Transcript Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine
Sündmused aastatel 1917-1918
Veebruarirevolutsioon
• 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud
rahutused kasvasid üle revolutsiooniks.
• Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai
vabariik.
•Võim läks
Ajutise Valitsuse
kätte. Samal ajal
tekkisid tööliste ja
soldatite saadikute
nõukogud.
Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis
• 2. märtsil kasvas massimiiting üle
korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja
kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati
Paksu Margareeta vangid jne.
Korratused likvideeriti kiiresti.
• Keskvõimu esindajaks sai kuberneri
asemel komissar – Tallinna linnapea
Jaan Poska.
• Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti
autonoomia.
Jaan Poska
Autonoomia saavutamine
• 1917 märts:
 Ajutisele Valitsusele esitati
kinnitamiseks autonoomiaseaduse
projekt.
 Petrogradis toimus hiiglaslik
eestlaste meeleavaldus, millega nõuti
Eestile kohest autonoomiat.
 Ajutine Valitsus andis määruse
Eestimaa kubermangu valitsemise
ajutise korra kohta.
eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Autonoomiaseaduse sisu
• Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti
Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli
Tallinnas ja mida juhtis
kubermangukomissar.
• Kubermangukomissari kõrvale pidi
üldvalimiste teel moodustatama Ajutine
Maanõukogu (Maapäev).
   Esimest korda ajaloos ühendati
eestlaste maa üheks terviklikuks
haldusüksuseks, mida juhtisid eestlased
ise.
Eesti demokraatliku Venemaa
autonoomse osana
• Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel, vene
ametnikud vallandati.
• Valiti Maapäev ja moodustati Maavalitsus.
• Hakati looma Eesti rahvusväeosi.
• Kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad: Eesti
Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit,
Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik
Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride
Partei.
Sõjasündmuste mõjud
• Augustis vallutasid Saksa väed Riia.
• Septembri lõpus maandasid sakslased
dessandi Saaremaal ja hõivasid kogu LääneEesti saarestiku.
 Järsult kasvas enamlaste toetus, kes
hakkasid juhtima Eestimaa Nõukogude
Täitevkomiteed.
 Tõusetus Eesti iseseisvumise
küsimus ja hakati korraldama Eesti Asutava
Kogu valimisi.
Oktoobripööre
1917. a oktoober:
• vene enamlased otsustavad Lenini
pealekäimisel Venemaa Ajutise Valitsuse
kukutada.
• Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja
punakaartlased hõivasid Tallinna.
• Pärast võimupööret Petrogradis võeti ka Eestis
ametlikult võim: kõrgeimaks kohalikuks
valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude
Täitevkomitee.
Enamlaste reformid
• Kohalikul tasandil võtsid võimu üle
ebademokraatlikult valitud töörahva
saadikute nõukogud.
• Kujunes välja ühe partei diktatuur.
• Kärbiti kodanikuõigusi.
• Majandusreformid: pankade ja
suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati
riigi omandiks, mõisatest moodustati
suurmajandid.
Ettevalmistused iseseisvumiseks
• Otoobripöördejärgsed nädalad – kaksikvõim.
• Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase
riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle
kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu
kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on
Eestis kehtivad.
• Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt.
• Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt.
• Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks
iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad
Saksa pealetungi eest.
Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt
Iseseisvuse väljakuulutamine
• 18. veebruar – algab Saksa armee
üldpealetung.
• 19. veebruar – moodustatakse Eestimaa
Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin
Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms.
• 21. veebruar – koostati Iseseisvusmanifest.
• 23. veebruar – Pärnus loetakse manifest
esmakordselt avalikult ette. Õhtul asuvad
enamlased Tallinnast põgenema.
Eestimaa Päästekomitee
Konstantin Konik
Konstantin Päts
Jüri Vilms
Iseseisvuse väljakuulutamine
24. veebruar 1918:
• Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega
haaravad Tallinnas kontrolli.
• Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti
Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks
sai K. Päts.
• Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare
iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati
sini-must-valge lipp.
 Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud.
Rahvas loeb Iseseisvusmanifesti
Saksa väed okupeerivad Eesti
• Juba järgmisel päeval, st 25. veebruaril
saabusid Tallinna Saksa väed.
• 3. märtsil sõlmisid Saksamaa ja
Nõukogude Venemaa rahulepingu:
Eesti jäi vormiliselt Venemaa võimu
alla, ent tegelikult läks kogu võim
Saksa sõjaväe kätte.
• Kehtestati sõjaväeline diktatuur.
• Mitmed poliitikud vangistati, saadeti
koonduslaagritesse või hukati.
Saksa okupatsioon
• Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele ja
asuti kõike Eestist välja vedama.
• Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike
saksastamine.
• Eestlaste vastutegevus – Eesti Vabariigi iseseisvust
de facto tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja
Itaalia.
• Baltisakslased üritasid luua Balti Hertsogiriiki.
• Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, millega
keiser kukutati.
• 11. novembril anti võim üle Ajutisele Valitsusele.
Eesti Vabariigi iseseisvus taastus 21. novembril.
Saksa sõjaväelased enne lahkumist
Viljandis 1918.a.
Ajutise Valitsuse
hoone Tallinnas
Raekoja platsil
14.november 1918