Mõnda Vana-Võrumaa kalmistutest

Taavi Pae 27.03.2010

vaatluse all on:

• Eesti kalmistute (19.-20. sajand) kujunemine ja paiknemise seaduspärad • Vana-Võrumaa sarnasused ja erinevused selles süsteemis

• Kalmistu=kirik (kogudus) – Ajalooliselt pea ainuvõimalik – Kalmistute ajalugu tihedalt seotud kirikulooga – Kuni 1772. a maeti Vene tsaaririigi Läänemere luterlikes kubermangudes surnuid enamasti kirikuaeda ning jõukamaid inimesi kirikusse sisse. – 1772. aastal andis keskvalitsus välja seadused, kus nõuti, et kalmistud tuleb rajada selleks sobivasse kohta

• Kalmistu kirikuaias

– Valdav kuni 18. sajandi lõpuni, siiski Võrumaal ka palju väikekabeleid/kalmistuid H. Valk, 2001

luterlikud kirikuaiad

• Baltisakslaste perekonnakalmistud – Tulenevalt 1772. a seadustest, pidid ka mõisnikud hakkama surnuid matma kirikust ja kirikuaiast väljapoole. Selle tulemusena tekkis palju mõisnike perekondade hauaplatse, mis mõnikord paiknesid lihtrahva kalmistul, kuid oli ka neid, kes rajasid oma perekonna tarvis eraldi matmispaiku. – Perekonnakalmistuid on Eesti alal rajatud kõige rohkem 1830.-40. aastatel. Siin on põhjuseks inglise vabakujundusliku pargikultuuri levik, kus paviljonide lehtlate sildade ja varemete kõrval on üheks komponendiks ka mälestussambad – Rohkem on neid Lõuna-Eestis

baltisakslaste perekonnakalmistud

eestlaste perekonnakalmistud

õigeusu kalmistud Kalmistud õigeusu kiriku aias

vanausuliste kalmistud

Abikoguduste kalmistud

linnakalmistud

saab käsitleda eraldi kuna kehtivad teistsugused seaduspärasused

linnakalmistute teke samuti seoses Katariina II reformidega

juutide kalmistud

kokkuvõtvalt

Kalmistute paiknemist ja nendega toimuvaid protsesse Eestis on mõjutanud järgmised asjaolud: • seadusandlus • haldusjaotus • religioon • looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase erinevates Eesti piirkondades • rahvastiku liikumine • moevoolud • paikkonna või rahvagrupi identiteet

Millega eristuvad Võrumaa kalmistud?

Paiknemise mõttes sarnane muu Lõuna-Eestiga (kalmistu puudub kirikuaias, arvukalt õigeusu kalmistuid ja ka baltisakslaste perekonnakalmistuid Ristipuud Pingid kalmistutel?

• Kellatornid?

Kanepi Ala kalmistu Vastse-Roosa kalmistu Kellatorn Raģeļi kiriku juures Daugavpilsi lähedal Paul Campe, 1955. Glockengerüste und Glockentürme der Landkirchen und Friedhöfe Lettlands Makuži kalmistu Latgales

• Puutli kirik ja kalmistu

Hauasambad 12. Kanepi Mäe kalmistu

Klaos Kahna Weizenberg* J. Jugar Põwwat J. Puusik Kirotosk Tartu Põlva Räpina 1932 1929, 1934 2*1919 1927-1933 1927 1912, 1917 I II IIII I II

Räpina Ristipalo kalmistu Kahna Kirotosk Lesta Puusik Tartus Räpina tartu 1926-31 1929/1931 1909 1926 IIIII III I I

Kanepi vana kalmistu

Põlva kalmistu

Tänud kuulamast!