Linnastumine Urbanisatsioon ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE

Download Report

Transcript Linnastumine Urbanisatsioon ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE

Linnastumine
Urbanisatsioon
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumine
• Linnastumine - linnade kasv ja
linnarahvastiku osatähtsuse tõusu
rahvastikus
• ~ 50%rahvastikust elab linnades (2006)
• Linnastumist iseloomustab:
Linnastumise tase -% rahvastikust
Linnastumise tempo
Miks võib linnastumise alusel teha järeldusi riigi
arengutaseme kohta?
Miks ei ole see alati tõepärane?
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA
GÜMNAASIUMI
E-KURSUSE-KURSUS
GÜMNAASIUMILE
GÜMNAASIUMILE
Linna- ja maarahvastik 1950-2030
Iseloomusta kolme selgitava väitega, milliseid seaduspärasusi
ja muutusi iseloomustab graafik?
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnarahvastik milj.el.
Sõnasta diagrammi põhjal kolm linnastumist iseloomustavat ja
üldistavat väidet
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumine %
Sõnasta kolm üldistavat ja selgitavat järeldust linnastumise tempo
kohta maailmas ja regioonides
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Maailma suurlinnade kasv
http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/world/06/urbanisation/html/urbanisation.stm
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Maailma suurimad linnad 01.10.2005
Milline seaduspärasus ilmneb toodud loetelus?
http://www.citypopulation.de/World.html
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumise põhiprotsessid
Linnastumine
Eesinnastumine
Vastulinnastumine
Selgita skeemi abil eeslinnastumise ja vastulinnastumise
erinevust. Too näide.
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumise põhijooned arengumaades
Kasvutempo kiire
Kasvutegurid:
1) Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe
arvel – demograafiline plahvatus
2) Elanike suundumine maalt linna,
Kiiresti kasvab pealinn ja mõned
suuremad linnad -industrialiseerumine
Linnastumine veel keskmine või madal
40%
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumise põhijooned arengumaades
 Linnastumisega kaasnevad nähtused
• Ülelinnastumine
• Marginaalne rahvastik
• Slummid – agulid- getod
• Elanikkonna varanduslik, usuline, rahvuslik
kihistumine –segregatsioon
• Vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine
slummides
• Suur tööpuudus, kuritegevus
• Õhusaaste, korraldamata jäätmemajandus,
nakkushaigused, transpordiprobleemid
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumise põhijooned arenenud
riikides
 Linnarahvastiku osatähtsus kõrge, üle 70%
 Kasvutempo aeglane või kahanev
 Kasvutegurid
1)Elanike suundumine maalt ja väiksematest
linnadest suurlinnadesse
2) immigratsioon
 Linna funktsioonid:
Teenindus
Tööstus kolib äärealadele –teadus- ja
tööstuspargid- deindustrialiseerumine
 Vanuseline segregatsioon
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumise põhijooned arenenud
riikides
Linnastumisega kaasnevad nähtused
• Eeslinnastumine
• Vastulinnastumine, valglinnastumine
• Aglomeratsioonide teke
• Megalopoliste teke
Tokaido, Boshwash, Sansan, Chippits,
London-Liverpool
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumise põhijooned arenenud
riikides probleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv
haldamine, liiklusummikud
Pikad pendelränded
Prügimajandusele suunatud suured
kulutused
Õhusaaste linnatranspordist
 Linnahaljastuse säilitamine
Kuritegevus, anonüümsus, asotsiaalsus
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustab
hiidlinn ehk megalopolis. Bosh-Wash
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linna sisestruktuurimudelid
Ühe keskusega
ringmudel
Ühe keskusega
sektormudel
Mitme keskusega
ringmudel
Nimeta erineva funktsiooniga linnarajoone.
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus
linnas
Mille poolest erinevad Euroopa linnad USA linnadest?
Millest see on tingitud?
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUMILE
Linnastumist soodustavad tegurid
• Industrialiseerumine – töökohad – suurem
valik, kõrgem palk ja elatustase
• Lihtsam elu – rohkem teenuseid (haridus,
meditsiin, kultuur, transport, side)
• Kapitali koondumine tööstuskeskustesse
võimaldab kiiremat arengut
Põhja- ja Lõuna –riikide linnastumine
Põhja- riigid
Näitaja
Linnastumise %
Tempo
Linnade vanus
Tegurid
Protsessid
Probleemid
Lõuna-riigid
Põhja- ja Lõuna –riikide linnastumine
Põhja- riigid
Näitaja
Lõuna-riigid
Üle 70%
Linnastumise %
Alla 50%
Aeglane
Tempo
Kiire
Palju kesk-aegseid
linnu
Linnade vanus
Valdavalt noored
linnad
Ränne maalt linna.
Immigratsioon
Tegurid
Demograafiline
plahvatus
Valglinnastumine,
vastulinnastumine
Protsessid
Ülelinnastumine
Heakorrastatus nii
kesk- kui äärelinnas
Üldilme
Äärelinnas slummid,
getod
Linnastumise probleemid
Sarnased:
•
•
•
•
•
Õhureostus (tihe liiklus, tööstus, soojussõlmed)
Liiklusummikud
Prügimajandus, jäätmete ladustamine
Veeressursside defitsiit, heitveed
Kuritegevus (vargused, narkomaania,
prostitutsioon)
• Haljastus
Erinevused:
• Põhja-riikides toimib linnade planeering
(teed, olmetrassid, kanalisatsioon,
elamurajoonid, haljastus)
• Organiseeritud prügimajandus
• Riiklik järelevalve kuritegevuse üle
• Äärelinnad haljastatud ja heakorrastatud
Ülelinnastumine
Linnad ei suuda üha kasvavat rahvastikku
vastu võtta, planeerimatu areng:
• Elukohtade puudus – slummid, getod,
pilpakülad
• Tööpuudus, noorte tegevusetus
• Kontrollimatu kuritegevus
• Puuduvad veetrassid, kanalisatsioon,
jäätmemajandus
Vastulinnastumise eeldused
• Elatustaseme tõus, vaba raha olemasolu,
soodsad laenuvõimalused
• Mobiilsuse tõus (autostumine, internet,
mobiiltelefonid)
• Töö iseloomu muutused – töö ei eelda
enam sageli füüsilist kohalolekut, oluline
pole enam töötunnid, vaid töö
lõpptulemus.
• linnade lähiümbruses on maa hinnatase
madalam
Valglinnastumine, deurbaniseerumine
Vastulinnastumise probleemid
• Teedevõrgu ülekoormatus, ummikud, eriti
hommikustel ja õhtustel tipptundidel
• Inimesed kasutavad linnade teedevõrku,
teenindusasutusi, kommunikatsioone, kuid
maksumaksjatena on registreerunud
lähihaldusüksustes
• Uutes elurajoonides pole jõutud välja arendada
kommunikatsioone, teedevõrku, sotsiaalsfääri
asutusi ( haridus, kultuur, tervishoid)
• Looduskeskkonna ülekoormatus,
maaressursside ja elupaikade vähenemine