Transcript SUUR KRIIS ja AUTORI..

SUUR KRIIS
JA
AUTORITAARNE EESTI
Iseloomustage 1920. aastate
majandustõusu
PÕHJUSED
MILLES SEISNES?
MILLAL JA KUIDAS
LÕPPES?
1. Kuidas tekkis Eesti külla asunike kiht?
2. Miks võib 1920. aastate maareformi pidada
revolutsiooniliseks?
3. Võrle Eesti majanduspoliitikat enne 1924. aastat Uue
majanduspoliitikaga. Too välja peamised erinevused.
Suur majanduskriis
• Üle Euroopa kasvas rahulolematus
liberaaldemokraatliku riigikorraga
• 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi
tagajärjed Eestis
• Kriis tabas rängalt põllumajandust
• Välis- ja siseturu kokkukuivamine
• Naelsterlingi devalveerimine mõjus rängalt
• Eesti Kroon oli seotud naelsterlinguga
• Tööpuuduse kasv
• Riiklikud hädaabitööd
• 1933 devalveeriti Tõnissoni valitsuse poolt lõpuks ka
kroon – kriis hakkas taanduma
Sisepoliitiline kriis
• Erakondade ühinemised
• Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond
ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
• Rahulolematus riigivõimuga järjest kasvas
• Riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine
ja rahva võõrandumine riigist
• Parteide lagunemine – parlamendi killustatus
• Vabadussõjalased ehk vapsid
• Poliitikute süüdistamine
• Rahva meeleoludele kaasa õhutamine ja pidev
süüdistamine, lõplik politiseerumine
• Andres Larka ja Artur Sirk
Põhiseaduse kriis
• Nõuti põhiseaduse muutmist, et kriisist väljuda
• Riigikogu võimu vähendamine ja presidendi ameti rajamine
• Üleloomuliku jõuga riigiisa figuur
• Esimene rahvahääletus kukkus napilt läbi
• (50,8%) – liiga leebe vapside arvates
• Teise rahvahääletuse läbikukkumine
• (67,3%)
• Sõjaväeliste rühmade moodustamine erakondade poolt
• Kokkupõrked rahvakoosolekutel
• 1933 kehtestatab Tõnisson riigipöörde kartuses üleriigilise
kaitseseisukorra
• Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti
• Piirati sõna ja trükivabadust
Põhiseaduse kriis
• Vapside põhiseaduseelnõu läks 3. rahvahääletusel läbi
(72,7%)
• Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks autoritaarsele riigikorrale
• Riigivanem – rahva poolt valitud riigipea
• Seaduste väljaandamis -ja vetoõigus
• Valitsuse nimetamise ja tagandamise õigus
• 50 Riigikogu saadikut
• Tõnissoni valitsus astub tagasi
• Vapsid võivad jälle tegutseda
• Moodustatakse üleminekuvalitus – eesotsas Päts
• Ajavaod – Artur Sirk
Rahvahääletusest riigipöördeni
• Tõnissoni valitsuse tagasiastumine
• Sõltumatutest ekspertidest koosnev üleminekuaja valitsus –
eesotsas Päts
• Taastus vapside tegevus
• Riigivanema kandidaat Larka
• Laidoner, Päts ja Rei olid vastaskandidaadid
• 1934. aasta aprillis pidid toimuma riigikogu valimised uue
põhiseaduse järgi
• Neid valimisi kunagi ei toimunud
1934. aasta riigipööre
• 12. märts 1934 korraldasid Laidoner ja Päts riigipöörde
• Kehtestati poole aastane kaitseseisukord
• Keelustati poliitilised meeleavaldused
• Vapside arreteerimised
• Valimised lükati edasi
• Puhastustöö riigiametites
• Parlament saadeti suvevaheajale
• Päts põhjendas oma tegu vapside mässukavaga ja eestlaste
poliitilise manipuleeritavusega
• Eestlased on haigeks jäänud
Võimu kinnistamine
• Kaitseseisukorra pikendamine ja valimiste edasi lükkamine
• Peaministriks määrati Karl Einbund (Eenpalu)
• Oktoobris sunniti parlament nn vaikivasse olekusse ja ei
lubatud enam kokku tulla
• Sõnavabaduse piiramine esialgu ajakirjanduses hiljem ka
teistel elualadel
• Kirjandus; kunst; kõrgkoolid; ametiühingud jms
• Riiklik Propaganda Talitus
• Nimede eestistamine, kodukaunistamine
• 1935. märts – erakondade keelustamine
• Isamaaliit (nn kultuuriline apoliitiline ühendus)
Uus (3) põhiseadus
• Vapside putšikatse ennetamine ja nende süüdimõistmine
• Ainsaks vastuvõimuks jäi nn Tartu vaim
• 1937 kutsus Päts kokku Rahvuskogu, et oma režiim legaliseerida
• Uus põhiseadus
• Presidendi ametikoht
• Kahekojaline parlament kinnitas 1938 presidendiks Konstantin Pätsi
• Eesti Vabariik 20
• Filmikatked 1918-1940
• Tallinn enne ja nüüd
• Esimese Eesti vabariigi lõpp 1939-1940