Transcript Motivatsioon

MOTIVATSIOON
Alari
Motivatsioon
 Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või
soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab
seda eesmärgi poole.
 Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust,
hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada,
kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks
kindlasti viima soovitud tulemuseni.
Vajaduste liigid
 Füsioloogilised vajadused – ilma nendeta
inimorganism ei saa elada. Näiteks vajadus joogi,
söögi ja hapniku järele.
 Psühholoogilised vajadused – nendeks on
uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus.
Need on tähtsad inimese psühholoogiliselt
seisukohalt, kuid nendest ei sõltu organismi
ellujäämine.
 Sotsiaalsed vajadused – sõltuvad kultuurist.
Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab
inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil
Motivatsiooni teooriad
 Aktivatsioon
 Humanistlik lähenemine
 Kognitiivne lähenemine
Aktivatsioon
 Optimaalseisund – Kui kaks täiesti võrdsete
oskustega inimest lähevad autojuhieksamile,
kusjuures neist üks on väga ärevil, teine aga
rahulikum, siis ilmselt sooritab eksami
paremini rahulikum inimene.
 Yerkes-Dodsoni seadus
 Vastand protsessid – need protsessid on
seotud olukordadega, kus inimese
käitumist motiveerivad algeselt kogetavale
vastupidised tunded. Vastandprotsess võib
kulgeda mõlemat pidi.
 Homöostaatilise seisundi regulatsioon –
Bioloogilised vajadused aitavad organismi
kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi
tema seesmist tasakaaluseisundit
(homöostaasi). Neid vajadusi rahuldatakse
esma järjekorras ja nende olemasolust
(tekkest) teatvad meile ajejõud.
Humanistlik lähenemine
 Alusepanijaks oli Abraham Maslow.
 Üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed
vajadused ühtsesse süsteemi.
Saavutusvajadus
 Saavutusvajadus on püüdlus edu saavutada ja
ebaedu vältida ehk siis lühitalt kõike teha
võimalikult hästi.
 Saavutusvajadus on igal inimesel erinev ning
see hakkab arenema juba lapsest peale
olenevalt keskkonnast.
 David McClelland
Seksuaalvajadus
 Seksuaalvajaduse rahuldamine on inimese
elus oluline. Selle rahuldamata jäämise korral
organism küll ei hukku, kuid see tagab
järglase saamise.Seksuaalvajaduses mängib
olulist rolli hüpotalamus. See vaheaju osa
stimuleerib ajuripatsit, mis vallandab
suguhormoonide tootmist. Igas inimeses on,
kas meessuguhormoone-androgeene või
naissuguhormoone ehk östrogeene.
 Sigmund Freud esitas 1898. aastal uudse teooria inimese
seksuaalse arengu kohta.
 Oraalne faas- sünnist kuni 12.(mõnel juhul ka 18.) elukuuni.
Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu (imemine,
hiljme hammustamine).
 Anaalne faas- 1.-3. eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi
roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps
naudingut, ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus.
 Falliline faas- 3.-5. eluaastani. Elavneb huvi suguelundite
vastu, mis väljendub muu hulgas masturbeerimises. Selle ea
peamine ülesanne on sooline identifikatsioon.
 Latentne faas- kestab murdeea alguseni.
Seksuaalreaktsioonid ja -huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus
nagu uinuks, andes aega lapse teadliku mina ning lapse
üldhuvide kujunemiseks.
Homoseksuaalsus
 Kui inimest tõmbavad peamiselt oma soo esindajad
(naissoost lesbid).
 Arvatakse, et homoseksuaalsusel on mitu
mõjutegurit.Kindlat põhjust homoseksuaalsuse
tekkimisel siiani avastatud ei ole.
TEST
http://www.pekonsult.ee/cmps.php
Tänan vaatamast!