Transcript UUSAEG
• Balti erikorda kinnitati 19. sajandi keskpaigas uute provintsiseadustga • Ärritas Vene aadlit • Erikord püsis kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni 1881 • Kõrgeima võimu kandjaiks olid kindralkuberner ja kuberner • Vene impeeriumi sõjad mõjutasid ka Eestit: • 1801 admiral Nelson Tallinna all • Napoleoni väed jõudsid peaaegu Riiani • Eesti oli tagala • Krimmi sõja ajal (1854-56) konflitid inglaste ja prantlastega Läänemerel • Erakorralised koormised elanikele • Mauosoleum Jõgevestes • Talurahva olukorra parandamise küsimus • Valgustusideed ja inimõigused • Kriis põllumajanduses • Aleksander I katsetused • Talurahvaregulatiiv „Iggaüks...“ 1802/4 • Vallasvara õigus • Õigus pärandada • Talupoega võis nüüd osta, müüa, kinkida vaid koos maaga • Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal • Ost-müük keelati • Õigus omada vallas- ja kinnsvara • Mõis = mõis+külamaa • Vallakogukond: • Kollektiivselt jagatud kohustused • Teede ja koolide ehitamine jms • Magasivilja kogumine • Vaestehoolekanne • Vallakohus alates 19. sajandist • Üleminek teorendilt raharendile • Jäid riiklikud koormised • Pearahamaks ja nekrutiandmine • 1863 Passikorralduse seadus • 1866 talurahva omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt • • • • • Tõeline valla omavalitsus Valitud volikogu Vallavanem Vallavalitsus Palju erinevaid ameteid • Loe õpik lk 138 ja vasta küsimustele: • Mis eesmärgil kohtus keisri tiibadjutant Urussov talupoegadega? • Miks võisid säärased kuulujutud levida? • Mida on mõeldud mõiste all kreeka kirik? • Peamine majandusüksus oli mõis • Vili ja viin • 19. saj jõuab Eestisse kartul • Talude päriseksostmine 19. saj keskpaigast alates • Sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis ostetud 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest • Suured muutused elulaadis • • • • Laevanduse areng Tööstuses arenesid riiet ja paberit tootvad vabrikud Raudteede rajamine 1877 uus linnaseadus • Linnastumine • Tartu Ülikooli taasavamine 1802 • • • • • Õppetöö saksa- ja ladina keeles Rektor Parrot Struve ja von Baer 1805 esimese eestlase immatrikuleerimine 1892 venestamine – Universitas Jurjevensis • Neljaastmeline ühtluskool • Kihelkonna-, kreiskool, gümnaasium ja ülikool • Johann Voldemar Jannsen • 1857 Perno Postimees • NB! Eestlased, mitte maarahvas või talurahvas! • Isa tööd toetas ja arendas edasi Lydia Koidula • Õigeusu levitamine • Vennastekoguduste liikumine • Rõhutati võrdsust • Hurt, Kreutzwald, Jakobson, Jannsen, Tõnisson • Maltsveti liikumine • Ühineti väljarändamisliikumisega • Valge laeva ootamine • Estofiilide tegevus • Kreutzwald ja Faehlmann • Õpetatud Eesti Selts • Ajaloo, keele, kultuuri ja kirjanduse edendamine ja tundmine • Eepos Kalevipoeg • Eestlased Vene impeeriumis: • Johann Köler ja Philipp Karell • „Maa sool“ ehk rahvakoolide õpetajad • Eeldused – majanduslik areng, eesti soost haritlaste teke, organiseerumine ja üleüldine aktiivsus • Probleemiks oli saksastumine • „Eestlane olla on uhke ja hää“ • Rahvulsiku liikumise keskused – Tartu, Peterburi ja Viljandimaa • Palvekiri Aleksander II- le • Aleksandrikooli rajamise idee • Seltsiliikumine • • • • 1865 Vanemuine ja 1866 Estonia Laulupidude korraldamine – esimene 1869 Eesti Põllumeeste Selts Eesti Kirjameeste Selts • Jakob Hurt • Kirikuõpetaja • Eestlased peavad vaimult suureks saama • Carl Robert Jakobson • • • • • Kooliõpetaja Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg Ajaleht Sakala Nõudis eestlastele poliitikas osalemise õigust Läks tülli nii Hurda kui ka Jannseniga • 1881 atendaat keisrile – Aleksander II sureb • Uus eesmärk – impeeriumi ühtlustamine • Uued kubernerid – Mihhail Zinojev ja Sergei Šahhovskoi • Ametlik asjaajamiskeel – vene keel • Üleminek vene keelele ka koolides, sh vahetundides • Piirati omavalitsuste tegevust • Nevski katedraali ja Kuremäe kloostri rajamine • Organiseerumine • Karskusseltsid • Kutseühingud • Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks • Villem Reiman tõusis uueks juhiks • Ajaloo ja kultuuriloo teaduslik uurimine • Eesti Üliõpilaste Selts • Sini-must-valge trikoloor