Transcript Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana

Eesti 1917. aastal
Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana





2. märtsil 1917.a. toimus Tallinnas ülelinnaline streik ja rohkearvulise osavõtjaskonnaga miiting Uuel
turul.
Eesti rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise Venemaa koosseisus.
26. märtsil 1917 toimus Petrogradis Eesti autonoomia toetuseks eestlaste korraldatud
demonstratsioon, kus kanti hulgaliselt sini-must-valgeid rahvuslippe.
30. märts 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra
kohta. Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuslikuks
kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar Jaan Poska.
Nõuandvaks organiks sai tema juures Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus





1917. a mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised.
Maapäeva puhul oli tegemist Eesti esimese parlamentaarse rahvaesindusega.
Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini
1919, ajutiseks esimeheks valiti Artur Vallner, keda hiljem asendasid Otto Strandman,
Ado Birk ja Kaarel Parts.
Istungjärkude vahel tegutses Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli 1917–
1918 Konstantin Päts.
Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamot.
Toimusid ümberkorraldused ja muutused:
•
•
•


vene ametnikud asendati eestlastega;
asjaajamiskeeleks sai eesti keel;
hakati looma rahvusväeosi (Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk);
elavnes poliitiline elu, tekkisid uued erakonnad:
Eesti Rahvameelne Eduerakond kujundati ümber
Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks,
Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond
Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms eesmärgina taotleda Eestile
võrdõiguslikku osariigi staatust Vene riigi koosseisus.
 Pärast enamlaste riigipööret Venemaal läks võim ka Eestis enamlaste kätte.
27. oktoobril võttis Viktor Kingisepp võimu
kubermangukomissarilt Poskalt üle.
 Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude
Täitevkomitee, mille eeotsas Jaan Anvelt.
 Teostati enamlikud reformid:
demokraatlikud valitud maakonna-, linna- ja valla omavalitsused asendati
töörahva saadikute nõukogudega; miilitsa asemel alustas tegevust enamlik
Punakaart;
kujunes välja ühe partei diktatuur;
majanduse vallas: pankade, tööstusettevõtete, äride riigistamine, maa
kuulutati riigi omandiks.
Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvumise eeldused
 a) kultuurilised:
haridus, haritlaskonna teke
- ärkamisaeg, selle üritused
- seltsitegevus
-
b) majanduslikud
- Talupoeg sai peremeheks
- Tööstuslik areng
- Linnade eestistumine
-
c) poliitilised
- Erakondade teke, eestlastest poliitikud
1917. aastal: Eesti Demokraatlik Erakond (Tõnisson), Eesti Maarahva Liit (Päts)
Eesti Tööerakond (Vilms)
- eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes ( kogemus valdadest)
- kooperatiiviliikumisega arenes ühistegevus
- Autonoomiaseadus 30. märts 1917
- Maapäev
-
Eesti omariikluse väljakuulutamist soodustasid
 a) Eesti tasandil
-
vastava poliitilise jõu olemasolu
kahe võimu vaheline aeg
Eesti sidemed välismaaga
rahvas toetas erakondi, mis nõudsid iseseisvumist
enamlaste populaarsus oli väike
kubermangude liitmine
rahvusväeosade loomine
-
b) Venemaa tasandil
revolutsioonid, segaduste aeg
Bresti rahuläbirääkimised
sõjaväe nõrkus
enamlaste üleminek diktatuurile
Võimuvaakum
-
c) rahvusvahelisel tasandil
Esimene maailmasõda
impeeriumide lagunemine
eeskuju: Poola, Soome
iseseisvusmanifest
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
 Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve
on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste
vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad
lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".
Nüüd on see aeg käes.
Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani
purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma
alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad
Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just
Balti mere rannamaid oma alla võtta.
Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele
otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja
organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks
tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme
astuda:
EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest
peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.
Iseseisva Eesti Vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa
ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa
ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas
suures enamikus põliselt asumas. vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine Lätimaa ja
Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune
ilmasõda lõppenud.
Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud
rahvavõim Eestimaa Päästmise Komitee näol.
Kõigi naaberriikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi
kindlaste, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse.
Eesti sõjavägi vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene
vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseeritakse.
Kuni Eesti Asutav Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kokku astub, maa
valtsemise korra lõpulikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle
poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima:
1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi
seaduste ja kohtute ees.
2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele
kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused.
3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja
kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata
peab välja töötama.
4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik
poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada.
5. Linna- ja maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama.
6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka
kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal.
7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse,tööliste küsimuse,
toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokratilistel alustel.
E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!
Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurahvaste peres!
Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri,
mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.
Su üle Jumal valvagu
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!
Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik!
Elagu rahvaste rahu!
EESTI MAAPÄEVA VANEMATE NÕUKOGU
24. veebr. 1918. a.
15. nov. 1917.a. avaldati Maanõukogu otsus, mille järgi Eesti tulevase riigikorra
määrab ära Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima
võimu kandjaks Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
Enamlased ajasid Maanõukogu jõuga laiali.
 1918.a. jaanuaris astuti Eesti iseseisvaks kuulutamiseks esimesed reaalsed sammud.
Loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ja lääneriikide saatkondadega Petrogradis.
Moodustati välisdelegatsioon.
 Enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Brestis katkesid
vaherahuläbirääkimised ja Saksamaa alustas üldpealetungi idarindel.
 19. veebr.-l 1918 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid
Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms.



Koostati iseseisvusmanifest, mille põhiautoriteks Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
23. veebr. 1918.a. loeti Pärnus “Endla” rõdult see esmakordselt ette.

24. veebr. moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai
Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse koosseis
Konstantin Päts
Jüri Vilms
ministrite nõukogu esimees, ministrite nõukogu abiesimees
siseminister ja kaubandusja kohtuminister
tööstusminister
Juhan Kukk
raha – ja riigivaranduste
minister
Andres Larka
sõjaminister
Jaan Poska
välisminister
Peeter Põld
haridusminister
Saksa okupatsioon






25. veebr. keskpaigaks marssisid Tallinna Saksa üksused. Sakslaste edasitung jätkus kuni 3.
märtsini, mil nende kätte langes kogu Eesti territoorium.
Võim läks saksa sõjaväelaste kätte. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud.
Algas saksa okupatsioon.
Sakslaste eesmärgiks oli Balti kubermangudest sh. Eestist moodustada Saksamaa kooseisu kuuluv
autonoomne Balti hertsogiriik.
Rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine
keelustati. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele.
Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel.
Balti hertsogiriigi loomine takerdus, kuna baltisakslaste kavatsused ei leidnud Saksamaal erilist
poolehoidu. Takistuseks oli ka Bresti rahulepingu sätted. Selle loomisega jäädi hiljaks, kuna Saksamaa
kaotas I maailmasõja ja kapituleerus.
11.novembril 1918 sai Eesti Ajutine Valitsus taas kokku tulla.
Tegevust alustas Eesti Kaitseliit