Transcript METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA

METSAMAJANDUSE
GEOGRAAFIA
Allikad:
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu
2003, www.wikipedia.com, http://www.fao.org/forestry/
http://www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/geograafia2.doc
http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_57_world-biomes_index.html
Ppt.esitlus Loodusvööndid: Kadri Vitsut; ppt.esitlus Loodusvööndid: Aiva Ladva
Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gümnaasium
1
Metsamajandus tegeleb:



Puidu varumisega
Metsavarude hindamise ja
hooldusega, kehtestab kvoote
Puidu töötlemisega
2
3
4
Metsavarude hindamise
kriteeriumid:




Metsa pindala
Puidu varu tihumeetrites
Metsa liigiline koostis
Metsa keskmine aastane juurdekasv
(ühe aasta jooksul juurde kasvava
puidu hulk tihumeetrites, mida on
võimalik maha raiuda).
5
Maailma metsarikkamad riigid
6
Metsade kasutusvaldkonnad



Toodangu tootmine inimese
tarbeks (mööbel, küte, paber)
Keskkonna otstarbeline mets
(atmosfäär, niiskus, erosioon)
Inimestele esteetilise tähtsusega
(puhkus, loomaliigid)
7
Maailma metsatüübid
 Parasvöötme okasmetsad
 Parasvöötme leht- ja
segametsad
 Lähistroopika metsad
 Lähisekvatoriaalsed
hõrendikud
 Ekvatoriaalsed vihmametsad
8
Parasvöötme okasmetsad
 Suurima levilaga loodusvöönd Põhja
Ameerikas ja Euraasias
 Parasvöötme mandriline kliima (aastane t°
amplituud on suur, sademeid on piisavalt)
 Tihe sisevetevõrgustik
 Väheviljakad leetmullad
 Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd,
lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas
 Hõre inimasustus, metsatööstus, maavarade
kaevandamine
9
Parasvöötme okasmetsad
10
Parasvöötme
okasmetsad
 Kasvavad aeglaselt,
aastane juurdekasv
1-2 m3/ha
 Puid kasutatakse tselluloosi ja paberi
tootmiseks, ehitusmaterjalideks
 Maailma suurim kompaktne metsaala on
Siberi taiga ( 670 mln km2)
11
Parasvöötme leht- ja
segametsad
 Okasmetsadest tootlikumad :
lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas
 Siin on suurem osa maailma kõvade
lehtpuude puidust, mida kasutatakse
valdavalt mööblitööstuses
12
•Levivad parasvöötme merelise kliimaga aladel
•Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud
•Lehtmetsades on laialehised puud: tamm,
vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan
•On levinud peamiselt viljakad pruunmullad
•Metsad on alles jäänud peamiselt mägedes
•Sega- ja lehtmetsad on tihedasti asustatud alad
13
Lähistroopika niisked
metsad
 Niisketes metsades kasvavad peamiselt
okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud.
 Aastane juurdekasv on suur, 15-20
m3/ha aastas.
 Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA
kaguosas
 Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv,
kuum niiske suvi, palju sademeid )
14
Lähistroopika niisked
metsad
 Puna- ja kollamullad,
kohati liigniiskus,
soostumine
 Taimestik: mahagonija pähklipuu (USA),
eukalüpt (Austraalia)
kebratšo, araukaaria
(Brasiilia), loorberi- ja
kampripuu (Hiina)
15
Lähistroopika kuivad
metsad
 Asuvad Vahemeremaades,
USA-s, Austraalias ,
intensiivse maakasutuse
tõttu on vähe säilinud
 Mullastik on enamasti
toitainevaene ning
erodeerunud, juurdekasv on
väike
 Kasvab nahkjate lehtedega
puid: loorberi-, pähklipuu ja
korgitamm (Vahemere maad),
eukalüpt ( Austraalia)
16
Lähisekvatoriaalsed
hõrendikud
 Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus
 Kasutatakse madala tootlikkusega
jändrikke puid kütteks
 Kui on vihmane periood, siis
lähisekvatoriaalse vöötme metsad
sarnanevad vihmametsadega
 Punakaspruunid mullad
 Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on
väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas
17
 Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine
 Looduslik taimkate on suures osas
hävitatud (bambusevõsa, magnoolia,
rododendronid) ja sinna on rajatud põllud
 Tihe asustus, terasspõllundus (riisi
kasvatamine), maavarade kaevandamine
 Keskkonnaprobleemideks on põllumaa
kurnamine
18
Ekvatoriaalsed
vihmametsad
19
Ekvatoriaalsed metsad
 Levivad ekvatoriaalses kliimas
 Rikkalik taimestik ja loomastik
 On levinud väheviljakad punakad
ferralliitmullad
 Aastane juurdekasv kuni 50
m3/ha
20
Ekvatoriaalne
vihmamets
 Hõre inimasustus,
alepõllundus,
istandused,
väärispuidu varumine
 Keskkonnaprobleemideks on
vihmametsade hävimine ja sellega
seotud globaalsed tagajärjed
21
Metsamajanduse vormid
 Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust
metsaraiumist.
 Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale
väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju
metsi.
 Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus,
mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. LääneEuroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi
umbes 20% territooriumist.
22
Metsamajanduse vormid
 Industrialiseerimise perioodil areneb ka
metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu
võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi
juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati
ebaotstarbekalt.
 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses
(Vahemere maad), hiljem ka teistes
majandusharudes.
23
Metsamajanduse vormid
 Hilisindustriaalses ja postindustriaalses
ühiskonnas muutub metsade tarvitamine
otstarbekamaks ja maharaiutud puit
tarvitatakse täielikult ära. Raiumisel
arvestatakse puidu juurdekasvu aasta
kohta. Tekivad metsakompleksid, st
omavahel seotakse varumine, töötlemine
ja äriteenused.
24
Kaasaegne metsamajandus
 Enim arenenud piirkondades
kujunesid välja metsatööstusklastrid
( klaster)
 Need hõimavad metsamajandamise ,
puidu varumise ja töötlemisega
seonduvad majandusharud ja
äriteenused (Lääne-ja Põhja-Euroopa,
Põhja-Ameerika, Jaapan)
25
26
Masinaehitus:
metsatöö masinad
Metsatööstuse masinad
Spetsialistide
ettevalmistus,
Koolitus,
tootearendus
Metsandus
Metsakasvatus ja
hooldus
Metsa ülestöötamine
ehitus
Pangandus
äriteenused
Transport,
eriveod
kaubaveod
Puidu- ja paberitööstus
Puidukeemiatööstus
mööblitööstus
Paberi- ja
tselluloositööstus
27
Selleks, et juurdekasv ja raie
oleks tasakaalus, tuleb:





Istutada ja külvata uut metsa
Teha kahjurite tõrjet
Teha hooldusraiet
Varuda materjali istutamiseks (puukoolid)
Istutatud metsade pindala maailmas
suureneb pidevalt: India, Hiina, Jaapan
28
Suurima paberipuu
toodanguga riigid











USA
Brasiilia
Venemaa
Rootsi
Soome
Kanada
Austraalia
Tšiili
Poola
Saksamaa
Prantsusmaa











164 mln m3 aastas
46 mln m3 aastas
42 mln m3 aastas
25 mln m3 aastas
24 mln m3 aastas
21 mln m3 aastas
12 mln m3 aastas
12 mln m3 aastas
11 mln m3 aastas
10 mln m3 aastas
10 mln m3 aastas
29
Suurima küttepuidu toodanguga riigid













Hiina
Brasiilia
Etioopia
Indoneesia
USA
Kongo DV
Nigeeria
Venemaa
Filipiinid
Mehhiko
Uganda
Bangladesh
Vietnam













191 mln m3 aastas
133 mln m3 aastas
88 mln m3 aastas
85 mln m3 aastas
72 mln m3 aastas
66 mln m3 aastas
59 mln m3 aastas
44 mln m3 aastas
40 mln m3 aastas
37 mln m3 aastas
34 mln m3 aastas
27 mln m3 aastas
26 mln m3 aastas
30
Suurima ümarpuidu toodanguga riigid










USA
Kanada
Venemaa
Brasiilia
Hiina
Rootsi
Indoneesia
Malaisia
Austraalia
Poola










408 mln m3 aastas
175 mln m3 aastas
117 mln m3 aastas
102 mln m3 aastas
96 mln m3 aastas
59 mln m3 aastas
31 mln m3 aastas
24 mln m3 aastas
24 mln m3 aastas
23 mln m3 aastas
31
32
Metsakaitse
 Riigi metsasus on keskkonnaseisundi
näitaja: ta hoiab ringes toitained,
ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib
kliimat, kaitseb muldi, paljudele
organismidele elupaigaks
 Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna
kliimat, soodustab kõrbestumist
33