Transcript Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?

Kas nõustajaks olemine
on õigus, kohustus või
vastutus?
Anu Virovere, MSc
Inimese kõrgeim moraalne
eesmärk on tema enda õnne
saavutamine
Ayn Rand, The Virtue Of Selfishness
MUUTUNUD MAAILM
INDUSTRIAAL ÜHISKOND
JÕUKUS
PALJU ASJU
MUUTUNUD MAAILM
TEADMUSMAJANDUS
ENESETEOSTUS
ELAMUS(TÖÖRÕÕM)
Väljakutsed inimesele (Peter
Drucker)

Uus maailm esitab igale inimesele uusi
väljakutseid –
◦
◦
◦
◦
Tulla toime kiiruse ja muutlikkusega
Olla paindlik
Tulla toime vastuoludega
Omada põhimõtteid orienteerumiseks selles
maailmas
Milline liik jääb ellu?
Kõige suurem?
 Kõige tugevam?
 Kõige kiirem?

Mitte ükski neist-ellu jääb kõige
PAINDLIKUM
Iga inimese jaoks on tähtis teada
Kes ma olen...
 Missuguste põhimõtete järgi elan?
 Mis on minu olemasolu mõte?
 Kuidas säilitan MINA-PILDI terviklikkuse
kiiresti muutuvas maailmas?
 Kuidas olla pidevas uuenemises?

-ELUKESTEV ÕPE
EETIKA

Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud
hea ja õige printsiibist.

Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima
inimtegevust ja eluväärtusi.

Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema
8
Klassikalised eetikateooriad püüavad
vastata kahele küsimusele
 Missugune
on õige inimväärne
elu?
 Kuidas peaks inimene käituma?
Moraal
Moraalis nähakse eetikateaduse uurimise
objekti.
 Moraali defineeritakse kui
käitumisnormide ja printsiipide kogu, mis
reguleerib inimeste vahelisi suhteid.

Moraali struktuur
No
Normid, tavad
Moraaliprintsiibid
Kõrgemad
väärtused
Moraali funktsioonid
 Humaanne
funktsioon
 Regulatiivne funktsioon
 Väärtuslik, orienteeriv funktsioonmoraali ideaalid väljenduvad elu
mõttes, annavad hingeelule
perspektiivi
 Tunnetuslik funktsioon
 Kasvatuslik funktsioon
KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE
TEOORIA

INIMESE MORAALSEKS TEGUTSEMISEKS PEAKSID NII ÕIGUSED
KUI KA KOHUSTUSED OLEMA TASAKAALUS.

IGA ÕIGUS SÜNNITAB KOHUSTUSE

KOHUSTUSED TULENEVAD ÕIGUSTEST

ÕIGUSTE TEOORIA IIDSEKS VARIATSIOONIKS ON
KULDNE REEGEL KÄITU TEISTEGA NII
NAGU TAHAKSID, ET
NAD KÄITUVAD SINUGA

13
KANTI ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE
TEOORIA

Absoluutsed õigused:
-
õigus elule
õigus vabadusele
õigus privaatsusele
õigus turvalisusele
õigus teada
õigus omandile

Peamised kohustused on:
-
vägivaldsusetus
usaldusväärsus
ausus
õiglus
enesekriitilisus
täiustumispüüd
14
Positiivne psühholoogia
Martin E.P.Seligman “Ehe õnn”
Aristoteles,
 Platon,
 Aquino Thomas
 Vana Testament
 Talmud
 Konfutsius
 Samuraikoodeks
 Koraan

Ühised voorused
Tarkus ja teadmised
 Vaprus
 Armastus ja humaansus
 Õiglus
 Kannatlikkus
 Sprituaalsus ja mõistuseülese austamine

Kasvatuse kolm põhiväärtust
Iga inimene on väärtuslik, ainulaadne
ja kordumatu
 Iga inimene on ühtmoodi väärtuslik
 Inimene on ühiskondlik olend, kelle
elul on täiuslik tähendus vaid
suhtlemisel teiste inimestega

Kes
on kasvataja,
nõustaja ja õpetaja?
Kas
lapsevanemaks
olemine, õpetamine ja
kasvatamine on õigus,
kohustus või voorus?
•
Need, kes võtavad kasvatamist ja
õpetamist õigusena, kogevad nendeks
olemist auasjana ja naudivad õpetamist ja
kasvatamist.
•
Tavaliselt nad väärtustavad ka õiglust.
•
Õiglus tähendab ka teatud nõudmiste
esitamist.

Kui õpetamine tundub kohustusena,
tajutakse seda raske tööna.

Sel juhul nõutakse kasvatatavalt
tänulikkust, alandlikkust ja kuulekust.

Eetika uurijad arvavad, et selline õpetaja
või kasvataja ei käitu alati eetiliselt
õigesti.

Vooruste puhul lähtutakse kasvatuse
taustal sellest põhimõttest, et inimene
on loomult heatahtlik ja püüab
sisemisest jõust tulenevalt aina paremaks
inimeseks saada.
Hoolimise eetika
Kasvataja ameti üheks põhiväärtuseks võikski olla n-ö
hoolimise eetika, mille all mõeldakse teistest
inimestest, keskkonnast, ühiskonnast, inimkonnast ja
tähtsateks peetavatest asjadest hoolimist ning
hoolimise kasvatamist.
Elu suured küsimused – mis on õige ja vale, hea
ja halb – saavad vastuse läbi teiste inimeste.
Õpetamine on eetiline tegevus.
Vanemad, õpetajad ja täiskasvanud inimesed on
tänapäeval ühiskonna esindajad ja ühiskonna
poolt esitatud ootuste ellu viijad.
VÄÄRTUSED

Väärtushinnangud on üldised
tõekspidamised, mis juhivad tegevusi
ja otsustusi erinevates situatsioonides.

Juhtimine on õigupoolest elufilosoofia
(R.S.Sharma).
Väärtuste funktsioonid
Käitumise ja tegevuste seisukohalt on
väärtustel järgmised funktsioonid:
annavad käitumisideaalid
 on standardiks
 on motivatsiooni allikaks
 aitavad säilitada enesehinnangut
 on aluseks otsustamisel

LÕPP- JA TUGIVÄÄRTUSED
(M.Rokeach)

Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid –
sageli väljendatavad inimese eesmärkidena

Tugiväärtused ehk abistavad väärtused
(instrumentaalsed väärtused) –
vahendid eesmärkide saavutamiseks
Rokeachi väärtused
Lõppväärtused
Instrumentaalsed väärtused
ELUTARKUS
ENESETEOSTUS
ENESEAUSTUS
KÜPS ARMASTUS
LUNASTUS
MUGAV ELU
NAUDING
PEREKONNA TURVALISUS
PÕNEV ELU
RAHU KOGU MAAILMAS
RAHVUSLIK JULGEOLEK
SISEMINE TASAKAAL
SOTSIAALNE TUNNUSTUS
TÕELINE SÕPRUS
VABADUS
VÕRDSUS
ÕNN
ÜMBRITSEV ILU
ABIVALMIS
ANDESTAV
ARMASTAV
AUS
EDASIPÜÜDLIK
JULGE
KORRALIK
KUJUTLUSVÕIMELINE
KUULEKAS
LOOGILINE
RÕÕMSAMEELNE
SALLIV
SÕLTUMATU
TASAKAALUKAS
VAIMNE
VASTUTUSTUNDLIK
VIISAKAS
VÕIMEKAS
ARENG JA ARENDUS
Vaimne emotsionaalne
?
Lingvistiline
Sotsiaalne
Kognitiivne
Füüsiline
Eetiline
Üksikisiku eneseavalduse vormid:
Isiklikud
omadused
Hoiakud
ET
EV
Võimed
EU
EH
Emotsioonid
ET – eneseteadvustamine
EV – eneseväärtustamine
EU – eneseusk
EH - enesehinnang
30
TEISED INIMESED
Vaimsed
motiivid
Materiaalsed
motiivid
Usulised
motiivid
ALTRUISTLIKUD
MOTIIVID
MINA
Professionaalsed
motiivid
Enesehinnang

Enesehinnang on kõikide asjade mõõt

Enesehinnang on suhtumine sellesse, mida
ma endast tean
 edutunne, kiitus, mida jagab välismaailm on lapsele väga
olulised

EQ - õppida vaatlema oma tundeid ja nende
alusel käituma
Mis on emotsionaalne intelligentsus

Mõiste “emotsionaalne intelligentsus”
võtsid 1990.aastal kasutusele USA
psühholoogid Peter Salovey Harvardi
ülikoolist ja John Mayer Hampshire´i
ülikoolist, et kirjeldada eduks vajalikke
emotsionaalseid omadusi.
Nende seas on:











Empaatia
Tunnete väljendamine ja mõistmine
Enesevalitsemine
Sõltumatus
Kohanemisvõime
Teistele meeldimine
Inimestevaheliste probleemide lahendamine
Püsivus
Sõbralikkus
Lahkus
Austus
Positiivse enesehinnangu aksioomid:
◦ Mina olen väärtuslik.
◦ Kõik need kelledest mina hoolin, hoolivad minust ka.
◦ Kui ma midagi ette võtan, ma saavutan selle ka kui
tublisti pingutan.
Negatiivse enesehinnangu aksioomid:
◦ Mina olen väärtusetu, elu on mõttetu.
◦ Keegi ei hooli minust.
◦ Mul ei õnnestu miski.
Eneseteadlikkus tähendab:
◦
◦
◦
◦
◦
◦
Ettekujutust iseendast
Enda positiivsete külgede teadmist
Enda negatiivsete külgede teadmist
Teadmist, et me ei tea endast kõike
Enda tunnetest arusaamist
Iseenda aktsepteerimist
Eneseregulatsioon:
◦
◦
◦
◦
Aru saada oma soovidest
Võime ära tunda, manipulatsiooni
Oskus kehtestada
Oskus otsida käitumise põhjuseid iseendas
Milline peaks olema
kasvamise ja õppimise
keskkond?
10 dünaamilist (liikumapanevat) emotsiooni
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Obsession - idee, mis hoiab teid kindlas tegevuses
Challenge - väljakutse, soov võita
Passion - kirg, oma töö, toote, idee või konseptsiooni suhtes
Commitment - pühendumus
Determination - eesmärgikindlus
Delight - oskus nautida, tunda rõõmu
Love - soov anda
Pride - eneseuhkus, väärikus, uhkus oma organisatsioonist
Desire - soov olla ja omada
Trust - usk oma organisatsiooni väärtuslikusesse, usaldamine
38
10 hävitavat tunnet
Nõrkus
2. Viha – antagonismi tunne
3. Apaatia
4. Stress
5. Mure – mure tuleviku pärast
6. Vaenulikkus
7. Kadedus
8. Aplus – kõrgenenud võimuiha
9. Enesekesksus
10. Mittesallimine, vihkamine
1.
39
Millisena nähakse kasvatust?
Üheks võtmeküsimuseks on, milles on kasvatuse olemus.
Alice Miller (1986): kasvatus ja võimu kasutamine
tähendavad sama asja.
Võim kasvatuseetilise probleemina
Õnn ja tervis

Stefan Klein oma raamatus “Õnne
saladus” väidab, et õnnelikud inimesed on
tervemad ja elavad keskmiselt kauem.

Inimese elustiil ja oskus olla õnnelik
määrab tema eluea kestvuse ja elu
kvaliteedi rohkem kui pärilikud
tingimused, keskkond ja meditsiiniline
teenindamine.
Õnn





Õnn on tegevuse tagajärg, kirjutab Aristoteles.
Õnn ei ole juhuse või jumalate kingitus, vaid
saab osaks sellele, kes oma võimalused
optimaalselt ära kasutab.
See tähendab, et tark inimene paneb oma anded
enda kasuks tööle.
Järeldus – õnn on inimlike võimaluste
täitumises.
Uurijad väidavad, et õnne saab õppida, neid
reegleid järgides.

LISALUGEMINE
Kohlbergi moraaliteooria
Inimese moraalsus saavutakse kasvamise ja arengu
tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega
teiste inimestega ning määratud
kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab.
Alljärgnevalt vaatleme Kohlbergi
moraaliteooriat.
Kohlberg tugineb oma moraaliteoorias Piaget’
lapse kognitiivse (tunnetusliku) arengu
tasemete teooriale. Kohlberg eristab 3 põhilist
taset inimese moraalse arengu ontogeneesis
ning jagab need omakorda kõik kaheks etapiks.
Jätkub...
Eelkonventsionaalne tase - õige ja vale
defineeritakse nende terminitega, mis
väljendavad isiklikke tundeid. Sellel tasemel
valitseb egoism.
Konventsionaalne tase - õige ja vale defineeritakse
küll läbi subjektiivsete tunnete, aga on mõjutatud
ka kollektiivsetest tunnetest. Õige on kõik see, mis
sobib autoriteetsete figuuridega - vanemad,
ühiskondlikud rolliootused (lasteaed). Kohustused
= reeglid, normid. Sellel tasandil valitseb
konformsus ja konsensus.
Postkonventsionaalne tase - siin defineeritakse
õige ja vale viitamisega objektiivsetele
printsiipidele.
Jätkub...
Moraalse kohustuse mõtte areng Kohlbergi
teoorias on seotud ratsionaalse mõtlemise
oskuste arenguga ning oskused sisaldavad
deduktiivset loogikat ning võimet ennast
distantseerida sellest, mis on isiklik,
egotsentriline ja konsensusele baseeruv.
I TASE – kuulekus ja karistus (obedience
and punishment)
Peamine põhjus teatud tegude
mittetegemiseks on vältida karistust.
Kuuletuda autoriteedile.
II TASE – individualism ja vastastikkus
(individualism and reciprocity)
Kriteeriumiks, mis on õige, on isiklik kasu
või hea iseendale.
Mõnikord sõltub õige suhetest teistega.
Mõiste ”fair play – aus mäng”, laps peab
õppima arvestama teistega, kui tahab olla
teiste poolt aksepteeritav mängukaaslane.
III TASE – inimestevaheline konformism
(interpersonal conformity)
”Hea poiss,” ”kena tüdruk,” ”kena inimene.”
Sellel tasandil püütakse ära teenida teiste
heakskiitu ja kohaneda ühiskonna
nõudmistega.
IV TASE – sotsiaalne süsteem ning kord ja
seadus (law and order)
Inimene on osa ühiskonnast ja peab täitma
reegleid.
Õige on seadusekohane. Sellel tasandil
lähtutakse ennekõike valitsevatest
reeglitest ja püütakse täita seadust.
V TASE – sotsiaalne kokkulepe (social
contract)
Õige ja vale määramisel lähtutakse
printsiibist: rohkem head võimalikult
paljudele.
Sellel tasandil peaks olema omaks võetud
teatud filosoofilised moraali põhimõtted.
VI TASE – universaalne eetiline printsiip
(universal ethical principles)
Siin ei tugine otsus lihtsalt tasemele ”parim
paljudele,” vaid see on ”moraalse agendi”
soov, et igaüks elaks nii hästi kui võimalik.
Viies ja kuues tase vastavad kognitiivse arengu
postkonventsionaalsele tasandile.
Sellel tasandil vaatleb inimene moraalseid printsiipe kui
universaalseid hindamiskriteeriume, mis võetakse
aluseks konkreetsete otsuste langetamisel.
Mitte kõik inimesed ei jõua oma arengus sellele
tasandile.
Sageli lähtutakse otsustamisel karistuse kartusest või
soovist meeldida teistele inimestele ja üldised
printsiibid ei ole iseenda jaoks ära tunnetatud.
Näiteks loobutakse purjuspäi rooli istumisest kartuses
politseile vahele jääda, mitte sellest, et see tegu on
oma olemuselt halb ja võib tuua kahju teistele
inimestele.
Me võime määrata inimese küpsust järgmisel viisil:
Realistliku käsitluse omamine endast ja teistest;
Iseenda ja teiste aktsepteerimine;
Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii
minevikust ja tulevikust;
Põhiväärtuste olemasolu;
Oma võimete ja huvide arendamine, et eluga hästi
toime tulla.
Lisaks eelpoolöeldutele on olulised ka tolerantsus
erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei
oma sa kõiki vastuseid ja terviklikkuse tajumine.
Küpset isiksust iseloomustab ka elutarkuse
olemasolu.
Intelligentsuse liigid

H.Gardner tõi esile 9 erinevat intelligentsust:
ruumiline, kehalis-kinesteetiline, muusikaline, keeleline, loogilismatemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne intelligentsus,
naturalistlik intelligentsus, eksistentsiaalne intelligentsus
IQ testid põhinevad loogilis-matemaatilisel intelligentsusel

Lisaks eelpooltoodutele toob Goleman juurde EQ – emotsionaalse
intelligentsuse

Sternberg praktilise intelligentsuse

Zohar jt lisasid SQ – sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse