Transcript KRIIS-esitlus

10.teema KRIIS- ja kriisiabi
Suhtlemisõpetus
6. klass
õ lk 89-95
Kriis
 Kriis
on emotsionaalselt raske olukord,
milles inimene ei oska käituda
Kriisi põhjuseks võib olla õnnetusjuhtum,
haigus, lähedase kaotus. Nimetatud
sündmusi ei saa inimene mõjutada ning
nad tekitavad meeleheidet,
nukrameelsust ja lootusetusetunnet.
 Kriisis inimene vajab lähedaste
tähelepanu, hoolt ja praktilist abi
Kriisi mõiste
 Sõna
kriis tuleneb kreeka keelest - see
tähendab eemaldumist, ka muutust ja
liikumist
 Kriis tähendab olukorda, kus meie
varasemad kogemused ja
reageerimisviisid ei ole olukorraga
toimetulekuks piisavad.
 See on sündmus, kus me kogeme, et
meie elu, turvalisus, sotsiaalne identiteet
ja eesmärgid on tõsiselt ohus.
Asjatundliku abi saamise võimalused
Tasuta
laste abi- ja infotelefon 116111 (24h)
Tasuta
usaldustelefon 126 (17.00-03.00)
(13.00-17.00 nõustamine telefoni teel neile, kes soovivad
loobuda suitsetamisest)
Tasuta uimastiinfo ja nõustamine tel 1707 (10.00-17.00)
Psühholoogiline
kriisiabi 631400 (tööpäeval 9.00-20.00)
Kriisiabi tel 7427111
Ohvriabi tel 3278384 (Rakvere)
Usaldustelefon 6558088 (19.00-07.00)
Kriisid võib jagada 2 põhiklassi:

Arengulised kriisid
normaalse elukäigu juurde
kuuluvad erilised
sündmused, mida iga
inimene või perekond
loomulike protsessidena
läbi elab (lapse kooli
minek, murdeiga,
armumine, abiellumine,
esimese lapse sünd, laste
lahkumine kodust,
pensionile jäämine)

Situatsioonikriisid
tavaliselt väliste tegurite
poolt põhjustatud muutuste
perioodid elus
(kõikvõimalikud õnnetused,
rasked haigused, lähedase
surm või enesetapp,
töötus, suured konfliktid,
lapse kooliraskused, eluvõi töökoha vahetus jne)
Kuidas inimene kriisisituatsioonis
reageerib?
KRIISISITUATSIOON
1. Psühholoogiline śokk
2. Reaktsioonifaas
3. Läbitöötamise faas
Kriisireaktsioonid (1)
 Šokiperiood
- võib kesta mõnest
hetkest mõne ööpäevani. Selle aja
jooksul ei tajuta reaalsust, üritatakse
toimunuga tegelemist vältida, ollakse
seesmiselt kaoses, võib esineda
mäluhäireid. Tekivad määratlemata
tunded, mida ei ole võimalik
väljendada (“minuga on kõik korras!”)
Otsustusvõime on langenud,
tõmbutakse eemale.
Kriisireaktsioonid (2)
 Reaktsiooniperiood
- tajutakse
reaalsust, kogetakse äärmiselt tugevaid
tundeid (viha, kibestumus, süütunne),
käivituvad kaitsemehhanismid (juhtunu
eitamine, tunnete tõrjumine,
süüdistamine, jne.) Võivad esineda
painajalikud unenäod, ja/või unetus,
keskendumisraskused. Süüdistatakse
iseennast ja teisi, tõmbutakse eemale,
püütakse juhtunut unustada.
Kriisireaktsioonid (3)
 Läbitöötamise
periood - Kriisi
põhjustanud trauma või mineviku asemel
hakatakse mõtlema tulevikule.
Emotsionaalsed ja kehalised häired
hakkavad vähehaaval hääbuma ning
inimene on võimaline mäletama minevikku
ilma ahistuseta. Kõikunud enesetunne
taastub, muutuste poolt esilekutsutud
tunded on enesele selgeks mõeldud.
Möödunud kriisi hakatakse tajuma ühe
osana oma elust.
Kui sina oled kriisis...
Räägi teistega (sõbrad, lähedased,
sotsiaalpedagoog) juhtunust. Ära jää üksi!
 On oluline juhtunu “läbi töötada”(Mis juhtus?
Mida ma nägin? Mida ma tundsin?)
 Anna endale toimetulekuks aega, ükski muutus
ei toimu üleöö.
 Jätka mõõdukalt oma tööd ja argitoiminguid.
 Koosta tulevikukava ja järgi seda.
 Tegele huvialade, spordiga.
 Lõõgastu ning puhka.

Kuidas sina saad kriisisolijat
aidata?
 Ära
jäta teda üksi.
 Käitu rahulikult. Rahulikkus “nakkab”
samuti nagu paanikagi.
 Näita välja, et oled kannatanu jaoks alati
olemas ja sul on tema jaoks aega. Ole
kannatlik.
 Kuula teda. Lase tal kõigest nii rääkida
nagu tema seda soovib. Ära ole
pealetükkiv.
Kriis...
Iga kriis teeb meid kogemuse
võrra rikkamaks, olgu me siis
aitaja või abistatava rollis.
Kriis esitab väljakutse olla
tugev, arenev ning tingib
vajaduse muuta oma
väärtushinnanguid.
Iga kriis on kui väljakutse, kus
võimalus muuta oma elu
elamisväärsemaks.