetses praktilises valdkonnas): teadmisi # kliiniline psüh. – psüühilised häired, psühhoteraapia # nõustamispsüh. – inimeste toetamine probleemide lahendamisel koolipsüh. – õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsüh. – nõustamine pereprobleemides jm 15

# # organisatsioonipsüh. – töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine tervisepsüh. – vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stressi teemad jm) # suhtlemispsüh.

# reklaamipsüh.

# kunstipsüh.

# muusikapsüh.

# spordipsüh.

jm 16

Psühholoogia seosed teiste teadustega

# bioloogia # geneetika # arstiteadus # psühhiaatria # sotsioloogia # filosoofia # statistika # pedagoogika jm 17