Transcript Religioon ja tsivilisatsioonid

Religioon ja tsivilisatsioonid
Koostaja: J.Vidinjova,
Maardu Gümnaasium
1
Rahvastiku etniline
struktuur
• Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes
räägib sama keelt ja kellel on ühine
asuala, on etnos
• Etniliste tunnuste (ühise päritolu,
keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi
kodanikkonna osa on rahvus
• Etnose oluliseks tunnuseks on keel
• Keelte üldarv on umbes 2500-4000
2
Maailma riikide eristamine:
• Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus
moodustab üle 90% rahvastikust
/ Island, Jaapan, Korea, enne II
maailmasõda ka Eesti Vabariik /
• Kakskeelsed riigid
/ Belgia, Soome, Kanada /
• Paljukeelsed riigid
/India, USA, Venemaa/
3
Kõige rohkem on maailmas hiina
keele kõnelejaid – 1,3 mlrd
•
•
•
•
Araabia – 420 mln
Hindi – 360 mln
Inglise – 340 mln
Hispaania – 320
mln
•
•
•
•
•
Bengali – 200 mln
Portugali – 200 mln
Vene – 160 mln
Jaapani – 120 mnl
Saksa – 100 mln
4
Euroopa keeled
5
Mis on tsivilisatsioon?
• Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega
kestnud inimkooslus
• Sadade miljonitega mõõdetavad
inimrühmad, keda üksteisest eristavad
neile omane maailmavaade,
ellusuhtumine, religioon, filosoofiad,
mõtlemis-ja toimimisviisid,
kultuuripärand, selle taga olev
omapärane ajalookäik.
/ Samuel Huntington, tsivilisatsioonide
konflikti teooria autor/
6
Mis on tsivilisatsioon?
• Tsivilisatsioonid ei ole igavesed
• Nad sünnivad, arenevad,
kujunevad ümber, hääbuvad,
surevad välja
• Praegu eristatakse 9-11
tsivilisatsiooni
7
Olulisemad religioonid
•
•
•
•
•
•
•
Kristlus
Judaism
Islam
Hinduism
Budism
Konfutsianism
Loodususundid
8
Usundite levik maailmas
9
Maailma usundite levik
10
Kristlik religioon
• Kujunes 2000 aastat tagasi
• Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist
suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus
• Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille
keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning
Vanas Testamendis ennustatud Lunastaja.
Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid
kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud
rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga
2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon.
Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,
Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja
Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias,
eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
11
Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim
osakaal lilla, madalaim oranž
12
Katoliiklus
• Katoliiklus (kreeka sõnast
καθολικός (katholikós)
'üleüldine', 'universaalne')
ehk katolitsism on kristluse
levinuim usutunnistus, mis
tunnustab paavsti oma
vaimuliku peana;
Katoliikluseks nimetatakse
ka Rooma Katoliku Kiriku
õpetust.
• Katoliikluse aluseks on
Piibel koos teiste
raamatutega, püha pärimus
ning kiriklik traditsioon
• Religiooni keskuseks on
Vatikan
13
ÕIGEUSK
• Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud
kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse
Rooma kirkuga.
• Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk,
Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk,
võlglased, filipplased,
• Õigeusk levib järgmistes Euroopa riikides:
Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova,
Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria,
Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina,
Gruusia.
• Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku.
• Püha raamat on Piibel koos teiste kiriku
raamatutega
14
Õigeusu levik maailmas
15
Õigeusklike peaks on
Konstantinoopoli patriarh
/ Moskva patriarh
(sõltub õigeusu suunast)
Õigeusklike
jumalateenistus on
keerulise ülesehitusega.
16
PROTESTANTLUS
• Protestantlus on üldisemas
tähenduses kõik kristlikud
ühendused, mis ei kuulu
katoliku ega õigeusu
kirikusse.
• Protestantism lähtub luterliku kiriku
reformatsioonist (16. saj.)
• Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja
kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad
enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks
metodiste, baptiste jt.
• Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja
selle vaba tõlgendamine.
17
PROTESTANTLUS
• Protestantlus on levinud järgmistes
Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome,
Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa,
Inglismaa.
• Protestantismi alla kuuluvad:
anglikaanid, baptistid, arminiaanid,
adventistid, Jehoova tunnistajad,
mormoonid, unitaarlased,
viimsepäevapühakud, toomkristlased,
luterlased, presbüterlased, kveekerid,
puritaanid, mennoniidid.
• Maailmas on umbes 650 miljonit
protestanti.
18
Protestantluse
levik Euroopa
riikides
19
• Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632)
• Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632
pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest,
mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad
umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk )
• Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole,
toimivad traditsiooonitruudus, autoriteedid ja
vaimuliku hariduse süsteem.
20
• Islamiusulised peavad paastukuudramadaani ja käivad ka vähemalt
kord elus ära palverännakul pühas
linnas - Mekas(Saudi-Araabia)
21
• Tänapäeval on islam
suurusest teine religioon
maailmas: arvatakse
maailmas elavat 1,4 miljardit
islami usku tunnistavat
moslemit ehk muslimit ja see
arv kasvab jõudsalt.
• Islam on kõige kiiremini
kasvav religioon tänapäeva
maailmas.
• Aafrikas ja Aasias, eriti aga
Lähis-Idas, on islam
juhtivaks usundiks paljudes
riikides. Arvestataval hulgal
moslemeid elab ka mitmetes
Euroopa riikides, samuti
Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Ka Hiinas ja Indias
moodustavad islamiusulised
küllaltki suure osa
rahvastikust.
22
• Suurimad moslemite kogukonnad elavad kolmes
Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja
Bangladeshis.
• Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid
Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses,
Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias,
Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil,
Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias,
Türgis ja Usbekistanis.
23
KONFUTSIANISM (hiina keeles 儒家; pinyin'is: rújia –
"õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida
eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi
(eestipäraselt Konfutsius) õpetustest.
• Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal,
kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet:
1. valitseja vooruslikkus – alamate kuulekus, 2. isa armastus –
pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus – noorema
venna austus, 4. mehe õiglus – naise kuulekus, 5. vanema
sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus.
• Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud,
et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide
majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas,
Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja
Singapuris).
• Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid
ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt.
Konfutsianistlik kuldreegel ütleb:
„ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid“.
• Maailmas on umbes 200 mln usujärgijat
24
Budism
Budism tunnistab hingede ümbersündi ja karma
seadust, orienteerib inimest leidma lunastust
ümbersündide ahela lõpetamise teel.
Budismil on umbes 325 miljonit järgijat
25
BUDISM
• Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias
vastukaaluks hinduismi polüteistlikule
ohverdamisreligioonile.
• Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg
Siddhartha Gautama, pärast
valgustuse saamist ehk virgumist nimi
Buddha (virgunu). Eluaastad 566–486
eKr, teistel andmetel 560- 480,
Šakjamuni soost, praeguse Nepali
alalt.
26
BUDISM
• Budism oli riigiusk ajaloolises
Tiibetis ning on praegusel ajal Sri
Lankas, Birmas ja Tais ning on
laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis,
Koreas, Mongoolias, Laoses,
Kambodžas, vähemal määral ka
Nepalis, Malaisias, Vietnamis, IdaSiberis jm.
27
• Hinduismil on maailmas umbes
miljard järgijat.
• Ta on järgijate arvult kolmas
usund maailmas.
• Indias on umbes 80% protsenti
elanikkonnast hinduistid.
• Suured hinduistide
kogukonnad on Nepaalis,
Bangladeshis, Indoneesias,
Malaisias, Tais, Sri Lankal,
Pakistanis jm.
• Hinduism on levinud ka
Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
• Hinduismi ajalooline ja
kultuuriline mõju ulatub KeskAasiast kuni Indoneesia ja
Filipiinideni.
28
HINDUISM
• Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on
läbi teinud mitu arengujärku. Praegune
hinduism on välja kujunenud brahmanismist.
• Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu
ja Šiva.
• Selles usundis on põimunud mütoloogia,
üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud
kultused ja jooga õpetused.
• Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad.
• Hinduismi alla kuuluvad: šaktism, šivaism,
višnuism, krišnaism, bhaktism, Ayra Samaj jmt.
• Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad
29
JUDAISM
• Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi
rahva religioon. Judaism on vanim
tänapäevani püsinud monoteistlik
religioon, mis tugineb Vanale
Testamendile, eriti viiele Moosese
raamatule( Toorale) ning Talmudile,
tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist
on välja kasvanud kristlus ja islam.
Judaism on Iisraelis valitsev usund.
• Maailmas on umbes 18 mln usklikku
30
Jeruusalemm on
paljude usklike
püha linn.
Jeruusalemmas
asub juutide
pühapaik
Nutumüür.
31
Loodususundid
• Tänapäeval on
säilinud Aafrikas,
Okeaanias, Põhjaja LõunaAmeerikas ning
Siberis
/ animistlikud
põlisusundid /
Austraalia põliselanike
püha mägi- Uluru
32
LOODUSUSUNDID
• animism ehk hingeusk – puud ja taimed
omavad hinge
• animatism on eluta looduse
hingestamine – mõnda mäge, allikat,
järve võidakse pidada üleloomulikuks ja
pühaks
• animalism – usk loomadesse;
• totemism – eri hõimud peavad end
mingi taime- või loomaliigi (tootemi)
järglasteks või sugulasteks.
• Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei
tohi tappa ega süüa .
33
Allikad
• http://etv.err.ee/index.php?03309 Eesti
Televisiooni saated maailma usunditest
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maai
lma_usundid_terjeaniott.htm
• www.wikipedia.org/wiki
• http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus
• Maailma ühiskonnageograafia
gümnaasiumile, AS BIT 2006
• Maailma ühiskonnageograafia
gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu
2003
• Interneti piltmaterjal
34