Transcript Üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast
keskaega
Maade jagamine
• Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja
Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et
piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast.
• 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi
kõik senised jaotusplaanid segi ning maa
tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale
kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade
ordu kätte.
• Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn.
Maade jagamine
• 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia
piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi
püsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle
residendiks oli varem Lihula sai endale Sakala ja
Ugandi üheskülgnevate Kesk-Eesti
maakondadega.
• Tartu piiskopkond – Sakala ja Ugandi
üheskülgnevad Kesk-Eesti maakonnad.
• Orduala – Sakala, Kesk-Eesti
• Saare-Lääne piiskopkond – Läänemaa
• Taani all – Rävala
Lääniaadli teke
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas)
oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada.
Linnused - rajati maa kindlustamiseks.
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes
vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud
ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele.
Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt
jõukas(lään tuli välja osta).
Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud
väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid.
Läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid ilmselt suhteliselt kiiresti omaks
uued väärtushinnangud ning saksa vasallkonda sulandudes(abielusidemete
kaudu) ka saksa keele.
Vasallide side oma läänivaldustega jäi algul üsna lõdvaks.
13.sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma
valdusi vaid paar korda aastas, et määratuid andameid vastu võtta.
Vakusepidu – vasall ja talupoegade ühine söömaaeg, kus võeti andameid
vastu.
Pikka mööda hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati
esimesed eramõisad. Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued
lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti
Talurahva õiguslik seisund
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea.
Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule
maakasutusele.
Eestlaste jõukus hakkas kasvama.
Leppida tuli paljude koormisega, millest tähtsaim oli viljakümnis
(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam).
Enamus raha läks siiski maaisanda ja vasallide kukrusse(algselt oli
mõeldud kiriku ülalpidamiseks)
Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus.
Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndast aastast.
Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte
sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud.
Osaleti sõjakäikudel venelaste, kurelaste, semgalite, seelida ja leedulaste
vastu, teisalt asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele
röövretkedele.
Kirikukihelkondade loomine
• Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid.
• Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku.
• Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti
tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või
pühapaiga lähedus.
• Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult
hävinud.
• Kirikutesse : preestird, kelle ül. jumalateenistuste
pidamine, sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus
vaimus õpetada ja juhatada.
• Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti PõhjaSaksamaalt. Samas võis olla ka eestlasi, ja ristisõja ajal
pantvangi võetud kohalike ülikute pojad saadeti
Saksamaale, ka neist võisid vaimulikud saada.
Trapetsikujuline hauakivi fragment
Muhust
• Lääne-Eestis ja
saartel säilinud
• Vanimad kristlikud
hauatähised eestis,
mis ühendavad nii
paganlikke kui ka
kristlikke sümboleid.
• Kohalike ülikute
hauamonument
Linnade teke
• Liivimaa ristisõja toetajateks olid saksa
kaupmehed -> loomulik, et tekkisid
Liivimaale esimesed linnad.
• Linnad tehti muistete kauplemiskohtadele,
tähtsamate teede sõlmpunktides.
• Maaisand andis linnaõiguse.
Linnad
•
Riia oli Vana-Liivimaa suurim ja tähtsaim linn, mille kutsus ellu piiskop Albert juba
1201. aastal. Riia kodanikud osalesid aktiivselt Liivimaa ristisõjas ning said osa ka
siinsetest vallutustest.
• Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt
varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal.
• Rakvere (Tallinna “käepikendusena”), linnaõiguse sai 1302. aastal.
• Narva, linnaõigus 1345
• Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna
õiguse sai 1262.
• Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283
• Uus-Pärnu linnaõigus 1318
• Paide 1291
• Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma
piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal
• Haapsallu , linnaõigus 1279
Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi
väiksemaid asundusi –alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare)-,
kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski.
Linnade teke
• Linnaelanike koosseisu kohta 13.sajandil allikate
puudsel on raske midagi väita.
• Linna tuumiku moodustusid Saksamaalt
saabunud käsitöölised ja kaupmehed.
• Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased
sakslastega konkureerida, kohalikus
kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid.
• Tallinnas jäid vanad, suuremad füüsilist jõudu
nõudva käsitöö alad kuni keskaja lõpuni
eestlaste kätte
Jüriöö ülestõus
• Jüriöö ülestõus oli 1343–1345 Põhja- ja
Lääne-Eestis toimunud maarahva
vastuhakk, mille eesmärgiks oli
sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest
ning muistse vabadusvõitluse järel
pealesurutud ristiusust vabanemine.
Jüriöö ülestõus 1343-1345
• Kui Taani riiklik võimsus kahanes Eestimaal, otsustas Valdemas IV
Atterdag oma meretaguse valduse Saksaordule maga müüa.
• Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist ja üritasid seda “maha
müümist” igati takistada -> sellises õhkkonnas proovisid ka
eestlased oma olukorda parandada.
• 1343a. Jüriööl(ööl vastu 23.aprilli) alustasid harjulased relvastatud
mässu, põletasid mõisaid, kirikuid, tapsid kõik kättesaanud
sakslased ja valisid enda hulgast 4 kuningat.
• Edasi läksid mässajad Tallinnat piirama -> Pöörduti Rootsi
esindaja, Turu foogti(Taani ja Rootsi olid tollal sõjajalal) ja Pihkva
vürsti abi. -> Lubati saata abi.
• Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud
sakslased pöördusid saksa ordu poole.
• Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega
Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste
kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna
piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui
kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallinna
all harjulaste maleva (14.mai.1343) -> läänemaal ordu vägedele
suuremat vastupanu ei ostutatud.
Jüriöö ülestõus
• Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine
Saaremaal.
• Harjulased ei olnud alla andnud ja kindlustasid
end kahes muinaslinnuses.
• Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus
Saksa ordul Mandi-Eesti 1343aasta lõpuks
alistada.
• Saarlased purustati kahe sõja käiguga 1344.
aasta lõpul ja 1345.aasta algul -> karistuseks :
ehitada ordule uus linnus Maasilinn, SaareLääne piiskop kindlustas aga oma valdused
Kuressaare linnusega.
Peale jüriöö ülestõusu
• Jüriöö ülestõus ebaõnnestus -> kaugele ulatuvad tagajärjed > ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. ->
1346 sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas
loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu
kõrgmeistrile.
• Põlisrahvas säilitas suuremad õigused, suurem poliitiline
aktiivsus.
• Veel kolm aastat kutsuti Harjumaad “tühjaks ja mahajäetud
maaks”.
• Järgnevatel sajanditel ei kuule me enam midagi eestlaste
iseseisvatest poliitilistest ettevõtmistest.
• Talurahva võimekam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt
hukkunud
• Väikevasallid vaesusid(tühjaks jäänud maa ei suutnud enam
selle omanikku toita)
• Talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis
ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha
selgemalt etnilise barjääriga.