Transcript Slide 1
Väärtuste roll kasvatuses ja hariduses Anu Virovere MSc Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme , soovime, igatseme või ihaldame seda. Spinoza Võta avasüli vastu muutused, kuid jää oma põhimõtete juurde. KÕIK LAPSED SUUDAVAD ÕPPIDA JUHTIDEED Juhtideed: Printsiip (või printsiipide kogum), mis on meie arvates tähendusrikas ja sobiv filosoofilise juhisena. Humanistlik inimesekäsitlus Humanism… väljendab usku iga inimese võimesse muutuda, areneda, küpseks saada inimeses on olemas ressursid ja sisemine jõuvaru, mis tuleb üles leida ja kasutusele võtta inimesel on vajadus eneseteostuseks Ideaal vaimselt ergastunud inimene, kes naudib elu, tunneb rõõmu õppimisest ja eneseteostusest, on valmis naudinguteks, tundeja mõtteerksuseks, uue ootuseks Väärtused, mis need on? Väärtused on üldised tõekspidamised, mis juhivad meie käitumist ja otsuseid. Väärtused on standardiks. Väärtused on käitumisideaaliks Otsime vastust küsimustele... Mida teha väärtusmaailma ühtlustamiseks? Milliste põhimõtete järgi elavad tänapäeva lapsed ja nende vanemad? Milliseid väärtusi järgivad õppeasutused ja nende juhid? Kas kõik need väärtused sobivad kokku? Kuidas kasvatada inimesi? (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. INIMENE KUI LOOV ISIKSUS, keda iseloomustab: rahulolu iseendaga, soov õppida, oskus elus toime tulla, intuitsiooni ja õpitut kasutada, haritus, eetilisus, töökus, hoolivus, ausus, õiglus-ja vastutustunne, jätkusuutlik eluviis, isamaalisus, rahvuskultuuri tundmine, huumorimeel, tervisest hoolimine Tänapäeva kool Lõppresultaat Strateegia Visioon Missioon Definitsioon Põhiväärtused Põhiväärtused Definitsioon – Kes me oleme, milleks? Missioon- Mida anname? Visioon – Kuhu jõuame? Strateegia – Kuidas? Lõppresultaat – Väärtus õppijale. Positiivne psühholoogia Martin E.P.Seligman “Ehe õnn” Aristoteles, Platon, Aquino Thomas Vana Testament Talmud Konfutsius Samuraikoodeks Koraan Ühised voorused Tarkus ja teadmised Vaprus Armastus ja humaansus Õiglus Kannatlikkus Sprituaalsus ja mõistuseülese austamine Tarkus Teadmisjanu intensiivsus Õpihimu Otsustuste pädevus Originaalsus Sotsiaalne intelligentsus Ettenägevus Armastus Headus Suuremeelsus Lastearmastus Võime olla armastatud Võime ise armastada Kuhu jõuame? Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. Kuidas... Eesti põhikooli riikliku õppekava üldosa projektis on läbivate teemadena käsitletud järgmisi teemasid: 1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine 2. Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng 3. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus Kuidas ... 4. Kultuuriline identiteet 5. Teabekeskkond 6. Tehnoloogia ja innovatsioon 7. Tervis ja ohutus 8. Väärtused ja kõlblus Õppiv organisatsioon (P.Senge) Isiklik meisterlikkus Mõttemudelid Visiooni jagamine Meeskondlik õppimine Süsteemne mõtlemine 5 DISTSIPLIINI Isiklik meisterlikkus-õpitakse laiendama oma isiklikke oskusi valdkondadesse, kus me kõige rohkem soovime saavutada tulemusi. Mõttemudelid-oma sisemiste maailmapiltide ülesleidmine, nende täiustamine ja mõistmine, kuidas nad mõjutavad meie käitumist. 5 DISTSIPLIINI Visiooni jagamine-luua jagatud kujundeid meie poolt soovitavast ja loodavast tulevikust,pühendumise tunde tekitamine. Meeskondlik õppimine- vestluse ja kollektiivse mõtlemise oskuste suurendamine, kollektiivse intelligentsuse arendamine. JAGATUD VISIOON Ühisele eesmärgile pühendumine SÜSTEEMNE MÕTLEMINE Kuidas luua tervikpilti Kuidas leida seoseid Kuidas leida analoogiaid Kuidas üldistada Lõppresultaat Elukestev õpivõime Süsteemne mõtlemine Võime valida elukutset ENESETEOSTUS Positiivsus MÄRKA positiivseid tegusid. KIIDA inimest hea teo eest. Ütle iga VIIE hea märkuse kohta üks negatiivne Prof. Tiia Tulviste, TÜ Eesti: Iseseisvus Eneseteostus Töökus Tarkus Konformism Kuulekus Keeldudega kasvatatud laps Soome ja Rootsi: Õnn Sõbralikkus Abivalmidus Anu Virovere 2010 28 UURINGUD Võrdlevad väärtusuuringud näitavad, et Eesti inimest iseloomustab Euroopa Liidu keskmisega võrreldes suurem suundumus individuaalsetele naudingutele ning väiksem kollektiivse vastutuse tähtsustamine. Individuaalse vabaduse ületähtsustamine ja pragmaatiline eluhoiak jätavad tahaplaanile solidaarsuse, hoolivuse ja soovi panustada ühistegevusse. 29 Inimeste väärtushinnangud avalduvad nende tegudes ja liidrite valikus. Liidreid matkides omandavad noored uuesti samu väärtusi, nii toimub väärtuste taastootmine. Oleme olnud edukad kõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomises Lennart Meri “Poliitiline testament” 30 0 Narratiivide duell Kõik inimesed kasutavad enda kohta kahte narratiivi. Positiivne lugu on: olen võimekas, minu tegevus ja töö on väärtuslik Negatiivne lugu: mul on puudusi, kui neid tunnistada, hävib eneseväärikus Inimeste hirmud Minu kaaslased hülgavad minu Ma pole piisavalt “lahe” Ma võin ebaõnnestuda ... ... ... ÕPPIMIST JUHIB VISIOON Teadmised ja õppimine – protsess, mille käigus inimesed loovad teadmisi – on elavad süsteemid, mis koosnevad sageli nähtamatutest võrgustikest ja omavahelistest suhetest. Kasvatus erinevates ühiskondades Põhiküsimus on: Kuidas suhtub inimene muinasajast alates kolme kõige olulisemasse pöördepunkti elus: Sünd Seks Surm Inimene – kangelane. Kreeka “Kreeka armastus” kõlbelise kasvatajana. Armastust tähistatakse nelja erineva mõistega: filia, eros, amor ja agape. Amor-armumise- emotsionaalse, romantilise armastuse tasand Eros-erootiline armastus Filia-isa ja poja vaheline armastus Agape-ligimesearmastus, mille võtab üle kristlus Kreeka inimese-kangelase kasvatusmudel Kasvatuse aluseks oli polise (poliitiline majandulik moodustis) ideoloogia Mees pidi olema nähtav polisele Vaprus Patriotism Väärtustati enese täiustamist Õiglus Mehisus Mõõdukus Arukus Inimene – kodanik. Rooma Rooma ühiskond kasvatajana Roomlastel kujunes kõrgelt hinnatavaks väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele. KOKKUVÕTTEKS Usun, et igalühel on mingid sünnipärased võimed. Need on iseloomuomadused, mille omamisest ollakse teadlik, mis pakuvad rõõmu ja mida igaüks kasutab päevast päeva tööl, armastuses ja laste kasvatamises. Kui mõistad, et oled eksinud, astu koheselt samme vea parandamiseks.