Transcript Muinasusund

Muinasusund
(koostas V. Stepanova)
Eestlaste muinasusund
Eestlaste muinasusundit tuntakse
halvasti.
 Muistsed usundeid kajastavad allikad on
vähe säilinud.
 Usundiga seotud arheoloogilised
kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad,
ohvrikivid, allikad.

Vägi
Kõik elusolendid omavad peale füüsilise
keha veel erilist väge või jõudu.
 Väge oli ka sõnades.
 Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi
ravida.
 Inimesed, kes oskasid seda teha, olid
targad või nõiad

Hing
Hing oli inimese isikupära kandja.
 Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja
asuda teise olendi sisse.
 Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt.
 Oli usk hauatagusesse ellu.
 Surnule pandi hauda ehted, tööriistad,
tarberiistad, relvad, toitu.

Hingede aeg
Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva
(10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged
liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama
ning neid tuli kostitada.
 See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud
lärmitseda, sest see võis pahandada hingi.
 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri
järgi on hingedepäev.

Suhtumine loodusesse
Loodust austati ja peeti omataoliseks.
 Inimesed ei pidanud ennast looduse
valitsejateks.

Vaimud, haldjad, jumalad
Need olendid asustasid maad, vett, metsa
ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust.
 Konkreetsetest jumalatest Henriku
Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult
Tarapitha või Taara.
 Hilisemal ajal austati veel Ukut

Ohvripaigad
Vaimude, haldjate ja jumalate
heatahtlikkust püütinsaavutada andide
toomisega ehk ohverdamisega.
 Selleks olid kindlad ohvripaigad.
 Ohverdamiseks kõige sobivamaks
nädalapäevaks oli neljapäev – eestlaste
“püha päev”.

Ennustamine, nõidumine ja
maagia
Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või
mõne muu ettevõtmise tulemust.
 Seda tulemust püüti mõjutada
ohvritoomise või nõidumise abil.
 Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja
nähtuste vahel.
 Tähtsal kohal oli ravimaagia.

Ristiusu mõjud
Eestlastele polnud ristiusk tundmatu
(ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani,
Venemaa)
 Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste
kommete muutumises (laibamatmise
komme)
 Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult.
 Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma
vabaduse eest
