Inimese areng ja sotsialiseerumine

Sotsioloogia alused Liina Käär

Eesmärgid:

• • • • • Miks on sotsialiseerimine vajalik?

Mis on sotsialiseerumine?

Mõisted: sotsialiseerumisagendid; “teised”, desotsialiseerumine, resotsialiseerumine, mina pilt Mis mõjutab sotsialiseerumist?

Kuidas toimub sotsialiseerumine?

Hambapesu Põhja-Ameerika koolis sajand tagasi.

Tol ajal puudus hambapesu harjumus ning hoolitsematus oli peamine hammaste kaotamise põhjus. Suur hulk inimesi kaotas hambad hilisteismelise eaks või enne 40-eluaastat.

Inimene – loomus ja olemus

• • Inimese loomus on looduse poolt antud, kultuurist saadu on pinnapealne ja sotsiaalne käitumine on pigem “instinktide” evolutsioon Inimene on täielikult sotsiaalne olend ning tema käitumisele ei ole looduslikul määravat tähtsust Sotsiaalne inimene on bioloogilisest välja kasvanud, bioloogiline alge säilib; ühiskonnaliikmete käitumine ei ole loomade elu mugandus, see on kvalitatiivselt erinev – sotsiaalne oma olemuselt (Allik, 1996)

Sotsialiseerumine

• • • Esimesena võttis selle mõiste kasutusele prantsuse sotsioloog ja sotsiaalpsühholoog Gabriel de Tarde (1843 – 1904), “Imitatsiooni seadused” 1890 Sotsialiseerumisega on tegelenud psühholoogia, pedagoogika, sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, aga ka politoloogia, majandusteadus, õigusteadus, kriminoloogia, antropoloogia ja humanökoloogia (uurib inimpopulatsioone ohustavate keskkonnategurite ja – protsessidega seotud probleeme) Majandusteaduses on tegu omandi ühiskonnastamisega, sotsioloogias ja psühholoogias isiksuse kujundamisega

Sotsialiseerumine

Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle.

Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. (Hess, Markson, Stein 2000)

Sotsialiseerumine

• • • • Mikrosotsioloogiline sotsialiseerumine – uuritakse ühiskonna mõjutusi isiksusele Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine – analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist Sotsialiseerumine – inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) Sotsialiseerimine – inimese kujundamine ühiskonna liikmeks ja seotud kellelegi mõju avaldamisega

Hopi lapsed Mehhikos 1900.aastal. Neid ei kasvatatud nagu naabruses elavate valgete rantšoomanike lapsi. Loomade karjatamise asemel meisterdavad vanemad poisid vibusid ja nooli. Paremal seisvad tüdrukud hoiavad aga lapsi. Sarnaselt valgete rantšoomanike lastega, valmistatakse ka Hopi poisse ja tüdrukuid täitma erinevaid rolle ühiskonnas.

Sotsialiseerumine

Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: – Ühiskonna säilimine ja taastootmine – Isiksuse kujunemine ja kujundamine • • Mis juhtuks inimesega siis, kui ta imikueast saati oleks teistest inimestest eraldatud?

Poiss Victor, 1860 1982.aasta juhtum Las Vegasest – 6 last vanuses 8 kuud kuni 6 aastat • 1970.aasta juhtum – 13-aastane Genie VAATA ROHKEM: www.feralchildren.com

Inimese areng

• • • Inimeste erinevus loomadest: instinktide asemel toetume õppimisele Aju ülesehitus – võime õppida Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: – Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel – Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse

Inimese areng

– Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust – vajadus kiindumuse järele, vajadus heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega – Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse

Sotsialiseerumise protsess

Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne.

Esmase sotsialiseerimise

on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võimalik kogemuste organiseerimise viis – sotsiaalsete rollide õppimine. (Berger ja Luckmann 1966, Hess, Markson ja Stein 2000 vahendusel) ülesandeks Oma koha määramine – õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid.

Sotsialiseerumise protsess

Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: – Vajalik informatsioon – mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema – Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine – Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb – Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt

Sotsialiseerumise protsess

• Subkultuurilised erinevused: – Vanemate tegevusala: seotud rahvuse, rassi, soo ja haridusega – Melvin Kohn: traditsiooniline ja modernne kasvatamise mudel – Soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse – ootused ja neile sobivate rollide õpetamine

Sotsialiseerimise agentideks...

...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond.

Sotsialiseerumise agendid

Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: – Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine – Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad – Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid.

– Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus

Mina-pildi kujunemine

1.

2.

3.

James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine William James’i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina: inimese arusaamad enda kohta pärinevad: 1)inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab, 2)teiste hinnangust ja 3) inimese arvamusest teiste hinnangu kohta. Inimese mina-pilt on pidevas muutumises

Mina-pildi kujunemine

• • • • • Teise rolli võtmine – enda kujutlemine teise inimese rolli, sarnaste ootuste ja rollide jagamine, teiste rollide õppimine; Tähtsad teised – vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest; Üldistatud teised – kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid Rollide omandamise astmed – imiteerimine, mäng – rollikäitumise omandamine; Mina kujunemine – personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omandatud suhtumisi

Mina-pildi kujunemine

5. Erving Goffman – iseloom ehk käitumiviis, mida esitleme teistele; võimalik mina ehk ühiskonna poolt oodatav mina/tegevus. Rollikaugus ehk distants mina ja mina-teatud-rollis vahel. Mina-kontseptsioon pole ainult inimese eluea jooksul kujunev võimete identiteetide ja tendentside süsteem, vaid ka keskkonna kujundamise, interpreteerimise ja valimise aktiivne mõjutaja.

Sotsialiseerumine ja identiteet

Religioon Rahvus Etniline taust Massimeedia Seksuaalsed eelistused Vanus Haridus Tervis Sugu Elukoht

Sotsialiseerumine ja identiteet:

•Millised faktorid mõjutavad seda,

kuidas ma iseennast näen ja määratlen?

•Kuidas teised mõjutavad minu

enesemääratlust?

•Kuidas ma mõjutan teiste

arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad?

Muretsetud asjad: Riided, kodusisustus jms .

Perekond Vaba aja sisutamine Töökoht ja amet Sissetulek ja sotsiaalne klass Sõbrad

Erikson ja ego arenemine

Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena. Oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Sotsialiseerumine on terve elu kestev protsess. Ego areng läbib kogu elu jooksul 8 astet: 1.

Imikuiga – usaldussuhe oma toitjaga 2.

3.

1-3 aastat – omandatakse mitmeid oskusi: iseseisvus, häbi, kahtlus 4-5 aastat – maailma avastamine, algatusvõime ja enesekindlus vs süütunne

Erikson ja ego arenemine

4. 6-13 aastat – fookus koolilt perekonnale edukus vs ebaedukus ehk alaväärsus ja ebakompetentsus 5. Puberteediiga – identiteedi kujunemine 6. Noor täiskasvanu – armusuhe vs isolatsioon ja üksildus 7. Täiskasvanu – pere, töö, kodanikukohustused ehk loovuse kujunemine vs stagnatsioon 8. Vanadus – elu mõtestamine vs tühjus, lootusetus Kõikides etappides kas edukas või ebaedukas areng, siiski ei saa olla täielikult läbikukkunud arenguastet. Ka kõige edukamatel võib olla ebaõnnestumisi.

Ego-identiteet on osaliselt püsiv nii ajas kui eri situatsioonides.

Piaget ja kognitiivne areng

Kognitiivne areng – koos keha ja vaimu vananemisega muutub ka inimese mõtlemine.

Indiviidi mõtlemine muutub keerulisemaks vananedes ja arenedes. Keerulisemaks saab inimese mõtlemine muutuda ainult reaalses sotsiaalses situatsioonis, mis aitab mõtlemist edendada.

Täiskasvanu sotsialiseerumine

Desotsialiseerumine – õpetatakse rollist loobuma Resotsialiseerumine – uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine.

Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti.

Roger Gould: täiskasvanu sotsialiseerumine on vabanemine lapsepõlve müütidest.

Vanurite sotsialiseerumine – kuidas vähendada vanurite tõrjutust kaasaegses ühiskonnas?

Ameerika merevägi. Nädal aega tagasi olid kõik noormehed nagu tavalised gümnaasiumi lõpetajad: kuulasid nn õiget muusikat, kandsid õigeid riideid, tegid oma tegemisi, mille eest ka kiita said. Sõjaväes teevad nad alguses aga kõike valesti...

Kokkuvõtteks:

• • • • • Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, “tähtsad teised” Mina – pilt, mina ja ühiskonna omavahelised seosed Iga elusündmus mõjutab inimese mina-pilti Re- ja desotsialiseerumine