Transcript Globaalprobleemid

Globaalprobleemid
Rahvastikuprobleemid
Keskkonnaprobleemid
Sotsiaalprobleemid
Mis on globaalprobleem?
• Suuremastaabiline, süsteemne,
mitmetahuline probleem, mis puudutab
kogu maailma ja kujutab endast ohtu
inimkonnale.
• Näiteks: rahvastiku kasv, globaalne
soojenemine, vaesus, kõrbestumine,
terrorism, AIDS-i levik, kliimamuutused,
taime- ja loomaliikide väljasuremine jne
•
http://www.youtube.com/watch?v=CT6NcjB3HBk
Rahvastiku kasv
• Hetkeseisuga elab maailmas u 6,8 miljardit
inimest.
• Ennustatakse, et aastaks 2040 elab Maal u 9
miljardit inimest.
1 China
1,334,018,022
19.67%
2 India
1,198,003,000
17.61%
3 United States
307,896,665
4.52%
4 Indonesia
230,729,491
3.41%
5 Brazil
192,012,993
2.83%
6 Pakistan
167,905,500
2.48%
7 Bangladesh
157,813,124
2.32%
8 Nigeria
148,235,170
2.19%
9 Russia
141,889,164
2.09%
127,614,000
1.88%
10 Japan
Aastaks 2050 kolmekordistub 48
vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt
Saharast lõuna poole jäävas
Aafrikas kasvab rahvaarv 658
miljonilt 1,8 miljardile.
Samas väheneb rahvaarv
arenenud riikides, eelkõige
Euroopas, aga ka Jaapanis.
Kasvu tagajärjed:
• Vaesuse kasv
• Haigusepideemiade veelgi suurem
levik
• Loodusvarade hävimine kiiremas
tempos ja sellega kaasnevad
kliimamuutused
• Suur rahvastiku ümberpaiknemine
(arenenud lääneriigid vajavad
tööjõudu)
Kliima muutumine
• Mis põhjustab kliima muutumist?
- universumis ja Maail toimuvad
looduslikud protsessid (päikesekiirguse
hulk, aerosoolid vulkaanipursetest,
ookeanide hoovused jne)
- inimtegevus (heitgaasid ja mürgid, üha
suurenev elektritarbimine, saastamine
jne)
CO2 kontsentratsiooni suurenemine
atmosfääris
Inimese tegevus kiirendab
kliimamuutust
Maakeral elatakse praegu üle jääajajärgset
etappi, mille jooksul planeedi keskmine
temperatuur tõuseb. Ärevaks teeb aga
kiirus, millega soojenemine toimub.
Maakera keskmise temperatuuri normaalne
vaheldumiskiirus on umbes kuus kraadi
100 000 aasta jooksul. Praegu on Maa
keskmine temperatuur tõusnud saja aasta
jooksul vähemalt 0,6 kraadi ja käesoleval
aastasajal arvatakse see tõusvat 1,4–5,8
kraadi Celsiuse järgi.
Kliima soojenemise tagajärjed
• Kõrbestumine - kuivad piirkonnad
kuivavad endisest veel enam
• Sademete hulga suurenemine 
veetulvade teke, taimehaiguste
levimine
• Äärmuslikud ilmastikunähtused
tugevnevad
• Troopiliste haiguste
esinemispiirkonnad laienevad
• Mandrijää sulamine  merepinna tõus
 rannikualade elamiskõlbmatus
• Toidu ja vee kättesaadavuse
halvenemine
Kliimamuutusega kohanemiseks
tehtav arengukoostöö
• Esimene suuremõõtmeline ÜRO
keskkonna- ja arengukonverents 1992.
aastal Rio de Janeiros
• Kyoto protokoll aastal 2005. Lepingu
eesmärgiks on stabiliseerida
kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris
tasemele, mis inimkonna ohtliku mõju
kliimale tõkestab. (kehtib aastani 2012)
Kliimamuutusega kohanemiseks
tehtav arengukoostöö
• Seni on Euroopa Liit ainus riikide rühm, millel
juba on seadustega siduv lepe emissioonide
vähendamiseks - aastaks 2020 peab euroliit
vähendama õhureostust 20% 1990. aasta
tasemest.
• Hetkel käib Kopenhaagenis
kliimakonverents, kus püütakse saavutada
üleilmne poliitiliselt siduv kokkulepe
kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise
vähendamise kohta.
Eesti osa kliimamuutustes
• 1990. aastaga võrreldes on Eestis
kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud
• Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga
suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas.
• Sellise näitajaga on „keskmine eestlane“ maailma 15
suurima saastaja hulgas (sh nt USA, Kuveit,
Kanada, Tšehhi).
• Ka Eesti majandus on väga süsinikuintensiivne,
Lätiga võrreldes toodab Eesti ühe SKT ühiku kohta 2
korda ja Rootsiga võrreldes 4 korda rohkem CO2.
• Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge,
näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku
mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis.
1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2
2002. aastal 11 tonni CO2 inimese kohta
Eestis tekib CO2 inimese kohta 10 korda rohkem kui maailmas keskmiselt
Pikaajaliselt säästlikuks
tasemeks peetakse 0,11 tonni
CO2 inimese kohta ehk Eesti
peaks CO2 emissioone
vähendama 100 korda.
Kasvuhoonegaaside
vähendamise võimalused Eestis
•
ökoloogiline maksureform
• investeeringud parimasse
tehnoloogiasse ja üleminek põlevkivilt
keskkonda vähem saastavale
energiatootmisele
• investeeringud energeetika
efektiivsuse tõstmisesse
• investeeringud energia säästmisesse
Vaesus maailmas
Pool inimkonnast
elab vähem kui 2
dollariga päevas,
nendest üle
miljardi inimese
elab alla 1
dollariga päevas.
Mis on vaesuse põhjused?
•
•
•
•
•
•
•
Majanduslangus
Majanduslik ebavõrdsus
Demokraatia puudumine ja korruptsioon
Haridusele juurdepääsu puudumine
Kontrollimatu sündivus
Keskkond
Kultuurilised põhjused
Kuidas see Eestit puudutab?
• Absoluutses vaesuses elavate
laste osakaal Eestis ulatus 2006.
aastal 11 protsendini, see on üle
kümnendiku.
• Iga viies laps Eestis on
suhteliselt vaene.
Mida saaksime vaesuse
vähendamiseks ette võtta?
• Riiklik arenguabi
• Õiglase kaubanduse eelistamine
• nõuda Eesti laste suhtelise ja
absoluutse vaesuse vähendamist
valitsuse poolt
Asjakohaseid veebikülgi
• Maailmakooli noorteportaal:
http://noorte.maailmakool.ee
• Maailmakool: www.maailmakool.ee
• Solidaarne kool:
http://www.solidarityschool.eu
• Fakte vaesuse kohta maailmas:
http://www.globalissues.org/article/26/pove
rty-facts-and-stats