Transcript Kriisid ja sõja pärast Teist maailmasõda

Kriisid ja sõjad pärast Teist
maailmasõda
Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas
•
•
•
•
•
•
•
•
1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja
loodava juudi riigi vahel.
14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik.
Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion.
Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus.
otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute.
15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda.
Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi
Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni.
Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa
Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja
Egiptusega.
Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata.
1950.a kuulutas Iisrael Lääne-Jeruusalemma oma pealinnaks.
Iisrael oli selle sõja võitja. Paljud araabia pagulased asusid põgenikelaagritesse Gaza
sektoris ja Jordani läänekaldal.
Araabiamaad ei leppinud kaotusega ja jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse
toetamist.
Korea sõda 1950-1953
• Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika
väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka
pärast okupatsioonivägede lahkumist.
• Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt
juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas
loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
• Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid
ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa
selle territooriumist.
• ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika
väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur.
• USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hinna piirini,
millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine.
• Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise
piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda.
• 1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati
kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda.
Korea sõda 1950-1953
• 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu.
• Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. PõhjaKoreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid
valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema
poole poolt maamiinidega.
• Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii
Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.
Berliini ülestõus 1953
• 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis
kasvasid massimeeleavaldusteks.
• Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa.
• Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis
võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda.
• Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi
maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond
inimest.
Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas
• 1956.a. pidas Nikita Hrustsov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis hukka
Stalini isikukultuse ning kuriteod, mis vapustas kommuniste terves
maailmas
• NSVL normaliseeris suhted ja 1955.a. viidi Nõukogude väed välja Austriast.
Sündmused Poolas 1956.a.
• 1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle
rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe.
• Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka.
Meeleavaldustel toetati Gomulkat.
• Moskva otsustas taanduda ja leppida
Gomulka valimisega Poola etteotsa ning
mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat.
Ungari ülestõus 1956
• 1956.a. oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris.
• 1956.a. oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus,
mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused
avasid rahva pihta tule, puhkesid Budapesti tänavatel lahingud.
• Nimetati ametisse uus Ungari valitsus kom. partei tegelase Imre
Nadyga.
• Moskva otsustas seepeale Ungari sõjaliselt okupeerida.
• 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja2500 tanki toetusel
rünnakut Budapestile.
• Imre Nady juhitud valitsus teatas Ungari väljaastumisest VLO-st ja
palus ÜRO-d tunnustada Ungarit neutraalse riigina.
Lääneriigid aga vaatasid Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt.
• Nõukogude väeüksused hõivasid kogu Ungari. Imre Nady üle mõisteti
kohut ja poodi üles. Nõukogude meelseks ja lojaalseks juhiks sai Janos
Kadar.
• Ungari ülestõus lõppes NSV Liidu sõjalise võiduga, kuigi Kadar ei
taastanud Ungaris enam partei endist joont täielikult.
Ungari ülestõus 1956
Imre Nady (1896-1958)
Suessi kriis 1956
•
1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai
Gamal Abdel Nasser.
Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid
see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa
huvidega.
1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai
poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja
Prantsusmaa.
•
Suessi kriisi käigus võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli
alla, Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. NSV Liit ähvardas
kasutada Nasseri reziimi toetuseks koguni tuumarelva.
Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus
natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed
Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael.
Suessi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Idas, sest selle tagajärjel kahanes seal tugevalt
Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal
suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.
•
•