Transcript loeng_6_religioon

Religioonid
Maailma suurreligioonid
Kultuurigeograafe huvitavad eelkõige nende religioonide paiknemine
ruumis ja selle ruumi muutumine ajas ning religioonide omavahelised
suhted. Ka religiooni väljendused maastikul omavad suurt tähtsust.
►
Kristlus
 Katoliiklus
►
Protestandid
 Õigeusk (kirikulõhe 1054. aastal; õigeusu kirikute kogum)
►
►
Moskva, Konstantinoopoli, Gruusia, Armeenia, Rumeenia, Albaania,
Islam
 Nooremaid maailmareligioone. Prohvet Muhhamed sündis aastal 571.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit
ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav
religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole,
toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
►
Judaism
 juudi rahva religioon
Hinduism
 Liikmeskonnalt 3-s. Üks maailma vanimaid religioone, üle 4000 aasta tagasi tekkis
Induse jõe orus, piirkonnas, mis tänasel päeval kuulub Pakistanile. Puudub kindel
asutaja ja tsentraalne süsteem. Peamiselt levinud Hindustani ps-l st Indias. Üks
pühamaid paiku on Gangese jõgi. Lisaks Indiale veel Bangladeshis, Myanmaris, Sri
Lankas ja Nepalis. Reinkarnatsioon.
Budism
 Budism eraldus hinduismist u 2500 aastat tagasi. Sai alguse 563–483 eKr PõhjaIndias elanud Siddhārtha Gautama õpetusest. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi
ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel
andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas
(sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodžas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri
Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis.
Jaapani usundid
 Šintoism, budism
Hiina usundid
 Budism, taoism, konfutsionism
Maailma religioonide kaart
•President peab olema
maroniit (kristlane)
•Peaminister sunniit
(muslim)
•Parlamendi spiiker šiiit
(muslim)
Euroopa
ristiusustamine
► http://show.mappingworlds.com/world/
► http://www.youtube.com/watch?v=Bd5hvX
gI_bQ
► http://www.youtube.com/watch?v=Bd5hvX
gI_bQ
Kokku
1 121 582
Kindlat usku tunnistav
327 832
..luterlane
152 237
..õigeusklik
143 554
..baptist
6009
..katoliiklane
5745
..jehoovatunnistaja
3823
..nelipühilane
2648
..vanausuline
2515
..adventist
1561
..metodist
1455
..muslim/moslem
1387
..muu usk
5008
..usk teadmata
1890
Usu suhtes ükskõikne
Ateist
Eesti usklikkus 2000. aasta
rahvaloenduse järgi. Tähtsam,
kui usklikke üldarv on nende
geograafiline paiknemine ja
seda tinginud asjaolud.
381 911
68 547
Ei oska vastata
163 304
Ei soovi vastata
89 691
Suhtumine religiooni teadmata
90 297
Kui usklik on Eesti?
Usklike jaotus 2000. aasta rahvaloenduse järgi (kokku tunnistab end
kindlat usku olevaks u 1/3 rahvastikust)
..luterlane
..õigeusklik
..baptist
..katoliiklane
..jehoovatunnistaja
..nelipühilane
..vanausuline
..adventist
..metodist
..muslim/moslem
..muu usk
..usk teadmata
Eesti usklikkuse geograafiline levik
► Õigeusk
Eestis
 Eesti Apostlik-Õigeusu kirik (peamiselt
eestlased, kogudused pigem Lõuna-Eestis, ka
setud)
 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku
(peamiselt venelased, Põhja-Eestis)
 Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres,
venelased)
Vanausuliste palvemaja
Tartus Põik tn 10
Hans Kruus, 1930
Plaani õigeusu kirik, ehit. 1874
► Usklikkus
ja kirik
 Kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui ka maal.
Hoolimata usklikkuse üldisest leigusest, omavad kirikud suurt tähtsust
meie kultuuriloos ja tänapäeval nt. turismitööstuses.
 Saaremaa näide
Saaremaa keskaegsetes kirikutes käib rohkem turiste kui koguduse liikmeid.
► Kas võtta kirik koguduselt ära ja muuta muuseumiks?
► Nt. Niguliste kirik Tallinnas või Riia Toomkirik on muuseumid.
►
Ernö Koch,
Niguliste
kirik, 1930.
aastad
►
Sekulariseerumine - protsess, mille käigus usuliste
institutsioonide, väärtuste, tõekspidamiste ja sümbolite
mõju kahaneb
 on seostatud moderniseerumisega
► Sekulariseerumine
on moodsa maailma tunnus. Mida moodsam
ühiskond, seda vähem religiooni. Ent moderniseerumisprotsess on
maailmas kaasa toonud pigem religioonide elavnemise.
 Algus valgustusajastul
 Mõne erandiga on maailm religioossem kui iial enne
► Geograafiline
aspekt
 Kadunud, on usk traditsioonilistesse religioossetesse
institutsioonidesse kui institutsioonidesse
► Usklikkus
on muutunud mitmekesiseks
Religioosne Karlova
Aleksander Nevski kirik Sõbra tänaval (ehit. 20. sajandi algul)
Tartu baptistide Kolgata kogudus Tähe tänaval (palvemaja ehitatud 1931. aastal)
Elamu Salme tänaval, linnalegendi järgi elab seal keegi aser.
Motiiv sepisaialt
Baptistide Salemi
kirik 1990. aastatest
Õnne ja Kalevi tn.
nurgal
Seitsmenda Päeva adventistide kogudus Lille tänaval. Arhitekt Arnold Matteus,
1929.
Venekeelne Kolgata baptistikogdus Võru tänaval, seda palvelat kasutab ka Eesti
Karismaatiline Osaduskirik
Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond Tartu Püha
Aleksandri Kogudus, Võru tn Pizza poe taga
Pauluse kirik
Riia tänaval.
Arhitekt Eliel
Saarinen, ehitati
1915-1917.
Aleksander Nevski katedraal
Tallinnas. Ehitatud 20. sajandi
algul.
Lasnamäe kirik
2009. aasta rahvahääletuse
tulemusena kirjutati Šveitsi
põhiseadusesse lause, mis
keelab riigis mošeede juurde
palvusele kutsumiseks
mõeldud tornide ehitamise.
Minarett türgi kultuurikeskuse
katusel Wangen bei Olteni linna
Kukesümboli
esinemine
Kuramaa 20%
Eestimaa 12%
Liivimaa (Saaremaata)
50%
KIRIKUTE ORIENTATSIOON
Abrahamsen, N. 1992.
Evidence For Church
Orientation by Magnetic
Compass in 12th-century
Denmark. – Archaeometry,
34, pp. 293–303
0°
Tartu Jaani kirik
78 kraadi
78°
90°
Karja kirik (keskaegne)
Plaani õigeusu kirik (19.
sajandi II pool)
Tsässon Setumaal (18.-20. sajand)
Kuidas on paika pandud orientatsioon?
►
►
►
Päikese tõusu järgi pööripäevadel
Päikese tõusu järgi 1. mail
Päikese tõusu järgi kiriku nimipühaku päeval
 kiriku nurgakivi on asetatud nimipühaku päeval. See teooria levis laialdasemalt
19. sajandil ja valdavalt viidatakse selle puhul Rydali kabelis olevale
Wordsworthi 1823. aastal kirjutatud luuletusele, kus viimane kirjeldab, et
kirikud on joondatud vastavalt sellele, mis nurga all tõusis kiriku pühitsemise
päeval päike
►
►
►
►
Kompassi abil
Keskpäevase päikese järgi
Tähtede (eelkõige põhjanaela) järgi
Juhuslikult
Eesti keskaegsete kirikute orienteeritus
5
16
350355360
340345
335
14
330
325
12
320
315
10
310
305
8
300
6
295
290
4
285
2
280
275
0
270
265
260
255
250
245
240
235
230
225
220
215
210205
200195190
10 15 20
25 30
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
165160
170
180175
185
Minimum (chapel in
Saha)
56,40
Maximum (Kambja)
106,83
Mean
84,05
Median
83,89
Õigeusu kirikute orienteeritus
Minimum (Kergu)
5
14
350355360
340345
335
12
330
325
320
10
315
310
8
305
300
6
295
4
290
10 15 20
25 30
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
165160
180175170
285
2
280
275
0
270
265
260
255
250
245
240
235
230
225
220
215
210205
200195190
185
Maximum
(Märjamaa)
8,49
318,58
Mean
88,71
Median
85,20
Tsässonate orienteeritus
Võõpsu tsässon (ehitatud
1710)
(Läänelaid et al. 2005)