Transcript Positiivne psühholoogia

Positiivne psühholoogia
Ehe õnn / Seligman
www.authentichappiness.org
Mõtleks • Inimene areneb tunduvalt kiiremini, kui
keskenduda tema tugevustele ja unistustele,
mitte tegeleda tema puudustega.
• õnn ei teki mitte positiivse sündmuse tagajärjel,
vaid positiivsed sündmused juhtuvad õnnelike
inimestega.
• Loomupärane tung tingib selle, et iga inimese
sooviks on olla õnnelik, iga inimene püüdleb selle
poole, mis tema jaoks on hea (Aristoteles)
Positiivne psühholoogia
• Positiivne psühholoogia uurib: mis muudab elu
täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust
rõõmu tundma? Mis on õnn?
Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega
• positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed
emotsioonid, kulgemine, tegutsemisrõõm)
• positiivsed iseloomujooned, tugevused (julgus,
püsivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus,
tulevikku suunatus)
• positiivsed institutsioonid (need, mis toetavad
altruistlikku käitumist, tolerantsust, viisakust ja laste
paremat kasvatamist)
Õnn kui subjektiivne heaolu
• Õnnel ehk subjektiivsel heaolul kaks komponenti:
tunnetuslik ja emotsionaalne.
• Tunnetuslik komponent - inimeste hinnang
sellele, kuivõrd nad oma eluvaldkondadega
(näiteks abielu, töö, materiaalne olukord) rahul
on või kuivõrd tähendusrikast ning
eesmärgipärast elu nad elavad.
• Emotsionaalne komponent - inimeste kalduvus
kogeda sagedamini positiivseid ja harvemini
negatiivseid emotsioone.
Millest sõltub õnn?
• Varem arvati, et õnn sõltub peamiselt välistest
teguritest.
• Uurimused aga näitasid, et erinevad demograafilised
näitajad, nagu näiteks sissetulek, tervislik seisund,
haridustase ning abieluseis, omavad suhteliselt väikest
mõju inimeste õnnetundele.
• Kogutud andmed näitavad, et inimese hinnang oma
subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne,
langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule
tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi.
• Iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest
isiksuseseadumusest – neurootilisusest (kui erk on
närvisüsteem) ja ekstravertsusest.
Õnnetunne on pärilik?
• Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed
kalduvad kogema rohkem negatiivseid
emotsioone.
• ekstravertsematel inimestel on ülekaalus
positiivsed emotsioonid.
• positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal
määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja
rahulolevad inimesed on.
• rahulikud ja väljapoole suunatud inimesed on
õnnelikumad kui närvilised ja kinnised inimesed?
2
• Viimase kolmekümne aasta uuringud on
näidanud neurootilisus ja ekstravertsus on
suuresti pärilikud (ligikaudu 50–60 %)
• Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või
heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette
määratud.
• Seligmani sõnul võibki iga inimese puhul rääkida
teatud ettemääratud õnnelikkuse või rahulolu
baastasemest
• 40-50 % osas saab inimene ise seda taset tõsta
või langetada.
Asume tõstma õnnetunnet:
• Teoreetiline alus: tehes head teistele,
suureneb enda heaolu ja õnnetunne
• Meie koolis liigub ringi inimesi, kes hetkel on
pigem neurootilised ja introvertsed, nad ei
tunne ennast väga õnnelikuna.
• Mõnikord kuulume ise nende hulka.
• Siis kulub positiivsuse suurendamiseks ära
naerupisik.
Naerupisikud piiluvad
• Naerupisikuid hakkas aastaid tagasi koolides
levitama T.O.R.E liikumine (tugiõpilaste oma ring
Eestis) www.tore.ee
• Nende näiteid leiad siit.
• Mõtle välja, meenuta, koosta positiivsuse ja
naljaga seotud vanasõnu, ütlusi, aforisme ning
pane need paberile (5-10 tk)
• Vali välja üks, mis iga mööduja tuju heaks teeks ja
kujunda sellest naerupisik
• Mine kleebi oma manifest meie kooli koridori
seinale positiivset õhkkonda kujundama!
• Tunned erinevust?