KREEKA POLISED Kreeka tugevneb uuesti VIII saj. e.Kr jõudis tume ajajärk lõpule Kreekas tekkisid taas riigid – seekord linnriigid ehk polised Polis koosnes linnast ja seda ümbritsevast maaalast Polise.
Download ReportTranscript KREEKA POLISED Kreeka tugevneb uuesti VIII saj. e.Kr jõudis tume ajajärk lõpule Kreekas tekkisid taas riigid – seekord linnriigid ehk polised Polis koosnes linnast ja seda ümbritsevast maaalast Polise.
KREEKA POLISED Kreeka tugevneb uuesti VIII saj. e.Kr jõudis tume ajajärk lõpule Kreekas tekkisid taas riigid – seekord linnriigid ehk polised Polis koosnes linnast ja seda ümbritsevast maaalast Polise keskuse moodustasid akropol (polise keskel asuv kindlus) ja agoraa (turuplats) Pildil on Ateena akropol tänapäeval KOLONISATSIOON • Kreekas on viljakat maad vähe, mistõttu paljud kreeklased pidid purjetama mujale uut kodumaad otsima • Võõrsil rajatud uusi asumaid nimetatakse KOLOONIATEKS, võõrsile ümberasumist KOLONISATSIOONIKS Pildil kreeklaste laeva koopia KOLONISATSIOON • LÄÄNES hõivasid kreeklased LõunaItaalia ja Sitsiilia saare rannikualad • PÕHJAS Musta mere ranniku Pildil koloonias nimega Sürakuusa asunud teatri varemed (Sitsiilias) KREEKA TÄHESTIK • Kreeklased võtsid üle foiniiklastelt tähestiku, lisades sellele täishäälikud Pildil on kreeklane “laptoppi” ülestähendusi tegemas LIHTRAHVAS JA ARISTOKRAADID • Suur osa kreeklastest olid talupojad – tegevusalad tasandikel teraviljakasvatus, kõrgendikel viinamarjade ja oliivipuude kasvatamine. • Paljud kreeklased tegelesid ka karjakasvatusega • Linnadesse elama tulnud kreeklased olid peamiselt käsitöölised (relvameistrid, pottsepad ja laevameistrid) • Kõige rikkamad poliste elanikud olid ARISTOKRAADID • Igas linnriigis oli ka orje, kes tegid kõige mustemaid ja raskemaid töid Pildil keskaegse kunstniku ettekujutlus Ateena aristokraatidest KAUPLEMINE JA RAHA • Kolonisatsiooni käigus arenes kaubavahetus • Kuna maanteid peaaegu polnud, toimetati kaupu merd mööda Pildil kunstniku kujutatud Ateena meresadam (Pireus) antiikajal POLISTE VALITSEMINE (pildil Athena) MÕISTED KODANIK – täiskasvanud mees, kel oli õigus osa võtta linnriigi valitsemisest. (naised ja orjad polnud kodanikud) RAHVAKOOSOLEK – kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks. Seal valiti nõukogu ja ametnikud, kes valitsesid riiki rahvakoosolekute vahepeal DEMOKRAATIA – rahva võim TÜRANN – isehakanud valitseja ARISTOKRAATLIKUD JA DEMOKRAATLIKUD POLISED ARISTOKRAATLIKUD POLISED Polised kus linna valitses ainult aristokraatlik nõukogu Kodanikud olid ainult polise rikkamad põliselanikud ARISTOS KRATOS ongi kreeka keeles paremate võim Aristokraatlik polis oli näiteks SPARTA DEMOKRAATLIKUD POLISED Linna valitsesid ka lihtrahvast põliselanikud (ehk kreekapäraselt DEEMOS) DEMOS KRATOS ongi kreeka keeles rahva võim Demokraatlik polis oli näiteks ATEENA SISETÜLID JA TÜRANNID • Aristokraadid püüdsid deemost oma võimu alla saada • Mõnel eriti nutikal aristokraadil õnnestus saada ainuvalitsejaks – TÜRANNIKS • Kuigi mõned türannid olid väga mõistlikud valitsejad, ei kestnud nende võimuaeg kuigi kaua Kreeka skulptuur “Türannitapjad”) TÜRANNITAPJAD NING TÖÖLINE JA KOLHOOSITAR • Skulptuuri “Türannitapjad” ainetel lõi Nõukogude Liidu kunstnik Muhhina u. 2500 aastat hiljem kuulsa taiese “ Tööline ja kolhoositar” (pildil) VÕRDLEME NEID KAHTE SOLON • Ateenas hakkas deemos aristokraatidele vastu mässama • Lahendamaks tülisid määrasid ateenlased vahekohtunikuks targa ja suursugust päritolu Soloni • 594 e.Kr viis Solon läbi mitmed ümberkorraldused ehk reformid SOLONI REFORMID • Solon jagas ühiskonna nelja varanduslikku klassi • Kõige rikkamad pidid varustama sõjaväge ja sõjalaevu • Teise klassi ateenlased pidi soetama endale sõjaratsu ja teenima ratsaväes • Kolmanda klassi ateenlased moodustasid raskerelvastuses jalaväe • Kõige vaesemad ateenlased teenisid kergerelvastatud jalameestena või sõudjatena laeval SOLON JA KRÖÖSUS • Solon sattus oma rännakutel Lüüdiasse, väga rikka kuninga Croesose juurde (eestipäraselt Kröösus) Kröösus küsis Solonilt “Ütle Solon, kes on kõige õnnelikum inimene maailmas?” Kröösus oli kindel, et Solon vastab: “Sina, Kröösus” Ent Solon vastas hoopis targalt: ”Inimese õnne ei saab hinnata alles pärast selle inimese surma.” • Mõne aja pärast vallutas Pärsia kuningas Kyros Lüüdia ja Kröösus kaotas kõik oma varanduse. Solonil oli olnud õigus!