Transcript KESKAEG
Muistne vabadusvõitlus
Eluolu keskajal
Muistsed maakonnad
Liivimaa ristisõja algus
Rostiusu levitajaks määrati Meinhard
1186 Liivimaa piiskop
Uus piiskop Berthold
Hukkus lahingus
1199 piiskop Albert
Maarjamaa
1201 Riia linna rajamine
1202 Kristuse Sõjateenistuse Vennad ehk
Mõõgavendade ordu
Vabadusvõitluse algus
Liivlaste vanema Kaupo ristimine
Sooviti mõjuvõimast liitlast
Latgalite ristimine
1208 sissetung Eesti aladele
Võidukas Ümera lahing
Kiviheitemasinate kasutuselevõtt
1212 aastal puhkes katk
1212-1215 Toreida vaherahu
Probleemiks venelaste rüüsteretked
Sakala vanem
Lembitu
Vabadusvõitluse lõpp
Sakslaste ja latgalite rüüsteretked Ugandisse
Maakondade ühendatud sõjaretk Riia vastu nurjus
Sakala vanem Lembitu
1217 Madisepäeva lahing
Langesid Lembitu ja Kaupo
Võeti vastu uus usk
1219 sekkus sõtta Taani
1220 sekkus sõtta Rootsi
Saarlaste vastupanu kahele kuningale
1223 – maa vabastamine
Liidud vene vürstidega
1224 Tartu alistamine
1227 Saaremaa alistamine
Keskaegne korraldus Eesti
aladel
Maade läänistamine
Vasallid
Maa jäi talupoegadele vabalt kasutada
Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele
Koormised – viljakümnis (%) või hinnus ca. 1/10
Kirikute, linnuste ja teede ehitamine
Sõjateenistus (1507 alles kaotati relvakandmisõigus)
Kirik igas kihelkonnas (13 saj. lõpul 59)
Esimeste linnade teke
Maaisand andis linnaõiguse
Tallinn sai linnaõiguse 1248
Rakvere (1302)
Narva (1345)
Tartu (1262)
Viljandi (1283)
Uus-Pärnu (1318)
Paide (1291)
Vana-Pärnu (1251)
Haapsalu (1279)
Alevikud (Otepää, Lihula, Koluvere, Kuressaare,
Vastseliina)
Eesti vanim dokument – paavsti saadiku
Modena Wilhelmi ürik aastast 1237
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
1343-1345
Taani probleemid ülemere provintsi valitsemisel
5 inimpõlve tagasi kaotatud vabadus otsustati tagasi
võita
Eestvedajateks olid harjulased
Jüripäev tähistas kevadiste põllutööde algust
Märgutulede süütamine
Plaanipärane tegevus
Mõisate ja kirikute põletamine
Sakslaste tapmine
Ülestõusu lõpp
Padise kloostri vallutamine ja mahapõletamine
Munkade tapmine
Kogu Harju v.a Tallinn vabastati võõrvõimust
Tallinna vabastamiseks paluti abi Turu foogtilt
Ülestõusu puhkemine Läänemaal
Sakslaste abipalved Liivi ordule
Läbirääkimised Paides (Paede)
Eestlastel 4 üldjuhti ehk kuningat
Saarlaste ülestõus Pöides
Saabunud abiväed allutasid aasta lõpuks kogu mandriEesti
Kokkuvõtteks
Põhja Eesti läks ordu kätte
Eestlastel suured inimkaotused
Ülestõus hõlmas ligi kolmandiku Eesti
territooriumist
Ka liivlased tõusid üles rõhujate vastu
Järgmine vastupanulaine tuli alles 700 aasta pärast
Eesti haldusjaotus Jüriöö ülestõusust
(1343-1345) kuni Liivi sõjani (1558-1583)
Vana-Liivimaa valitsemine
Maa omanikud olid kõikjal maaisandad
Ordu, piiskopid, kirik+kloostrid
Taani kuninga aladel olid läänid pärandatavad
Kas ordumeister peab piiskopile alluma?
Paavsti roll Liivimaal väga suur
Vasallide ja linnade roll hakkab 14 saj. suurenema
Maapäevad – seisuste ja isandate kokkusaamised
Ühendavaks jõuks saab uus vaenlane idas
Moskva vürstiriik vallutab Novgorodi ja Pihkva
Viljandi ordulinnus
Tallinna (Toompea) linnus
Maa-aadel ja talurahvas
Agraarühiskond – talupoegi oli üle 93%
Umbes 150 tuhat elanikku
Rahvastiku koosseis homogeenne
Suured varanduslikud erisused
Koormised maaisandale või tema läänimehele
Talupojad ei olnud orjad
Trääl ehk ori oli sõjavang, võlgnik või surmamõistetu
Keskaja lõpuks oli 500 mõisa
Teokohustus
Sunnimaisuse teke 15. saj lõpus – pärisorjuse
väljakujunemine
Tunnitöö
Loe õpikust lk 66 Balthasar Russowi teksti ning vasta
küsimustele (aega 10. minutit):
1. Mis oli vakusepäev?
2. Kas B. Russowi tekst kirjeldab keskaja algust või
pigem lõppu? Mille põhjal te otsustasite?
Linnad ja kaubandus
Linnaõigus
Autonoomia – „Linnaõhk teeb vabaks“
Kodanik pidi maksma makse ja tegema linnale vajalikke
töid
Vaid kodanik võis tegeleda käsitöö ja kaubandusega,
vabastus tollimaksust
Loe õpikust lk 69 sissekannet Tallinna rae
kriminaalkriinikast:
Miks määrati parun von Uexküllile karistuseks surm?
Millisest õigusest lähtuvalt parun von Uexküll
tegutses?
Linnad ja kaubandus
Raad ehk linnavalitsus
Raehärrad olid kaupmehed
Toompea ja Toomemägi
kuulusid maaisandatele – rae
seadused seal ei kehtinud
Vaimulikud ja aadel
Toompea ja all-linn ühendati
1889
Linnad ja kaubandus
Saksastumine linnades
Ametialased ühendused – gildid
ja vennaskonnad
Suurgild – abielus kaugkaupmehi
ühendav gild
Mustpeade Vennaskond –
ühendas vallalisi kapmehi ja selle
Väikegild – käsitööliste tsunfte
ühendav gild
Vaimuelu
Kõik piiskopkonnad allusid peapiiskopile Riias
Toomhärrad – kõrgeimad vaimulikud, kes pidasid
jumalateenstusi
Toomkirikud Tallinnas, Tartus ja Haapsalus
Toomhärrad moodustasid toomkapiitli
Hariduslik eliit keskajal
Piiskopkond jagunes kirikukihelkondadeks
Preestrid juhtisid kogudusi
Missa peeti ladina keeles
Tallinna Toomkirik
Tartu Toomkirik
Haapsalu Toomkirik
Vaimuelu
Ordud ja kloostrid
Tsistertslased – misonäridest suurmaavaldajateks
Kerjusmungaordud:
Dominiiklased Talinnas ja Tartus
Nõudsid liikmetelt kohaliku keele oskamist ja
tähtsustasid rahva harimist
Frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres
Nunnakloostrid
15. saj Püha Brigitta ordu kloostri rajamine Piritale
Vajadus tingitud probleemidest lesknaiste ja vallaliste
naistega
Püha Katariina kiriku lääneportaalid
Vene tänaval
Vaimuelu
Reformatsioon jõudis Liivimaale 1532. aastal
1524 pildirüüste
Mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid
jms Tallinna kirikutes
Ametlikult jäid Eesti alad katolikuks ent luterlikud
põhitõed levisid linnades siiski
1535 Wanradti ja Koelli katekismus
Katekismus on käsiraamat
Esimene eesitkeelne raamat
Luterlased
Katoliku kirik
(ehk RoomaKatoliku kirik,
allub paavstile)
Protestantlkud
kirikud (tekkisid
peale
reformatsiooni
1517)
Kalvinistid
Anglikaanid
Baptistid
jpt
jpt