BALTI KUBERMANGUD VENE TSAARIRIIGI KOOSSEISUS BALTI ERIKORD MIS ON BALTI ERIKORD Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Kas mäletad, mis sõda see oli, mille Uusikaupunki rahu lõpetas
Download ReportTranscript BALTI KUBERMANGUD VENE TSAARIRIIGI KOOSSEISUS BALTI ERIKORD MIS ON BALTI ERIKORD Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Kas mäletad, mis sõda see oli, mille Uusikaupunki rahu lõpetas
BALTI KUBERMANGUD VENE TSAARIRIIGI KOOSSEISUS BALTI ERIKORD MIS ON BALTI ERIKORD Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Kas mäletad, mis sõda see oli, mille Uusikaupunki rahu lõpetas VASTUS: Põhjasõda (pildil Peeter I – Põhjasõja võitja) MISSUGUSED OLID SIIS NEED ERITINGIMUSED Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR (pildil baltisaksa mõisnik Otto von Kotzebue – nimekas maailmarändur) MIDA NEED ERITINGIMUSED ENDAGA KAASA TÕID Luteri usk tähendas suuremat kirjaoskust võrreldes Vene sisekubermangudega – näiteks oli uusi seadusi lihtsam levitada rahva seas, sest enamik inimesi oskas lugeda Saksakeelne kultuurikeskkond tähendas “hingesugulust” Preisimaa ja Austriaga, kus 19. sajandi alguseks oli vaba maaomanikust talupoeg juba tavaline nähtus. (pildil maailmakuulus baltisakslane admiral von Krusenstern) MILLAL KEHTIS BALTI ERIKORD 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 19. sajandi talurahvaseadused Kuidas vähem kui saja aastaga sai pärisorisest eesti talupojast euroopa kõrgkultuuri esindaja MIS TINGIS PÄRISORJUSE KAOTAMISE Kuni 18. sajandi keskpaigani erinesid mõisahooned jõukamatest talutaredest vähe (vt. pildil Hagudi mõisahoone – tänaseks hävinud) Baltisakslased rändasid palju ringi Euroopas ning nägid seal üht kui teist ahvatlevat… …näiteks mõisad Preisimaal ja Austrias nägid tunduvalt uhkemad välja kui baltisakslaste omad Ka baltisakslased tahtsid oma mõisaid euroopa malli järgi ümber ehitada – see aga nõudis raha Kuna pärisorjuslik majandamine raha sisse ei toonud, tekkis vajadus pärisorjuse kaotamisele ja rahasuhete sisseseadmisele mõisnike ja talupoegade vahel (pildil Riisipere mõisahoone – ehitatud 1819-1821) SOODNE MOMENT!!! Soodne moment pärisorjuse kaotamiseks tekkis 1801 kui võimule tuli reformimeelne tsaar ALEKSANDER I (pildil) Aleksander I valitsusajal kaotatigi uute talurahvaseadustega pärisorjus Eestimaa kubermangus (1816) ja Liivimaa kubermangus (1819) VENE SISEKUBERMANGUDES REFORMID PEATUSID… Pärast Napoleoni sõjakäiku Venemaale muutus Aleksander I kibestunuks ja enam reforme ei jätkanud Kui euroopameelne baltisaksa aadel oli hea meelel nõus uute talurahvaseadustega siis vene maa-aadel oli tagurlik ja ei soovinud esialgu pärisorjust kaotada (pildil tüüpiline vene talupojapere Kesk-Venemaal) …AGA BALTI KUBERMANGUDES REFORMID JÄTKUSID Balti kubermangudes olid aga talurahva elu ümberkorraldused hoo sisse saanud ja miski ei saanud neid peatada 1849 ja 1856 talurahvaseadused võimaldasid edukamatel eesti talupoegadel talud päriseks osta Aga oli ka rahulolematuid – 1858 toimus suur talupoegade väljaastumine mõisnike vastu, mis on läinud ajalukku MAHTRA SÕJA nime all (pildil kunstnik Raoul Kernumehe nägemus Mahtra sõjast) VEEL MAHTRA SÕJA KANGELASI KUNSTNIKU PILGU LÄBI…. …JA MAHTRA SÕJA KANGELASED TEGELIKULT 19. sajandi keskpaigaks oli eesti talupoegade enesehinnang juba märkimisväärselt kõrge EI MAKSA AGA VÄLIMUSEST END PETTA LASTA KÕRGE ENESEHINNANGU TINGISID Pärisorjuse kaotamine (talupoeg oli nüüd iseenda peremees) Vallakogukonna ja vallakohtute tekke (talupojad said igapäevastes külaelu küsimustes ise otsuseid vastu võtta) Esimeste eestlaste vastuvõtt 1802 taasavatud Tartu Ülikooli – st. TEKKIS EESTI RAHVUSEST HARITLASKOND (kuigi veel pikka aega olid eesti rahvuskultuuri edendajateks külakoolide õpetajad) – pildil Levi külakool VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE Paljud eestlased aga leidsid, et Venemaa mustmullaaladel (Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Siberis) on elu lihtsam kui kivisel ja külmavõitu Eestimaal paljud eestlased astusid ka tsaari usku ehk vene õigeusku lootuses paremale elule (luteri usk oli ju pahade mõisnike usk) pildil eesti küla Salme Abhaasias 1987. aastal EESTI KÜLA ÜLEM-SUETUK SIBERIS 2000. aastal pärandus väljarändamisliikumisest – UUSKÜLA – koht Siberis, kus saab eesti keelega hakkama 1999. aasta foto Väljarändajate järglased Krimmis Krasnodarka külas – astu aga ligi ja räägi julgelt eesti keeles!