Transcript Hagia Sophia kirik

BÜTSANSI KUNST
•395. a. jaguneb Rooma riik ida- ja lääne Roomaks
•Ida Rooma aladeks Kreeka ja Väike- aasia, keskuseks Bütsants (Konstantinoopol)
•Bütsantsi riik kestab 1000 aastat
•Bütsansi valitseb piiramatu võimuga keiser (ilmalik ja usuline võim)
•Kultuuri põhiline mõju Kreekast (kreeka keel, patriarhid, tseremooniad)
•Ristiusu jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks
•Sulam Kreeka ja idamaade kunstist
•Õitseaeg keiser Justinianus l valitsemisajal 6. saj.
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR
•Kirikute ehitamine
•Tsentraalehitised – põhiplaani (ring, kreeka rist, ruut) äärmised punktid on
keskpunktist ühe kaugusel
•Materjalid: kivi, tellis, puit
•Bütsantsi sambakapiteel (lk. 99)
Hagia Sophia kirik 532-537 kreeka k. püha tarkus
•Türgi Konstantinoopol (Istanbul)
•Rajati keiser Justinianus l valitsemisajal
•Ehituse juht Anthemios Tralleisest, insener Isidoros Mileetosest
•Ehitati 5 aastat, ida ja läänepoole ehitamisel võistlesid kaks 5000 töölisest
koosnevat meeskonda.
•Algselt Justinianusel idee katta põrand kuuldplaatidega
•Vene vürst Vladimir võttis vastu ristiusu nähes Hagia Sophia ebamaiset ilu
•Tsentraalehitis (põhiplaani äärmised punktid on keskpunktist ühe kaugusel)
•Kesklöövi mõõtmed 69*32 m kõrgus 55 m
•Nelinurkne hoone kaetud ümarkupliga (roidkuppel) viklite abil.
•29. mai 1453 a. vallutasid Türklased Hagia Sophia, kirikus hukatakse 2500 seal
varjul olnud ristiusulist. Kirik konverteeritakse mošeeks, ehitatakse minaretid,
hävitatakse mosaiigid ja frescod.
•1934 muudetakse muuseumiks
55 m
77 m
55m
Nelinurkse ruumi katmine ümarkupliga viklite abil
Vikkel- kolmnurkne, sfääriline arhitektuurne vorm
Joonis lk. 98
Hagia Sophia kirik 532-537
Roidkuppel koosneb 40 ribist
40 akent
Siseruum algselt kaetud frescode ja mosaiikidega
Keiser Justinianus l
Hagia Sofia katedraali mosaiik
SAN VITALE KIRIK Ravennas
•Kaheksatahuline tsentraalehitis
•Kaetud ümarkuplitega
•Palju hästisäilinud mosaiike
BÜTSANTSI MAALIKUNST
•Säilinud katkendlikult (Türgi vallutused)
•Monumentaalmaal (fresco ja mosaiik)
•Tekib uus maaliliik- IKOON (pühapilt)
•8. saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine
•Uus figuuride kujutamislaad : saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, riided
toretsevad, suurte silmadega väikesed näod, hõljuvad)
•Ikoonide eeskujuks Rooma - aegsed surnute portreed, materjaliks puit, orgaanilised
värvid, väga rangelt reglementeeritud kujutamislaad, saalpärane ilu.
BÜTSANTSI SKULPTUUR
•Ümarskulptuur oli keelatud
•Reljeefe kasutati kirstude ja ikooniraamide kaunistamiseks.
Keiser Justinianus saatjaskonnaga
Mosaiik San Vitale kirikus Ravennas
Saint`Apolloinare in Classe kirik
Ravennas