Transcript Planeerimise kujunemine ja tänapäev

Planeerimise kujunemine ja tänapäev
Vana-aja planeerimine
•
•
•
•
•
•
•
Antiikne Rooma 800’000-1’200’000 el
Maanteede rajamine
Ehituslik planeerimine - kaitserajatised
Veejuhtmed – akveduktid - ja kanalisatsioon
Sanitaar- ja hügieeninõuded – termid
Kultuur ja meelelahutus: tsirkus, gladiaatorid
London 14 saj – 270 miili süsi, 35 miili joogivesi
Tööstuskasv ja linnastumine
• Algselt väiketööstused – asulad  korterid
jalakäigu kaugusel
• Süsi ja aurujõud tõi muutuse ja mobiilsuse
• Erakordne linnade kasv maaelanikkonna arvel 19
saj II poolel
• Ühtlasi demograafiline üleminek
• Linnades ülitihe elanike paigutus ja samas
erakordselt halvad sanitaartingimused: madal
keskmine eluiga, ülikõrge väikelaste suremus,
kooleraepideemiad.
Linnaruumide laialivalgumine
• Linnade laialivoolamine tänu avalikule
transpordile
• London valgub laiali:
– 1800 – milj el. R=3,5km;
– 1850 – 2 milj el. R=5km,
– 1914 – 6 milj el. R=24km
• Vastuseis linnalaienemisele: põllumaa
hävitamine, liiklusummikud
Probleeme ei lahendatud
• Probleemid :
– tegutsemistahte puudumine,
– teadmiste puudus,
– administratsiooni puudumine
• Teatud teoreetilised mõttevahetused toimusid ka
suuremate territooriumide (regioonide) vaheliste
probleemide lahendamisel ja võimalikul
planeerimisel, kuid üldriiklikusse praktikasse
need arutelud ei jõudnud.
Linnaplaneerimise algus
• Filantroobid-töösturid uute eeslinnatööstuste
ja elamurajoonide ehitajatena
maapiirkondadesse (greenfield): Robert
Owen – New Lanark Šotimaal ja Titus Salts;
Port Sunlight, Krupp Saksamaal
• Linnaplaneerimise alased varasemad tööd
pärinevad möödunud sajandi lõpuaastatelt
Suurbritanniast (Howardi aedlinnade idee),
USA (nn. City Beautiful liikumine) ja
Saksamaa tihedalt asustatud (tööstus)aladelt
(Ruhr).
Ebenezer Howardi aedlinna idee “Garden Cities of Tomorrow” 1898/1902
Maa-linn magnet, Linn-maa asula, aedlinn
Linnaplaneerimise lähtekoolkonnad
• Anglo-Ameerika ja Kontinentaal-Euroopa
koolkonnad  kui USA ja britid
eeslinnastusid, siis Kontinentaal-Euroopa
tihenes pikka aega.
• Charles Edouard Jeanneret ehk Le Corbusier
tulevikulinn ja radiaallinn (La Ville radieuse)
–arhitekt, kelle ideid rakendati pärast II MS
Keinslik majanduspoliitika
• Algas uus ajastu majanduses, nn. keinsliku
majanduspoliitika periood, kus riik
kujundas ja suunas turujõudude
funktsioneerimist.
• Lisandus sõjajärgne kiire linnastumine, mis
tõi omalt poolt kaasa regionaalprobleemide
kasvu, tekkis ka sotsiaalne nõudlus seda liiki
planeerimistegevuse korraldamiseks.
• Riikides võeti vastu planeerimist ja
ruumikorraldust reguleerivad seadused
Planeerimine inimeste jaoks
• Sõjakahjude likvideerimine
• Uute tööstuste rajamine
• Tempokas linnastumine:
– uute elamute,
– teede ja
– kommunikatsioonide rajamine
SBR “planeerimismasina”
raamistik
• Barlow komisjon ja raport 1937-40, “structural
effect”.
• Sõjajärgne planeerimismasin Britis:
• Tööstusarenguseadus 1945
• Uute linnade seadus 1946
• Linna ja maa planeerimisseadus 1947
• Rahvusparkide ja maapiirkondade seadus 1949
• Linnaarengu seadus 1952
Planeerimine ülevalt alla
Sõjajärgset planeerimist on iseloomustatud kui
planeerimist inimeste jaoks, mida iseloomustas:
•
•
•
•
•
kiire majanduskasv
inimeste eluolu paranes silmanähtavalt
selle taustal bürokraatia vohamine
inimeste õiguste piiramine ametnikkonna poolt
võõrandumine rahvast
Sõjajärgne modelleerimisbuum
•
•
•
•
Suur majanduskasv võimaldas tõsta makse ja suunata
raha
mitmesuguste
regionaalpoliitika
meetmete:
kasvukeskuspoliitika,
veotoetuste,
regionaalselt
diferentseeritud palkade jmt.
Elektronarvutid võimaldasid varasemast hoopis enam ja
kiiremini informatsiooni töödelda, kujunes suurmoeks
mitmesuguste ruumiliste mudelite (Christaller, Perroux
kasvupooluste teooria, Hirschmani polarisatsiooniteooria jt.
katsetamine planeerimises.
Masstoodang pidi garanteerima heaolu kõigile.
Otseselt maakasutuse planeerimisega oli eelkõige
suurlinnade lähitagamaade väljaehitamine
Planeerimine - eesmärk iseeneses
•
•
•
•
Koostati
tuhandeid
lehekülgi
reglementeerivat
dokumentatsiooni
ja
inimene
unustati
pahatihti
väljaarvutatud mudeli teostamisel hoopis tahaplaanile.
Lõhuti vanu struktuure, näiteks vanu puu- ja
kivimajarajoone ja asendati need moodsate betoonist ja
klaasist hoonetega.
Ehitati kolossaalseid tehaseid, hüdrojaamu ja terveid uusi
linnu.
1960. aastate lõpp kujunes planeerimisajastu tipuks,
millele järgnes kiire langus, sest jõuti järeldusele, et
inimene ei käitu kui homo economicus ja et kõike ei ole
võimalik välja arvutada: mudelid lihtsalt ei kehti reaalses
elus.
Uus mõtlemine alates energiakriisist
• 1973. aastast on muudatused nii planeerimises
kui kogu ühiskonnakorralduses.
• Keskkonnapoliitika ja alates 80. aastatest nn.
säästliku arengu kontseptsioon on tõusnud väga
olulisele kohale.
• Ebastabiilsuse tõttu on pööratud tähelepanu
strateegilisele planeerimisele
• Kogu planeerimine on seetõttu muutunud
projekti- ja programmikeskseks
• Sagenevad
rahvusvahelised
ühisprojektid,
süveneb kohaliku tootmise spetsialiseerumine.
Planeerimise muudatused 1970ndail
•
•
•
•
säästliku arengu kontseptsioon
kokku on kuivanud pidev majanduskasv
planeerimine kui otsustusprotsessi osa
planeerijate tähelepanu on jälle
keskendunud linnadele
• planeerimine inimestega, laialdane
kaasamine
Institutsiooniline lähenemine planeerimises
•
•
•
Kuidas lahendada huvigruppide konflikte? Britis on
konflikte lahendatud poliitilisel teel, mis on aga väga
aeganõudev
Uus liberaalne lähenemine Euroopas põhineb projektiideel, mis on teoorias ilus, aga tegelikult ei toimi, kuna
mõõdetavad indikaatorid suudavad ainult osa vajalikest
poliitikatest katta, ja raskesti mõõdetavaid tegevusi on
paratamatult süsteemi kooshoidmiseks vaja
Alternatiiviks on konflikti vahendamine ja konsensuse
ehitamine, mille tarvis on vaja erilist sotsiaalset ja
intellektuaalset kapitali
Planeerimise kujunemine ja tänapäev
Planeerimise kujunemine ja tänapäev
• 21. sajand, uus epohh peale 11.09.2011
• Postpostmodernism, neomodernism, altermodernsus
(Nicolas Bourriaid), hüpermodernsus, performatism,
automodernsus, digimodernism (Alan Kirby)talism,
tviteratuur
• Pluralismi, relatiivsuse, mõnu atraktiivsuse,
kulutamise, tarbimise lõpp, küünilisus mängulisus,
iroonia
• Eetika ja ökonoomsuse esiletulek – tõde, moraal, riik,
lihtsus,
• Osaluskultuuri tekkimine, sotsiaalmeedia
• Märgid, sümbolid, tähelepanu (Kuulsuste allee
Tartusse)
AVALIKU PLANEERIMISE MAATRIKS
Strateegiline planeerimine
Teha õigeid asju
Planeerimine alt üles
Teha nii nagu õige
Missioon, eesmärgid,
muutus, areng
Koostöö, vaba mõtlemine,
horisontaalsed kontaktid
Taktikaline planeerimine
Planeerimine ülevalt alla
Teha asju õigesti
Tegevus, otsustamine,
tulemused
Teha nii nagu peab
Käsu täitmine, reglementeeritus, hierarhia
Planeerimise kujunemine ja tänapäev
Õnnestumise skeem:
1.
2.
3.
4.
5.
Unista (mis on meile tähtsad, mille järgi me
tegutseme)
Kavanda (eesmärgid, visualiseerimine)
Otsusta (tähtaeg, ressursid, loobumised)
Tegutse (partnerid, kiire ja kindel, paindlik)
Rõõmusta (tagasiside, kiitus, hinnang)
PLANEERIMISE KONTEKST
• RATSIONAALSUS, PÕHJUSLIKKUS
(instrumentaalne, ideoloogilisus, ka väärtused)
• TEADMISED JA TÕDE
(objektiivne põhjus,
faktid, absoluutne tõde, pooltühi, sotsiaalselt
toodetud, igal ühiskonnal oma)
• VÕIM (kes teeb, kes tegelikult valitseb)
• DEMOKRAATIA (kuivõrd avalik, kelle huvi)
AVALIKU PLANEERIMISE MAATRIKS
Strateegiline planeerimine
Teha õigeid asju
Planeerimine alt üles
Teha nii nagu õige
Missioon, eesmärgid,
muutus, areng
Koostöö, vaba mõtlemine,
horisontaalsed kontaktid
Taktikaline planeerimine
Planeerimine ülevalt alla
Teha asju õigesti
Tegevus, otsustamine,
tulemused
Teha nii nagu peab
Käsu täitmine, reglementeeritus, hierarhia
ERINEVAD PLANEERIMISE LIIGID
PEAVAD OLEMA TASAKAALUS (LINNA NÄIDE)
Ruumiline
planeerimine
Strateegiline
planeerimine
(laiem seos/kontekst, arendus,
konkurentsivõime, sissetulekud)
Infrastruktuuri
planeerimine
(toimiv elukorraldus, oskused,
teadmised, turvalisus, raamistik)
(hea maakasutus, atraktiivne
keskkond, jätkusuutlikkus)
Finantsplaneerimine
ja juhtimine
(maksud, eelarve tasakaal,
elluviidud tegevused, stabiilsus)
“Sisemise jõu,
vaimu” planeerimine
(identiteet, kultuur)