Transcript Moodne vasak- ja parempoolsus

 Uusvasakpoolsus on radikaalne noorsooliikumine arenenud
kapitalistlikes riikides. Tekkinud 1960.a aasta algul.
 Suuremale osale uutele vasakpoolsetele oli iseloomulik kehtivate
institutsioonide, autoriteetide ja eluväärtuste ‘’totaalse eitamise’’
filosoofia.
 Uus vasakpoolsuse põhiseisukohad oli püüd minema heita
kodanliku ühiskonna ‘’mängureeglid’’ ning välja astuda tema
sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist.
 Nende arvates on sotsialistliku revolutsiooni peaosa
üliõpilastel, töötutel, humanitaarharitlaskondadel.
 Vasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma
paindlikumaks ja konkuretsivõimelisemaks ning nõudma
indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada
koostöös era- ja kolmanda sektoriga.
 Uusparempoolsus tekkis 1968a., kui vasakpoolsete
väljaastumised hakkasid läbikukkuma. Parempoolsete
arvates peab kultuur olema loodusest esmasem.
 Põhiseisukohad on radikaalsete ühiskondlike
ümberkorralduste eitamine. Peavad tähtsaks vaba
konkurentsi. Nad arvavad, et inimesed oma
intellektuaalsete võimete poolest erinevad ja seda juba
pärilikult.
 Parempoolsed püüavad laiendada turumajanduse
põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus,
kuluefektiivsus) sotsiaalteenustele.
 19.sajandil eitasid liberaalid heaoluriiki üldse, siis
uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, kuid
nõustuvad selle möödapääsmatusega.
 Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud
laenates ja segades oma põhimõtteid ning
seisukohti.Nad on hakanud rohkem rõhutama aktiivse
kodaniku ideaali. Kodanikul pole ainult õigused, vaid
ka kohustused. Demokraatiat pole võimalik
kindlustada passiivse kodanikkonna abil.
 Suhtumine võrdsusesse. Parempoolsed on selles päris
karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab
määrama indiviidi isiklik pingutus. Vasakpoolsed
väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema
kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima
palgapoliitikat.
Neoliberalism e.
uusparempoolsus
Kolmas tee e.
uusvasakpoolsus
Sihtrühm
Orientatsioon ettevõtjatele
Selge klassiorientatsioon
puudub kodanikuideoloogia
Suhtumine majandusse
Rohkem turgu, vähem riiki
Uus segamajandus
(mittetulundusühingud,
avalike teenuste ostmine
erasektorilt)
Suhtumine riiki
Minimaalriik
Uus aktiivse
kodanikuosalusega
demokraatlik riik
Suhtumine heaoluriiki
Turvavõrk abivajajatele
Positiivne heaolu e.
Sotsiaalsete investeeringute
riik
Tuntumad esindajad
Milton Friedman
Tony Blair, Herbert Marcus
Kõrgaeg
1980. aastal
Milleniumi vahetusel.
 Erakonna tegutsemise põhieesmärgid Eestis
 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti




välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse
ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje
parandamist.
2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas
keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline
eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass.
3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab
innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb.
4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus
ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja
vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks.
5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist,
rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada
ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke
põhiväärtusi.

 Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele




iseloomulik ühiskonna kihistumine veel kestab.
Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned.
Turvaliselt elab vaid neljandik elanikest.
Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui
kümnekordne. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on
teravalt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad.
Nii nagu iga turumajandusriik, vajab ka Eesti tugevat
keskklassi. Keskklassi kuuluvad tehniline ja
humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad,
oskustöölised ja talunikud.
Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna
tasakaalustatud arengust.
 Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.
 Keskerakond peab tähtsaks, et riigivõimu teostataks austusega
inimeste ja nende põhiõiguste suhtes.
 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja
Eesti Vabariigi põhiseaduses on talletatud inimeste põhiõigused
ja vabadused üldiste inimõiguste kaitse, diskrimineerimise
keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste
võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse
printsiip, mille austamine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks
väärtuseks.
 Ükski demokraatlik riik ei luba vähemuste ja ka kõige
haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus,
sallivus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused.
 Demokraatia arendamine
 Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja
kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega
oleme demokraatia „valmis saanud“, on ohu märk. Riigivõimu
võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab
demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi
elu oluliste otsustuste suunajana.
 Välis- ja julgeolekupoliitika
 Peame Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja
julgeolekupoliitika peamiseks eesmärgiks riigi iseseisvuse ja
sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje
kindlustamist. See poliitika on osa suveräänsete riikide vahelistel
lepingutel põhinevast Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja
julgeolekupoliitikast.
 Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks
võitlus selliste ohtudega nagu narkomaania, alkoholism, kohalik
kuritegevus, korruptsioon, liiklusohud, koduvägivald,
organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen,
illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja
intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald.

Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku
ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on
Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja
elanike sisuline kaasatus kohaliku elu küsimuste otsustamisse.
 Peame vajalikuks järgmisi muutusi omavalitsuste töö korraldamisel:
 Regionaalareng
 Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja
sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng.
 Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng tugineb kaasaegsele ja
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele sidevõrgule ning transpordi
infrastruktuurile.
 Eesti Keskerakond on seisukohal, et erinevate regioonide tasakaalustatud
arengu tagamiseks on vajalik järgmiste regionaalpoliitiliste ülesannete täitmine

Eesti majandus on IME perioodist alates tundmatuseni
muutunud. Majandus on kasvanud ja teisenenud ning algne
üksmeelne liikumine turumajandusse asendunud tüüpilise
kapitali esialgse akumulatsiooniga. Valitseva äärmusliberaalse
ideoloogia mõjul on unustatud ühiskonna põhiväärtus –
inimene.
 Me võime uhkust tunda sisemajanduse kogutoodangu (=SKT)
kasvutempo, stabiilse krooni, madala riigivõla, interneti leviku ja
sõiduautode arvu üle.
 Kuid samal ajal näeme ka meie senise arengu varjukülgi.

 1. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse




turumajanduse arendamine.
2. SKT ja elatustaseme tõus peab olema vähemalt 6% aastas.
3. Riik peab muutuma senisest aktiivsemaks
majandussubjektiks, toetades ettevõtete arendustegevust ja
kaitstes neid ebaausa konkurentsi eest.
4. Riiklikku majandussektorit tuleb majandada senisest
efektiivsemalt ning riik peab püstitama riigiettevõtetele selgelt
fikseeritud peaeesmärgid.
5. Majanduse juhtimisotsused peavad põhinema
teadusuuringutel, majandusuuringute tulemused peavad
jõudma praktikasse.
 Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning
kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja
elanike ees
 Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole
vaesuspiiri. Kindlusetunde puudumine on viinud
enesehävituslikule käitumisele.
 Riigi esmane ülesanne on eesti rahva püsimajäämine ja
kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle
ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste
hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või
kodanikualgatuslikust “projektitööst”.
 1. Tagada turvalisus igale inimesele, sõltumata tema vanusest, soost,
rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest.
 2. Eesti sotsiaalpoliitika eelistused ning sotsiaalhoolekande korraldus
ja töömeetodid peavad põhinema süstemaatilistel teadus- ja
sotsiaaluuringutel ning praktikute kogemustel, mis võimaldavad leida
Eesti oludes parimaid lahendusi.
 3. Sotsiaalelu strateegilistele küsimustele lahenduste leidmiseks
tahame algatada laiaulatuslikke diskussioone ning jõuda kõiki olulisi
eluvaldkondi hõlmava ühiskondliku leppe sõlmimiseni.
 4. Turvalisuse võrgu rajamiseks tuleb omavalitsustes, koolides,
haiglates ja teistes institutsioonides rakendada piisaval hulgal väga hea
erialase ettevalmistusega üld- ja koolisotsiaaltöötajaid, lastekaitse- ja
noorsootöö spetsialiste.
 1. Suurendame jõupingutusi arenenud maailmas
üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis, et liikuda
igasuguse diskrimineerimise vältimise ning võrdse
kohtlemise printsiipide täieliku rakendamise suunas.
 2. Vähendame vaesust inimeste elatustaseme tõstmise ja
uute töökohtade loomise teel.
 3. Suuname enam ressursse läbimõeldud ennetustegevuse
korraldamisse, et vältida sotsiaalsete probleemide teket ja
paisumist.
 4. Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki.
 1. Toetame noorte kaasamist ühiskonna juhtimisse ning
nende elu mõjutavatesse otsustusprotsessidesse, nende
arvamuste ärakuulamist ning arvestamist.
 2. Toetame regulaarsete noorte arvamuse uuringute
korraldamist ühiskonnaelu aktuaalsetes küsimustes.
 3. Tagame noortele neile sobivas vormis edastatud vaba
teabe poliitilistest ja sotsiaalsetest arengutest nii kodumaal,
Euroopas kui ka mujal maailmas, avardamaks nende
maailmapilti ja rikastamaks kogu meie rahvuslikku
vaimuvara.

Eesti hariduse edendamisel lähtume Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti
ajaloolisest omapärast. Haridusel on määrav tähtsus meie väikese ühiskonna rahvusliku
identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel.

Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seotud
kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat
teadustööd.

Probleemideks on eelkõige õpilaste väljalangevus koolidest ja ebapiisav õpijõudlus
põhikoolis, mis on suuresti tingitud ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, puudulikust
kooliküpsusest. Tõhustamist vajavad haridusnõudluse monitooring ja kooliuuringud.

Kutseõppe ja gümnaasiumihariduse disproportsioonid on tekitanud kooli lõpetanutele
raskusi tööjõuturul ning edasijõudmatust gümnaasiumikeskkooliastmel. Kõrgkoolide
võrk on ebaühtlane, kõrgharidus erineva kvaliteediga. Õpetaja sotsiaalne positsioon on
madal, õpetajate kaader vajab noorendamist, kutsemeisterlikkus ühtlustamist,
täienduskoolituse süsteem kaasajastamist.

Täiskasvanute hõive elukestvas õppes pole piisav, see on üks töötuse ja elukvaliteedi
languse põhjusi.
 Fraktsiooni esimees:
Kadri Simson
 Tallinna abilinnapea:
Mailis Jäppinen
 Tallinna linnapea:
Edgar Savisaar
 Fraktsiooni liikmed:
 Enn Eesmaa
 Heimar Lenk
 Fraktsiooni aseesimees:
Ain Seppik
 ERL asutati aastal 2000, 3 erakonna (Eesti Maaliidu,




Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti
Maarahva Erakonna) liitumisel.
2000. valiti juhiks Villu Reiljan.
2001. valiti Arnold Rüütel auesimehe kohalt Eesti
Vabariigi presidendiks.
2007. erakonna juhiks sai Jaanus Marrand,
2008. Karel Rüütli.
 Erakonna struktuur on ülesehitatud
maakondadele. Kõigis 15. maakonnas on olemas
ERL’i maakonna organisatsioon, lisaks eraldi org.
Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kokku 18
allorganistatsiooni. 10 000 liikmega Erakonda
juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt
kaks korda aastas. Kongressi vaheajal juhib
erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu (70
liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt
kinnitatud juhatus (23 liiget).
 Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat,
neist 6 kuulusid RL fraktsiooni ja 4
koonderakonna fraktsiooni. (2ühinemise ajal
Maaliitu ja 2 Perede ja Pensionäride erakonda).
 2006. astus Keskkonnaminister Villu Reiljan tagasi
ja naasis Riigikokku, mille tõttu pidi ametist
lahkuma Koit Prants. Keskkonna ministriks sai
Rein Randver.
 Riigikogu Rahvaliidu XI fraktsiooni koosseisus on
6 liiget: K. Rüütli, J. Marrandi, V. Reiljan,
E.Tuiksoo, M.Treial ja T.Mänd.
 Fraktsiooni esimees K. Rüütli
 Rahvaliit valitsuses:
Villu Reiljan 2003-2005 Keskkonna minister
Margus Leivo 2003-2005 Sisejulgeoleku eest
vastutav siseminister.
Jaan Õunapuu 2003-2007 Regiooni arengu
eest vastutav siseminister.
Tiit Tammsaar 2003-2004
Põllumajanduse minister.
Ester Tuiksoo 2004-2007
Põllumajanduse minister.
Aivar Sõend 2005-2007
Rahandusminister.
Rein Randvere 20062007 Keskkonna minister.
Koostasid:
Kati Lilienthal
Lisett Reimann
Elis Karpov
Ester Israel
Jaana Hinnosaar