Mis on ühiskond

Ühiskond on kogu olemasolev suhete võrgustik inimeste vahel. Ühiskonna komponentideks pole niisiis mitte inimesed, vaid suhted nende vahel /…/ Nähtav ja käegakatsutav inimeste kogum ei ole ühiskond; see on rahvahulk. Rahvahulka saab erinevalt ühiskonnast kokku koguda, laiali ajada, fotografeerida või maha nottida. Kultuur on ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välimised reeglipärasused, välja arvatud need, mis on selgelt päriliku loomuga /…/ kultuur kätkeb väärtusi.

Arnold Toynbee (1889-1975),

“Uurimus ajaloost”, lk.51

Ühiskonnaelu valdkonnad

Majandus Kultuur Haridus Tervishoid Valitsemine

Ühiskonna tasandid

Identiteet

teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes

Kollektiivne identiteet

- ühtekuuluvustunne, mis seob grupi liikmed “meie” teadvusega ja ühise väärtussüsteemiga - kollektiivset identiteeti toetab ja põhjendab kultuurikogukonna

ühismälu

Juri Lotman nimetab niisugust kollektiivsete tähenduste kogumit semiosfääriks (kr. k. sema – märk). Semiosfäär koosneb keelelistest ja mittekeelelistest märkidest ning neist moodustatud sõnumitest ja tekstidest

Kultuur

Kultuur on inimeste võimete ja oskuste ning tema tegevuse tulemuste kogusumma Antiigileksikon Kultuur moodustub oma tervikus teadmistest, uskumistest, kõlblusest , saavutustest, kommetest ja mitmesugustest võimetest ja harjumustest, mis on inimese kui ühiskonna liikme poolt omandatud.

Antropoloog Edward Burnett Tylor (1832-1917) Selle, et lapsed õpivad teatud ajal teatud kava kohaselt teatud asju, määrab loodus.

See, mida nad õpivad, jääb kultuuri pärusmaaks.

Politoloog Francis Fukuyama

Subkultuurid – peavoolu kultuurile vastanduvad allkultuurid

The Beat Generation - biitnikud

Bikerid

Rahvuskultuurid

18. sajandi lõpust on suuremaid etnilisi kogukondi määratletud rahvustena Rahvuskultuuri võib käsitada kui ühele etnilisele kogukonnale eriomast religioossete, maailmavaateliste ja argipraktiliste uskumuste, veendumuste ja käitumispõhimõtete kogumit

Tsivilisatsioon on

Tsivilisatsioonid

- suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas.

- inimühiskond (ka paikkondlikult v. mingil ajaloo arenguastmel) koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga.

(Eesti keele seletav sõnaraamat)

Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik on

Samuel Huntington

(1927 2008), Harvardi ülikooli professor. Peateos

Tsivilisatsioonide kokupõrge

, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996.

Tsivilisatsioonid tänapäeva maailmas Samuel Huntingtoni järgi (1996).

Geert Hofstede

(Hollandi sotsioloog ja kultuuriuurija)

kultuuridimensioonide mudel

• • • •

Individualism/kollektivism Maskuliinsus/feminiinsus Ebakindluse vältimine Väike/suur võimukaugus

Individualistlike kultuuride iseloomulikud jooned

Iseseisvuse ja isiklike saavutuste soodustamine.

Kollektivistlike kultuuride iseloomulikud jooned

Vastastikuse sõltuvuse ja rühma edu soodustamine.

Eneseväljenduse rõhutamine, iseseisev mõtlemine, isiklik valik.

Seotud egalitaarsete (võrdõiguslike) suhetega ja rollide paindlikkusega. Normidele kuuletumise rõhutamine, võimu/autoriteedi/vanemate austamine, rühma konsensus.

Seotud püsivate hierarhiliste rollidega (sõltuvalt soost, pere taustast, vanusest).

Seotud eraomanduse ja isikliku omandiga.

Seotud rühma omandiga.

Individuaalne vastutus, igaüks vastutab ise enda ja oma tegude tagajärgede eest.

Kollektiivne vastutus, perekond või rühm vastutab iga oma liikme eest.

USA Holland Rootsi Prantsusmaa Šveits Saksamaa Soome Jaapan Iisrael Hispaania Venemaa India Araabiamaad Türgi (Azerbaidžaan) 54 51 50 48 38 37 91 80 71 71 68 67 63 46 Mehhiko Hiina Lääne-Aafrika Ida-Aafrika Korea 30 20 20 27 18 individualism võimu distants 81 80 77 64 60 13 57 95 77 80 66 40 38 31 68 34 35 33 54 maskuliinsus 82 50 46 41 39 47 86 40 56 68 45 62 14 5 43 58 66 26 92 ebakindluse tõrjumine 69 60 54 52 85 81 42 90 40 53 85 46 53 29 86 70 65 58 95

Kultuuride jaotus lähtudes hoiakutest, uskumustest ja väärtustest Ronald Ingelhart, (Michigani ülikooli professor) Traditsionaalne Ilmalik-ratsionaalne

-tähtsustatakse jumalat, usku ja kirikut -laps olgu kuulekas -vajatakse vanemate heakskiitu -tugev rahvustunne

Ellujäämine

-usuline leigus -oluline lapse sõltumatus -tähtsustatakse sisetunnet -leige rahvustunne

Eneseteostamine

-rahulolematus -töö ja sellest saadava tulu tähtsustamine -tugeva juhi vajalikkuse rõhutamine -mehi peetakse naistest paremaks -sallimatus teistsuguste suhtes -rahulolu-õnnetunne -sõprade ja vaba aja tähtsustamine -demokratia ja protestivalmiduse rõhutamine -mehed ja naised on võrdsed -eluterve keskkonna tähtsustamine

Ühiskonna tüübid

• • • • • Agraarühiskond Tööstus- ehk industriaalühiskond Postindustriaalne ehk teenindusühiskond Infoühiskond Teadmusühiskond

Adam Smith 1723-1790

Karl Marx 1818-1883

Max Weber 1864-1920

120% 100% 80% 7% 25% 60% 40% 20% 68% 0% 1897

Hõive muutused Eestis

23% 42% 57% 57% 45% 37% 33% 35% 32% 21% 1959 1989 põllumajandus, kalandus, jahindus 9% 1998 tööstus teenindus 4% 2008 61% 31,50% 4,40% 2011

Daniel Bell 1919-2011

Robert Alan Dahl

s. 1915, Yale’i ülikooli professor

Sünnid, surmad ja loomulik iive Eestis 1990-2010

Sisse- ja väljaränne Eestis 2004-2010

Demokraatia maailmas

Full democracies —scores of 8 to 10.

Flawed democracies —scores of 6 to 7.9.

Hybrid regimes —scores of 4 to 5.9.

Authoritarian regimes —scores of 0 to 3.9.

Omavalitsusüksuste jaotus territoriaalarengu indeksi järg

Sotsiaalkaitsekulutused funktsioonide järgi, 2007 –2010