Transcript Vene romantikud

VENE ROMANTIKUD
Merli Jõgi
Egle Veske
SISUKORD
 Vene
romantikud
 Mihhail Glinka
 Aleksandr
Dargomõžski
 Anton Rubinstein
 Sergei Rahmaninov
 Aleksandr Skrjabin
 Pjotr Tšaikovski
 Võimas
rühm:
- Modest Mussorgski
- Aleksandr Borodin
- Nikolai RimskiKorsakov
- Cesar Cui
- Mili Balakirev
 Kokkuvõte
VENE ROMANTIKUD
 Hakkas
kujunema 18.saj viimasel
kolmandikul
 Rahvuslikkuse otsingud
 Looming tugevasti lääne mõju all
 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing
 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium
 1866 – rajati Moskva Konservatoorium
MIHHAIL GLINKA (1804-1857)
 10-aastaselt
hakkas mängima klaverit ja
viiulit
 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis
 1824-1828 töötas riigiametnikuna
 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht
 Vene klassikalise koolkonna rajaja
 Loomingus kasutas rahvuslikkust
LOOMING
 Ooperid:
- Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836)
- Muinasjutuline “Ruslan ja Ludmilla”
(1842)

1836. a esietendus ooper “Ivan Sussanin”
- Peterburi uue ooperimaja avamine
 Orkestriteosed:
- “Kamaarinskaja”
- “Valss-fantaasia”
- “Öö Madridis”
- “Aragonia Jota”
 Romansid:
- “Ma meenutan üht
kaunist hetke”
- “Lõoke”
ALEKSANDR DARGOMÕŽSKI
(1813-1869)
 Vene
helilooja
 Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt
kui ka mahult
 Jutustab klasside vastuoludest
 Uued laululiigid:
- Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad)
- Stseenid elust (pildikesed)
LOOMING
 Teemad:
- Kriitiline realism
- Sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldab ühiskonda)
 Suurem
osa loomingust:
- Laulud
- Romansid
 Ooperid:
-“Näkineid”
-“Kivist külaline”
 Romansid:
-“Vana kapral”
-“Ussike”
-“Titulaarnõunik”
ANTON RUBINSTEIN
(1829-1894)
 Vene
pianist, helilooja ja dirigent
 Alustas klaveril esinemisi 9-aastase
imelapsena
 Vene Muusikaühingu(1859) ja Peterburi
Konservatooriumi(1862) asutamine
LOOMING
 Üks
viljakamaid vene komponiste
 Enamik loodud muusikast on aegade jooksul
unustatud
 Püsima on jäänud:
- Ooper “Deemon” (prantsuse mõjutustega)
- Romansid “Öö” ja “Pärsia laulud”
- Klaveriteosed, eriti “Meloodia”
SERGEI RAHMANINOV
(1873-1943)
 Vene
helilooja, pianist ja dirigent
 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu
 1882-1885 õppis klaverit Peterburi
Konservatooriumis
 1888.a jätkas õpinguid Moskva
konservatooriumis
 1897.a alustas tööd dirigendina
 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent
LOOMING
 Esiplaanil
klaverimuusika
 Kirjutas klaveriteoseid neljale käele
 Tähelepanu keskmes meloodia
 Ei taotlenud oma muusika sarnasust
rahvamuusikaga
3
sümfooniat
 4 klaverikontserti
- Kuulsaim klaverikontsert nr. 2
3
ooperit:
- “Aleko”
- “Ihnus rüütel”
- “Francesca da Rimini”
ALEKSANDR SKRJABIN
(1872-1915)
 Õppis
Moskva Konservatooriumis klaverit ja
komponeerimist
 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi
 Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest
LOOMING
 Muusikas
ei ole kuulda vene rahvaviise
 Sümfoonilised poeemid:
- “Tulepoeem”
- “Ekstaasipoeem”
 90
prelüüdi
 10 sonaati
 3 sümfooniat
PJOTR TŠAIKOVSKI
(1840-1893)
 Vene
klassikalise sümfoonia rajaja
 Cambridge’i ülikooli audoktor
 Moskva Konservatoorium kannab tema nime
 Vene muusika psühholoogilise suuna
peaesindaja
 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis
 1866-1878
töötas harmooniaõpetajana
Moskva Konservatooriumis
 Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina
LOOMING
“Romeo ja Julia”
 10 ooperit (“Jevgeni Onegin”, “Padaemand”)
 3 balletti (“Luikede järv”, “Uinuv kaunitar”,
“Pähklipureja”)
 Viiulikontsert
 3 klaverikontserti
 Avamäng-fantaasia
VÕIMAS RÜHM
 Vene
heliloojate rühmitus
 Kujunes 1860.aastatel
 5 heliloojat:
- Modest Mussorgski
- Aleksandr Borodin
- Nikolai Rimski-Korsakov
- Cesar Cui
- Mili Balakirev
 Eesmärgiks
kaitsta vene kultuuri
 Vene rahvusliku muusika arendamine
 Muusika sisu tähtsam, kui esitamise võimalused
 Rühm põlastas “puhast muusikat”
 Eeskujuks Mihhail Glinka looming (ooper
“Ruslan ja Ludmilla”)
 Eriline tähelepanu rahvamuusikal,
vokaalmuusikal, programmilisel muusikal
MODEST MUSSORGSKI
(1839-1881)
 Suurim
uuendaja “Võimsas rühmas”
 M. Mussorgski: “Elu tuleb kujutada ilma
kassikullata”
 Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu
 Looming põhineb rahvalaulu elementidel
 Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid
harmoonia reegleid
LOOMING
 Sageli
pärineb ainestik ajaloost
 Domineerib vokaalžanr
 Satiiriline laul “Kirp”
 Ooperid:
- “Boriss Godunov”
- “Hovanštšina”
 Klaverisüit
“Pildid näituselt”
 Orkestripilt “Öö lagedal mäel”
ALEKSANDR BORODIN
(1833-1887)
 Andekas
keemik ja suur muusik
 29-a liitus Balakirevi ringiga
 Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud
 Meloodiad voolavad ja laulvad
 Lemmikteemad: rahvakangelased ja
vägilased
 Eeskujuks Mihhail Glinka looming
 Eratundides õppis muusikat
LOOMING
 Muusika
viib kuulaja vene muistsetesse
vägivallaaegadesse
 Ooper “Vürst Igor”
 Sümfoonia nr 2 (“Vägilassümfoonia”)
 Sümfooniline poeem “Kesk-Aasia steppides”
 Keelpillikvartett
NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV
(1844-1908)
 19.saj
populaarsemaid vene heliloojaid
 Lapsena tahtis saada meremeheks
 1871.a õppejõud Peterburi
Konservatooriumis
 1874.a töötas dirigendina
 1883-1894 õukonnakapelli dirigent
 Peterburi Konservatoorium kannab tema
nime
LOOMING
 Rahulik
jutustav ja kirjeldav väljenduslaad
 Poeetiliselt programmiline
 Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid
 Meelisteemad:
- Muinasjutud
- Eksootiliste maade kõlavärvid
- Sümfoonilised meremaalingud
 Ooperid:
- “Lumivalgeke”
- “Muinasjutt tsaar
Saltaanist”
- “Sadko”
- “Tsaari mõrsja”
- “Maiöö”
- “Lumineid”
 Ooper-ballett:
- “Mlada”
 Süidid:
- “Šeherezade”
- “Hispaania capriccio”
CESAR CUI (1835-1918)
 Prantslane,
kes emigreerus Venemaale
 Hariduselt sõjaväeinsener
 Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne
 Tegutses kriitikavallas
MILI BALAKIREV (1837-1910)
 Vene
klaverimängija ja helilooja
 Kaaslaste meelest oli ta despootlik,
domineeriv ja reaktsiooniline
 Rühmituse ideeline juht, vaimne liider
 Teravaim konservatooriumi kritiseerija
 Ainus liige, kes oli muusikat õppinud
LOOMING
 Kaks
sümfooniat
 Kaks klaverikontserti
 Sümfooniline poeem “Tamara”
 Klaverimuusikast kerkib esile “Islamei”
KOKKUVÕTE
 Oluline
panus vene rahvusliku muusika
arendamises
 Inspireerisid paljusid heliloojaid
 Loomingud uudsed ja omapärased
Täname
tähelepanu
eest!