Transcript 2. ÜHISKOND JA RIIK Põhimõistete selgitusi ajalukku
2. ÜHISKOND JA RIIK Põhimõistete selgitusi 2.1. Filosoofid ühiskonna ja riigi olemusest. Tagasivaade ajalukku
ANTIIKAEG (ühiskond = riik) Riik: 1) sofistid: riik põhineb kokkuleppel; 2) Sokrates: riik on loomulik ja paratamatu.
Sokratese õpetusest kasvab välja kaks riigi = ühiskonna mudelit: Platoni totaalse ühiskonna mudel; Aristotelese liberaalse ühiskonna mudel.
KESKAEG 1) Augustinus:
CIVITAS DEI; CIVITAS TERRENA
2) Aquino Thomas: õpetus õigusest (igavesed õigused, jumalikud õigused, loodusõigus, inimlikud õigused) UUSAEG 1) Niccolò Machiavelli (rahvusriik) – Thomas Hobbes (riigi suveräänsus) – John Locke (rahvas kui suverään); J.- J. Rousseau(aktiivne rahvas, demokraatia) Immanuel Kant (vabariik) – Georg Hegel (tugeva riigi pooldaja)
2.2. Tsiviilühiskond(kodanike ühiskond) ja riik Ühiskonna struktuur
: AVALIK ELU: Tsiviilühiskond* Riik ehk valitsemine ERAELU Ühiskond on eesmärk riik aga vahend.
* ühiskond koosneb
tsiviilühiskonnast
ja riigist Tsiviilühiskonnast esimesena: Thomas Hobbes, John Locke ja Georg Hegel.
Tsiviilühiskonna mõiste sisaldab endas kõiki väljaspool riigi poliitilist struktuuri olevaid ühiskondlikke suhteid: kultuurilisi, majanduslikke, rahvuslikke, usulisi, perekondlikke jms. •Tsiviilühiskond sisaldab huvide mitmekesisust ja kirevust, demokraatlik riik aga huvide ühtsust. •Tsiviilühiskonna etnilist kirevust iseloomustab multikultuurse ühiskonna mõiste.
Tsiviilühiskonna
põhitunnused
: majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus; inim- ja kodanikuõiguste tingimatu tunnustamine, realiseerimine ja kaitse; omavalitsuslike võimusuhete legitiimsus ning demokraatlik loomus; kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine; ühiskonnaliikmete tsiviliseeritud käitumine üksteise suhtes; pluralistlik elukorraldus; riigi mittesekkumine inimeste eraellu; * partnerlus, vastastikune mõistmine ja kooskõlastatud tegevus.
-
Riigivõimu põhijooned:
võimu teostatakse riigiametnike abil; võim kehtib kindlal territooriumil, millele laieneb suveräänsus; võim kasutab seaduslikke sunnivahendeid, mis on institueeritud.
Tsiviilühiskonna ja riigi vahelised suhted
: * Tsiviilühiskond on üks demokraatia ja stabiilse arengu peamisi eeldusi (eriti kriisiolukordades).
* Tsiviilühiskond ja riik eksisteerivad koos; tsiviilühiskond peab kontrollima poliitilist võimu.
* Tsiviilühiskonna ja riigivõimu vastastikustest suhetest sõltub, kas tegemist on totalitaarse, autoritaarse või demokraatliku režiimiga.
Riigivõimu teostamise viisid
TOTALITARISM S O riik tsiviilühiskond absoluutne allumine riigivõimule AUTORITARISM S O initsiatiivile riik tsiviilühiskond riik reageerib tsiviilühiskonna teatud DEMOKRATISM S O partnerid riik ja tsiviilühiskond on võrdõiguslikud riik tsiviilühiskond küsimusi lahendatakse konsensuse teel
1. KESKAEG: 5-6 s. – 14 s.
RENESSANSS: 15 –16 s.
REFORMATSIOON
(üleminekuaeg) 2. UUSAEG: 17 s – 20 s. keskpaik 3. KAASAEG: 20 s. keskpaik – k.a.
Industriaalühiskond Infoühiskond Vabariik Liberalism Vabariik???
Liberalism ???
Modernism (Valgustus) Postmodernism Kristlus Impeeriumid, monarhia, konservatiivne ideoloogia Agraarühiskond
2. 3. Ühiskond ja loodus
Loodus on maa orgaaniline ja anorgaaniline valdkond, mida inimene muudab (maailma geograafia, keskkond); asjade kord (
physis
), mida inimene tunnetab.
Sellele vastandatakse ühiskond: moraalne kord (
themis
); õiguslik kord (
nomos
).
Ühiskonna kord erineb looduse korrast. Loodus on “seal väljas”, ilma
telos
'eta.
Et loodust ümber korraldada, peab inimene mõistma looduse siduvaid seadusi.
Daniel Bell
: ühiskond on moraalne kord, mida iseloomustab otstarve ja teadlikkus ning mille õigustuseks on tema võime rahuldada inimeste ainelisi ja transtsendentseid vajadusi.
Karl Marx
: ühiskond on inimeste eesmärgipärane tegevus, sotsiaalse korrastatuse süsteem.
3. Paradigmaatiline kriis ühiskonnas 3.1. Paradigma mõiste Thomas Kuhn
: 1) paradigma kui maailmavaade, väärtus (paradigma filosoofiline aspekt); 2) paradigma kui algoritm, uurimisprogramm (paradigma loogikalis metodoloogiline aspekt); 3) paradigma kui veendumus (paradigma sotsiaal-psühholoogiline aspekt).
Paradigmaatiline kriis ühiskonnas: 1) kui ühiskonna aluseks olev väärtussüsteem hakkab murduma; 2) murdumine peegeldub ka tehnomajandussüsteemis; samuti poliitilises ideoloogias ja poliitilise institutsiooni tegevuses
.
3.2. Ühiskonna dünaamika
* Avaldub kolme mõõtme kaudu: kultuur(homo pictor); poliitiline institutsioon ja ideoloogia(homo politicus); majandus(homo economicus). * Alustame ühiskonna kultuuri dünaamikast, mõistes kultuuri seejuures laiemas, antropoloogilises tähenduses.
* Lääne kultuuris võib laias laastus esile tuua neli kultuuriparadigmat (neljas on alles kujunemas): antiikkultuuri paradigma keskaja kultuuriparadigma uusaja kultuuriparadigma * postmodernistlik kultuuriparadigma
1) ANTIIKKULTUURI PARADIGMA S O mikrokosmos makrokosmos (harmoonia, ilu) (filosoofiline kaemus) 1) eesmärk: kosmoloogilise harmooniaga ühtesulamine (kaemine) 2) vaimse ja praktilise tegevuse dualism
2) KESKAJA KULTUURIPARADIGMA J harmoonia hinge päästmine S religioosne tunnetus ja tegevus hierarhia O 1) eesmärk: kontakti leidmine jumaliku harmooniaga (oma jumala leidmine; kaks teed: 2) ilmalikult, heade tegude kaudu; klooster ja kirik (puhtus, vaesus, kuulekus) sakraalse ja profaanse tegevuse dualism
Renessanss ja reformatsioon
(15.–16. saj) – reaktsioon keskaja väärtussüsteemile ja uute väärtuste otsimine 2
Hierarhia idee
kriitika: 1) humanistid (usk inimesesse kui loojasse); 2) idee); usupuhastajad (inimene ise on tühine, leiab tõe jumala kaudu, võrdsuse 3) teadlased (iseliikumine, inertsi idee).
Usupuhastus (Martin Luther, Ulrich Zwingli, Johann Calvin).
Puritaanid (Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaades), võitlev, aktiivne tiib: nõudsid vabadust kõigis; soodsalt meelestatud teaduse suhtes; hierarhia idee vastu.
-
Johann Calvin
: absoluutse predestinatsiooni idee: keegi ei tea, kas jumal on ta määranud õndsaks saama või hukkuma; edu maises elus, rikkus osutab sellele, et olete jumala väljavalitu.
3) UUSAJA KULTUURIPARADIGMA S O * valitsemine * kasu * teaduslik-praktiline tegevus 1) eesmärk: kasu ja majanduslik edu 2) 3) vaimse ja praktilise tegevuse dualism praktilist tegevust hakatakse pidama olulisemaks kui vaimset 4) tagasivaatav pilk (regressi idee) hakkab asenduma tulevikku vaatava pilguga (progressi idee) 5) instrumentaalne ratsionalism (ehk vahendi ratsionalism) 3
Uusaja (modernistliku) filosoofia põhiperioodid:
1)
eelmäng
(15.–16. saj) kristlike väärtuste sekulariseerimine usu tekkimine inimesesse, tema mõistusesse ja võimetesse
põhiprobleem
: mis on tõsikindla tunnetuse lähtealus?
René Descartes (ratsionalist) – mõistus (
COGITO, ERGO SUM
) Francis Bacon (empirist) – kogemus
1)
klassikaline modernism
(18.–20. saj algusaastad) usk piiramatusse progressi (tänu inimlikule mõistusele) ja optimistlik vaade tulevikku kosmopoliitiline tulevikumaailm, kus elavad vabad ja võrdsed inimesed
põhiprobleem
: kes on inimene?
valgustus (Jean Jacques Rousseau, Immanuel Kant) – inimene on vaba olevus; maksiim: mõelda alati ise ongi valgustus.
Immanuel Kant
, käsitledes vabaduse küsimust, tõstatab probleemi kolmest aspektist: a) b) c) vabadus tõe tunnetamisel (teadus); vabadus kõlbelise mina leidmisel (moraal); vabadus loomingulisel eneseväljendamisel (kunst).
1)
neomodernism
(20. saj keskpaik – I ja II maailmasõja vaheline periood) modernistlikud ideed leiavad laia kandepinna filosoofias (neopositivism, analüütiline filosoofia), moraalis (psühhoanalüüsi mõju) ja kunstis (futurism) 2)
hilismodernism
(pärast II maailmasõda)
põhiküsimus:
tehniline progress; pikkamööda hakkab kaduma usk progressi; inimene võõrandub iseendast ja ühiskonnast.
Jürgen Habermas
: suurimaks probleemiks kujuneb süsteemimaailma (majandus ja poliitika) ning elumaailma vastuolu.
Kuidas seda vastuolu ületada?
1)
postmodernism
(alates 70. aastatest kuni k.a) uute väärtuste otsingul, täielik opositsioon modernismile
Jean-François Lyotard
: modernismi projekt ammendas end juba 50. aastail.
4). POSTMODERNISTLIK PARADIGMA (XX saj 60. aastad – k.a) S O personalism dialoog pluralism: maailm koosneb arvukatest, võrdväärsetest osadest 1) vabaduse ja vastuste küsimused omandavad sellises kontekstis uue tähenduse 2) keskseks muutub kommunikatiivse tegevuse probleem, kuna dialoog nõuab alati vastastikust mõistmist 3) erinevate “vaimsete maailmade” ja kultuuride integreerumine 4) teaduses suureneb interdistsiplinaarsete uuringute osatähtsus (igasuguste piiride hägustamine) Instrumentaalne ratsionalism on asendumas hermeneutilise ratsionalismiga.
Marks ja positivism
Loeng 3.
Industriaalühiskonnast infoühiskonda
4. 1. Industriaalühiskonna kujunemise majanduslik-poliitiline eeldus on kapitalistlik majandamisviis.
Kapitalismi
põhitunnused
: eraomanduse puutumatus; töökuse ja ettevõtlikkuse stimuleerimine; ettevõtluse vabadus; demokraatia areng; isikuvabadus; administratiivse sunni pidev vähenemine.
Kapitalism VARAKAPITALISM Majandusteoreetiline alus on
Adam Smithi
õpetus (Smithi nähtamatu käsi ehk isereguleeruv turusüsteem oma seaduspärasustega); -
põhitunnused
: lähtumine tootmisest; turul polnud piisavalt pakkumist; ostjaid oli palju.
Varakapitalismi turul domineeris tootja.
Põhiülesanne: tootmise laiendamine ja majanduse kiire arendamine (esikohal oli tootmisvahendite ehk kapitalikaupade tootmine); põhiülesandest tulenes ülesanne ka haridusele: spetsialisti koolitamine; esikohal olid majandusprobleemid, sotsiaalsüsteemi kujunemiseks puudus veel majanduslik alus.
Hiliskapitalism Hakkas kujunema XX sajandi 30. aastail majanduskriisi ajal (1929–33).
Majandusteoreetiliseks aluseks oli
John Keynesi
õpetus (turu laiendamine, ostuvõimelise tarbija kujunemine; selleks maksta suurt palka).
Franklin Roosevelti
“Uus kurss”: eesmärgiks oli
heaoluühiskond.
Põhitunnused
: turg muutub tarbijaturuks; varajasest suurem haridusvõrk; sotsiaalhooldussüsteemi kujunemine; suureneb järsult riigi (valitsuse) osa ühiskondlike protsesside reguleerimisel kahel põhjusel:
1) majanduse kiire areng ning paljude majandusüksuste ja -organisatsioonide koostöö laienemine ning läbipõimumine; 2) heaoluühiskonnas üles kerkinud sotsiaalseid probleeme oli võimatu lahendada ilma valitsuse sekkumiseta.
Hiliskapitalismi turul domineerib tarbija
põhiküsimus
: kas hiliskapitalism on ikka kapitalism?
Vastus: jaa, kuna säilivad kõik kapitalismi põhitunnused.
. Industriaalühiskond Hakkas kujunema XVIII sajandi lõpu Inglismaal (masinatöö ja looduslike kütuste energia kasutamine, tööstustööliste arvu plahvatuslik kasv). Eestis hakkas kujunema XIX sajandi teisel poolel.
Industriaalühiskonna
kontseptsioonid
hakkasid kujunema pärast II maailmasõda.
Raymond Aron
– “Industriaalühiskonna ja sotsiaalse stratifikatsiooni areng” (1957–58):
1) ühiskonnas toimus suur tööstuslik pööre, mis saavutati kolossaalsete muudatuste tagajärjel; muudatuste liikumapanevaks jõuks olid tootmise automatiseerimine; tööviljakuse suurenemine; toodetava produktsiooni tohutu kasv; tõeline revolutsioon inimeste sissetulekutes; 2) üha suuremale elanike kihile hakati looma kõrghariduse omandamise tingimusi; 3) industriaalühiskond on kaasaegsele tehnoloogiale ja suurtööstusele rajatud ühiskond, millel on kolm põhitunnust: linnaühiskond; keskklassi ühiskond; kõrgelt haritud ühiskond.
Näiteks oli Inglismaal keskklassi osatähtsus ühiskonnas XIX sajandi keskel 15– 20%, XX sajandi keskel 42–50% ja 60.–70. aastatel 60–80%.
Mis iseloomustab keskklassi?
sissetuleku suurus eraomandi aktsepteerimine haridus vahel nimetatakse väga olulise kriteeriumina veel elukohta
Probleemid
hakkasid kujunema XX sajandi 60. aastail: 1) ühiskonna väga kiire linnastumine tekitas mitmeid tõsiseid sotsiaalseid probleeme, nt ebavõrdsus suurte tööstuskeskuste ja perifeeria vahel (sobiva töökoha leidmine, kommunikatsiooni-, kultuuri- ja haridusvõimalused); 2) liikumine maalt linna tõi kaasa väga tõsiseid (kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid) nihkeid eri paikkondade rahvuslikus struktuuris.
Tekkinud ebakõlad hakkasid pärssima ühiskonna kui terviku arengut.
4. 3. INFOÜHISKOND Alates 1970. aastatest algas Läänes üleminek infoühiskonda. Üleminekut põhjustasid teaduslik-tehniline revolutsioon; majanduses süvenev tööjaotus; 1973. aasta energia- ja majanduskriis; globaalprobleemide teadvustamine.
Infoühiskonna kontseptsioonid
Viimasel 15 aastal aset leidnud struktuurimuudatusi Lääne ühiskonnas on nimetatud erinevalt: 1) üleminekuks infoühiskonda (üha enam arvutistuv ja kommertsialiseeruv elukorraldus) – Jean-François Lyotard; 2) üleminekuks postindustriaalsesse ühiskonda (tööstustööliste osatähtsuse langemine 20–25%-ni ja teenindussektori suurenemine 70%-ni).
§ §
Daniel Bell
: postindustriaalse ühiskonna põhitunnused on § üleminek kaupade tootmiselt teenindusmajandusele (infotootmisele); § teadlaste osatähtsuse kasv ühiskonna juhtimisel; intellektuaalse tehnoloogia lai levik ja kasutuselevõtt; kui industriaalühiskonna märksõnad on - suurettevõtlus, - standardiseeritud masstootmine, - massimeedium, siis postindustriaalse ühiskonna märksõnad on - väikeettevõtluse renessanss, - masstootmise osatähtsuse oluline vähenemine, - individuaalsus ja detsentraliseeritus; § väiketootmise ideoloogia deviis on “väike on ilus”.
Näiteks loodi aastail 1970–80 USA väikesektoris juurde tervelt 20 miljonit töökohta, samas püsis suurkorporatsioonide tööhõive samal tasemel. Suurbritannias loodi 1990. aastal juba 87 000 ettevõtet, millest 95% olid väikeettevõtted.
1) üleminekuks postfordistlikku ühiskonda jm (konveiertootmise kriis ja väiketootmise au sisse tõstmine); 2) üleminekuks kommunikatsiooniühiskonda.
Herbert Marshall McLuhan
(1911–1980): 1) ühiskonna arengu käsitlemisel on keskseks tehnoloogia mõiste (kiri, rõivastusmood, sõjatehnika, tootmistehnika jne); 2) kommunikatsioonitehnoloogia (trükisõna, raadio, televisioon) ühiskond; 3) tehnoloogia mõistet kasutab laialivalguvalt; ise nimetab oma meetodit mosaiikseks; 4) õpetuse ühendav idee:
medium is the message
(vahend on sõnum): siiani on põhiliselt tähelepanu pööratud info sisule ja tähendusele, vähem seda edastavale vahendile; igasugune uus tehnoloogiavahend, millega sõnumit edastatakse või funktsionaalset eesmärki saavutatakse, on ka ise sõnum.
Tehnoloogia
on sõnum, kuna tehnoloogia loob järk-järgult täiesti uue inimliku keskkonna.
Millised on olulised muutused isiksuse struktuuris, maailmapildis, kultuuriloos?
§ Kirja ja eelkõige fonetiseeritud tähestiku leiutamine kaotas sugukondliku ühtekuuluvuse (kuulmine) ning lõi uue, kirjaliku kultuuri ja tsivilisatsiooni (nägemismeel-silm).
“Fonetiseeritud tähestik on ainult vahend, mis loob “tsiviliseeritud inimese” – omaette indiviidi, kes on kirjutatud seaduse palge ees teistega võrdne. Indiviidide eraldatus, ruumi ja aja pidevus ning koodide ühtsus on kirja valdavate ja tsiviliseeritud ühiskonna esmased tundemärgid.” (The Gutenburg Galaxy. The Making of Typographic Man., 1962, lk 86.) § Trükipressi leiutamine.
“Trükipressi leiutamine kehtestas ja laiendas uut visuaalset survet teadmistele, andis esimese monteerimisliini ja esimese masstoodangu.” (The Gutenburg Galaxy. The Making of Typographic Man., 1962, lk 124.)
“TRÜKIKUNSTI LOOGIKA” “Trükikunsti inimene” on “uus linnakodanik”, kes ihkab suuri tsentristlikke grupeeringuid, millest saab alguse natsionalism.
Mehaanilise tehnoloogia areng on kestnud 3000 aastat, sellest viimased 100 aastat on kestnud
elektriline tehnoloogia
kui tegemist on meie planeediga”.
, mille tulemus on see, et “oleme globaalses ulatuses laiendanud oma kesknärvisüsteemi, elimineerinud aja ja ruumi, niipalju
ELEKTRILISE TEHNOLOOGIA Mehaanilise tehnoloogia olemus on inimeste eraldumine, killustumine.
Automatiseeritud tehnoloogia olemus on vastupidine.
“Automatiseeritud tehnoloogia on inimsuhete struktureerimisel integreeriv, detsentralistlik, sügav, nii nagu masin oli fragmetaarne, tsentralistlik, pealispinnaline.”, lk 8.) Inimkond on nüüd kiiresti lähenemas inimeste tehnoloogiliste lahenduste lõppfaasile –
teadvuse ühendamisele
, st individuaalsete teadvuste ühendamisele elektrotehnika bassil.
Laineteooria TULEVIKUVISIOON (Alvin Toffler) § Tulevikus jätkub elanikkonna edasine kontsentreerimine suurkeskustesse ja eriti nende lähialadele, seda nii eeslinnade kui ka pendelmigratsioonialade regionaliseerumise (koostöö tugevnemise) kaudu.
§ Majandusmaastikul vahelduvad tihedalt asustatud regioonid hõrealadega, seejuures kontrastid kasvavad.
§ Samas ei tohiks keskuse-perifeeria kontraste absolutiseerida.
Näiteks on USA-s tekkinud tavaliselt kõrgtehnoloogiakeskuste ja ka lennuväljade lähedale kiiresti arenevaid äärekeskuseid.
§ Mida enam on piirkonnas uuel ja eriti kõrgtehnoloogial põhinevat tootmist, seda dünaamilisem on regiooni areng.
Arengu põhimõte: Tootmissektor: Põhitegija: Juhtrühm: Tüüpiline tootmisüksus: Põhiline tegevus- ja infovahetuspiirkond: Rakendatav ressurss: Strateegiline ressurss: Tehnoloogia: Aja- ja arenguperspektiiv traditsiooniline põllumajandus, metsandus, kalandus talupoeg peremees, omanik kodumajand, pere kohalik vald loodusjõud, lihased toorained käsitöö minevikust lähtuv majanduskasv töötlev tööstus tööline ettevõtja, omanik ettevõte, tehas riik teoreetiliste teadmiste kasv teenused infovahendaja teadlane, konsultant uurimisinstituut, teenindusbüroo maailm toodetud energia kapital masinad hinnanguline, eelarve võimalustest lähtuv informatsioon koolitus, ajupotentsiaal vaimne tehnoloogia tulevikku suunatud, arengu prognoos
5. Liberalismilt neokonservatismile. Sotsiaalsed muudatused ja poliitilised ideoloogiad Sotsiaalsed protsessid
(kõigi lätted on antiigis): 1) 2) liberalism (parandada); konservatism (säilitada); muuta revolutsiooni teel (sotsialism).
5. 1. KLASSIKALISED POLIITILISED IDEOLOOGIAD XVIII saj lõpp: – Inglismaa tööstusrevolutsioon; – Prantsusmaa kodanlik revolutsioon.
Kuni selle ajani oli õpetus ühiskondlike nähtuste muutusest tundmatu.
Domineeris seisukoht kõige muutumatusest, stabiilsusest, püsivusest ja lõpetatusest, st konservatiivne ideoloogia.
LIBERALISM (ld
liberalis
'vaba') – püüd vabaneda traditsioonidest, kommetest, dogmadest, eelarvamustest: 1) 2)
filosoofias
– individualism, rõhutab isiku prioriteeti kollektiivi ees;
maailmavaates
– sallivus, humanism, kosmopolitism; 3) 4)
religioonis
– ortodokssuse vastu (protestantism);
majanduses
– vaba konkurents; 5)
poliitikas
(riik ja kodanik) – tugeva keskvõimu vastu.
FILOSOOFIAD RIIGI JA KODANIKU VAHELISTEST SUHETEST LIBERALISM KONSERVATISM John Locke (1632–1704): rahval on õigus kehtestada uus poliitiline võim Jean-Jacques Rousseau, Immanuel Kant “Inimeste ja kodaniku deklaratsioon” (1789) Francis Bacon (1597–1629), Thomas Hobbes (1588–1679) – tugeva keskvõimu pooldajad Edmund Burke “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist” (1790) – kaasaegne konservatism
KONSERVATISM
Edmund Burke
astus XVIII sajandi valgustusidee vastu, märkides, et ajalugu on eelkõige traditsioonid ja moraal, mitte aga spekulatiivsete mõtiskluste tulemus. Seetõttu peaks ka põhiseadus välja kasvama sajandivanustest traditsioonidest.
E. Burke: “Pariisi filosoofid on täiesti ükskõiksed nende tunnete ja kommete suhtes, millele toetub kõlblusmaailm. Oma katsetes käsitlevad nad inimesi kui hiiri.”
E. Burke ründas “Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioonis” eelkõige võrdsuse ideed. Ta märkis, et inimesed on looduse poolest erinevad. Vastavalt oma võimetele ja võimalustele võib iga inimene saavutada õnne. Kui inimene tahab olla õnnelik, siis peab ta leppima vägivallaga, st sellega, et teised valitsevad tema üle. Valitsema peab “looduslik aristokraatia” – kuningas.
5. 2. KAASAJA LIBERALISMI KAKS TRADITSIOONI INGLISE TRADITSIOON (Suurbritannia, USA) – vaba liberalism: isikuvabaduse rõhutamine; tugeva riigi vastu; vaba konkurents kõigis eluvaldkondades.
§ § Inglise traditsioon lähtub empiirilisest filosoofiast ja utilitaristlikust eetikast.
Egoism on loomulik, kõigi õnn pole niikuinii võimalik.
Näiteks domineeris USA-s kuni 1929. aastani, hiljem vahelduva eduga.
§ 1933.–52. a president Franklin Roosevelt (demokraat): loodi pensioni ja pangakontode kindlustus.
1952.–60. a president Dwight Eisenhower (vabariiklane) 1960.–68. a president John Kennedy, Lyndon Johnson (demokraat) jne
PRANTSUSE TRADITSIOON (Mandri-Euroopa) – sotsiaalne liberalism: ühishuvide rõhutamine; õigluse ja solidaarsuse põhimõte; inimene on alati mingist rahvusest ja mingi riigi kodanik.
Prantsuse traditsioon lähtub prantsuse ratsionalistlikust filosoofiast.
Mõistus võib ühiskonna paremaks muuta ja elu õnnelikumaks teha.
XIX sajandi teisest poolest lähtuvad sellest kõik erakonnad, kellel on esiplaanil kollektiivsed huvid (nt rahvuslikud huvid).
XIX sajandit on nimetatud
liberalismi ajastuks
.
XIX sajandil hakkasid üha enam levima ka sotsialistlikud meeleolud.
5. 3. SOTSIALISM Sotsialismi
eesmärk
: sotsialistlik elukorraldus, kus kõrgeim hüve on ühiskondlik omand. Lätteid võib leida Platoni õpetusest: võrdsus; kollektiivne omand; ühtsus.
-
Nüüdisaja sotsiaaldemokraatia
on loobunud ühiskondliku oamndi kui kõrgeima hüve rõhutamisest; on oma ideoloogilise aluse poolest ühte kasvanud sotsiaalse liberalismiga.
5. 4. NÜÜDISAJA LIBERALISMi eripära § Liberalismi lõpliku võidu kuulutamine.
Francis Fukuyama
: “Võib-olla pole me tunnistajaks lihtsalt külma sõja lõpule või konkreetse perioodi möödumisele sõjajärgses ajaloos, vaid ajaloo kui sellise lõpule, s.t. inimsoo ideoloogilise evolutsiooni lõpppunktile ja Lääne liberaalse demokraatia kui inimvalitsuse lõpliku vormi universaliseerumisele.” “Kui nüüd hetkeks möönda, et fašistlik ja kommunistlik väljakutse liberalismile on surnud, kas talle on siis veel jäänud mõni muu ideoloogiline võistleja?… Siin sunnivad end peale kaks võimalust: religioon ja natsionalism.” § Sotsiaalse liberalismi (prantsuse traditsiooni) kokkukasvamine nüüdisaegse sotsiaaldemokraatiaga.
§ Vabaliberalismi lõpu kuulutamine ja pöördumine konservatiivsete ideede poole –
neokonservatism
.
Daniel Bell
(“Kapitalismi kultuurilised vastuolud”, 1976) kritiseerib individualismi põhimõtet nüüdisühiskonnas: varakapitalismis mängis individualistlik ellusuhtumine positiivset osa, kuna aitas vabaneda mitmetest keskaegsetest dogmadest; tänapäeval on individualism sünnitanud aga avangardistliku modernismi ja tarbijaliku hedonismi; mõlemad on lõhkunud ühiskonna puritaanlikke moraalitugesid.
D. Bell pöörab suurt tähelepanu uue, erinevaid rahvaid ja kultuure ühendava moraali leidmisele.
5. 6. NEOKONSERVATISM § Inimesed pole võrdsed; nende ebavõrdsus tuleneb pärilikest omadustest.
§ Uute väärtuste otsingutel pöördutakse tihti puritaanlike, ent ka kristluse ja Vana-Kreeka põhiväärtuste poole.
§ Austatakse alalhoidlikkust, traditsioonilisi väärtusi; eitatakse radikaalseid ühiskondlikke ümberkorraldusi, eriti aga revolutsiooni. Tunnistatakse vaid piiratud reformide vajadust. Ühiskond kannatab üksnes evolutsioonilisi muudatusi.
§ Ühiskond saab normaalselt funktsioneerida ainult siis, kui ta on hierarhiline ning teda valitseb eliit. Seetõttu tuleks loobuda igasugustest püüdlustest sotsiaalse võrdsuse poole, sest see pole lihtsalt võimalik.
§ Majanduses hinnatakse kõrgelt vaba konkurentsi. Riik peaks minimaalselt sekkuma majandusellu. Kritiseeritakse bürokraatiat, mis piirab vaba initsiatiivi, sotsiaalpoliitikas soodustab aga parasiitlust ning tegevusetust.
§ Välispoliitikas toetatakse sõjalise ülejõu ja jõu ideoloogiat.