Transcript Sotsiaalpoliitika

Sotsiaalpoliitika ja sotsiaalne
turvalisus
Kairi Järve
Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on …
… tagada inimestele sotsiaalne turvalisus
… kollektiivse sekkumisega parandada
individuaalset heaolu
… vähendada klassivastuolusid
…. tagada õiglus ja võrdväärsus
• Sotsiaal- ja hariduspoliitika on tänapäeva
heaoluriigi tähtsaimad teemad.
• Kulutused sotsiaalpoliitikale sõltuvad heaoluriigi
tüübist: enim kulutusi teevad
sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse
mudeliga riigid.
• Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on
olukord, kus osa riigi tuludest kulutatakse
sotsiaalvaldkonnale (nt abirahad, pensionid,
meditsiini- ja hariduskulud,
ümberõppeprogrammid).
Sotsiaalpoliitika mudelid
Sotsiaaldemokraatlik (paks
riik)
Liberaalne (õhuke riik)
• Juhtmõtteks solidaarsus.
• Peamine heaolu pakkuja on riik.
• Sotsiaalhüvesid saavad kõik,
olenemata nende sissetulekust
või ühiskondlikust staatusest.
• Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse
korral sotsiaaltoetusi.
• Kõrged maksud, enamasti
astmeline maksusüsteem, mis
vähendab majanduslikke lõhesid.
2 põhiväärtust:
1) Inimesed on vabad ja võrdsed
2) Riigivõim sekkub kodanike ellu
vähesem määral
• Riigi ülesandeks on ei ole mitte
heaoluteenuste pakkumine, vaid
kõrge tööhõive ja ausa
konkurentsi tagamine.
• Madalad ja võrdsed maksud
• Riigilt saavad toetust vaid väga
vaesed ja pensionieas inimesed
• Skandinaavia
• Ameerika Ühendriigid
Sotsiaalkulutused
• Eestis sotsiaalkulutuste osa 12,5% SKP-st, see
on ELi 27 liikmesriigi seas madalaim tase!
• Kulutused üle kahe korra väiksemad EL-i
keskmisest, mis on 26,9% SKP-st.
• Leedus 13,2%, Rumeenias 14%, Prantsusmaal
31,1%.
• Kõige suurem osa Euroopa Liidu
sotsiaalkulutustest ehk 46% kulutasid EL-i riigid
pensionide ja toitjakaotustoetuste peale.
• Sotsiaalkulutuste osa Euroopa Liidus on
viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud!
Sotsiaalhoolekanne
Sotsiaalhoolkanne on vahendite süsteem, mis peaks
tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku.
Eestis võivad sotsiaalhoolekandest abi saada alalised
elanikud, elamisloa või elamisõiguse alusel siin elavad
välismaalased ja Eestis viibivad pagulased (
rahvusvahelise kaitse saajad). Vältimatut sotsiaalabi on
õigus saada igal Eestis viibival isikul.
Vältimatu sotsiaalabi-piisavate elatusvahenditeta isikule
hädavajalik sotsiaalhoolekandeline abi, mis tagab
vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
Sotsiaalkindlustus
• Hüvitist makstakse ainult inimestele, kes
on teinud sissemakse.
• Eestis tuleb palgalt maksta sotsiaalmaksu.
Tervisekindlustus
• Solidaarsuspõhimõte: maksad protsendi
palgast, kuid teenuseid pakutakse
võrdselt. Nt saad samasugust arstiabi.
Pensionisüsteem
I SAMMAS ehk RIIKLIK PENSION
Igakuine rahaline sotsiaalhüvitis vanaduse,
töövõimetuse või toitja kaotuse korral.
II SAMMAS ehk KOHUSTUSLIK
KOGUMISPENSION
Rakendus 2002. aastal, kohustuslik 18. aastaks
saanud isikutele järgneva aasta 1. jaanuarist.
III SAMMAS ehk VABATAHTLIK
PENSIONIKINDLUSTUS
Vabatahtlik leping
VAESUS
• Vaesus kui sotsiaalprobleem tähendab kõige
üldisemalt ressursside nappust või puudust.
ABSOLUUTNE VAESUS- inimese tulu jääb
allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning
raha jätkub vaid hädavajalikuks
SUHTELINE ehk SEKUNDAARNE VAESUSInimese elatustase on allapoole ühiskonna
keskmist, st teised elavad temast
märkimisväärselt jõukamalt.
EESTI
• Suhtelised vaesuspiiris 19% Eesti rahvastikust.
• Euroopa mastaabis meil kõrgeim suhtelise
vaesuse tase. Meist kõrgema vaesuse määraga
on vaid Hispaania, Kreeka, Leedu, Bulgaaria,
Rumeenia ja Läti.
• Vaesusriski suurendavad isikuomadused: madal
haridustase, vähesed oskused, kehv tervis,
tervistkahjustavad haigused, väike sissetulek
jne.
Grupitöö: Arutle
1)
2)
3)
4)
Kes või mis on süüdi vaesuses?
Millised on vaesusest tingitud probleemid?
Millised sotsiaalseid gruppe peaks riik aitama?
Mida saab inimene ise teha, et ta ei satuks
vaesusesse?
KODUS: Loe õpikust lk 164-167.
Kirjuta lühiarutlus teemal: “Kas vaesus sünnitab
vaesust?” Maht 1 vihikulehekülg.