Transcript Venemaa kodusõda

1918-1922
 nõukogude
võimu mittetunnustamine
 relvastatud vastupanu osutamine
enamlastele
 enamik endise keisriarmee ohvitsere ei
nõustunud enamlaste poolt Saksamaaga
sõlmitud Bresti separaatrahuga
Vene Punaarmee e. punased
 Vene valgekaartlased:

admiral Koltsaki armeed Siberis, Kornilovi,
ja Wrangeli armeed Lõuna-Venemaal,
kindral Judenitsi Loodearmee
* tsehhide-slovakkide korpus
Denikini






Venemaa väljumine I maailmasõjast tõi kaasa Antandi intervensiooni.
1918.a. mais algas Venemaal intensiivse kodusõja periood, kui suurel territooriumil
Volgast Vladivostokini algas tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine. See
ajendas Antandi riike otseselt Venemaa sündmustesse sekkuma.
1918.a.kevadel-suvel maabusid Põhja-Venemaal Murmanskis ja Arhangelskis Inglise
väed, Kaug-Idas USA, Jaapani ja Inglise väed. Otseses sõjategevuses Punaarmee vastu
osalesid Antandi väed siiski harva. Varustati ja toetati vene valgekaartlasi.
1919.a. alguses tehti mitu katset vene valgete poolt ja Antandi toel kodusõda lõpetada.
Nõukogude kontrolli alla jäänud Kesk-Venemaa piirati ümber, valgete väed lähenesid
ohtlikult Moskvale. Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenits.
Mõtlematu vägivalla ja reaktsioonilise poliitikaga häälestati enda vastu vene rahvas. Ka ei
kooskõlastanud erinevad vene valgete armee oma tegevust ega tunnistanud piiririikide
iseseisvussoovi. Riigis möllasid punane ja valge terror. Punast terrorit juhtis Erakorraline
Komitee nn Tsekaa eesotsas Felix Dzerzinskiga.
Enamlased suutsid Punaarmee muuta
võitlusvõimeliseks sõjaväeks eeskätt
Lev Trotski juhtimisel.
Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra ja koondasid kõik ressursid kodusõja
võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi poliitikat.

1920.a. lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, kus oli võimul
admiral Peter von Wrangel. Punaarmee hõivas ägedate lahingutega kogu poolsaare.
Wrangelil õnnestus suurem osa vägedest evakueerida.

Aastail 1921-22 vältas Vene kodusõja viimane periood, mil vastamisi ei olnud mitte
üksnes punased ja valged, vaid punased võitlesid nüüd ka rohelistega.

Rohelisteks nimetati Venemaal aastatel 1919-22 tegutsenud relvastatud rühmitusi,
mis koosnesid põhiliselt talupoegadest ja võitlesid nii valgete kui ka punaste vastu.

1921.a. puhkesid talurahva ülestõusud Lääne-Siberis, Tambovi kubermangus ja
Ukrainas. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud “batka Mahno, kes etendas
olulist osa ka Denikini purustamisel ja Krimmi vallutamisel.

Ülestõusud puhkesid ka enamlaste endi relvajõududes. Enamlaste ühes kuulsaimas
väekoondises ehk Budjonnõi juhitud 1. ratsaarmees hakkas bolsevike vastu võitlema
terve diviis.

Ülestõusu korraldasid ka 1921 Kroonlinna madrused.

1920-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda
Poola armeed juhtis marssal Jozef Pilsudski,kes ründas pealetungivat Punaarmee
tiiba suurimas ratsaväelahingus, kus Punaarmee eliitüksued löödi puruks ja tõrjuti
Poolast välja. 1921.a. 18. märtsil sõlmiti Riia rahu, millega kehtestati NõukogudePoola piir.

1920-22 hõivas Punaarmee Azerbaidzaani ning Armeenia, vallutas suurema osa KeskAasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida.


Kodusõja aastatel 1918-1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi
poliitikat – sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude
kompleks, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldas
Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda.
Sõjakommunismi iseloomustasid: toitlusdiktatuur – talupoegadele
kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus, mis sisuliselt
tähendas väevõimuga kogu leiva- ja seemnevilja jõuga äravõtmist;
keelustati viljaga kauplemine; hakati looma ühismajandeid –
kolhoose; natsionaliseeriti e. riigistati tööstusettevõtted; põhiline
toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks;
üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta
jagamisele.






Valgete lüüasaamise põhjuseks olid nende endi vead
(tõrjusid eemale oma potensiaalseid liitlasi nt. mittevene
rahvaid).
Tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel
nad üks haaval puruks lüüa.
Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära
kasutada.
Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad
raudteesõlmed, mis võimaldas vägesid kiiresti ümber
paigutada.
Valged ei soovinud kunagise impeeriumi äärealadel
tekkinud riikide iseseisvust tunnustada, enamlased olid aga
selleks valmis.
Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning
sellega häälestati enda vastu vene rahvas.
Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu
suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata
endale allutada iseseivunud piiririike.


Kodusõja tagajärjed:
Kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka
kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. Sisesegadused Venemaal
tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga
hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit).
Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.
sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja
selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri umbes 4 milj. inimest.
Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj.
inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad.