Transcript Kommunistlik maailmasüsteem

Kommunistlik maailmasüsteem
NSV Liit ja tema satelliitriigid pärast
Teist maailmasõda
Idabloki kujunemine
• Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri
kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada.
• Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui
Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee
kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades.
• 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola,
Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia.
• Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines
Marshalli plaaniga.
• Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti
kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid.
• Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks
oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse
sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse.
Sovetiseerimise 6 faasi
1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel;
2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine;
3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse
koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri
portfelli.
4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks.
5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete
nimekirjade alusel toimunud valimisi
6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli
eeskujul.
Idablokki iseloomustasid
•
•
•
•
Idablokile iseloomulikud jooned:
võim koondunud kommunistliku partei kätte,
kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja
õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil
polnud võimu.
Kommunistliku partei totaalne kontroll
riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide,
kultuurielu ja sõjaväe üle.
tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse
kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja
käsumajandus.
ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured
kulutused sellele.
Stalinlik NSV Liit
• Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid
võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas
hirmuseisundis.
• Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt
vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud
nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest).
• GULAG - Laagrite Peavalitsus
Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus
Stalinlik NSV Liit
• 1945 a moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja
põllumajandus 60% sõjaeelsest .
• Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva
elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis.
• 1946-1947 oli nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias.
• Võitlus “läänestumise vastu” .
Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika.
• Kogu võimutäis kuulus Stalinile,
keda ümbritses lähikondlaste
kitsas ring. Võimuladviku
moodustas partei keskkomitee poliitbüroo .
NSV Liidu satelliitriigid
Kõikjal üks skeem:
• Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva
näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid
kommunistid. Viidi läbi maareform, natsionaliseeriti
sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva
seas populaarsed.
• Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati
pahempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid
sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest
jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele.
Kommunistid allusid Moskvale. Natsionaliseeriti tööstus,
kollektiviseeriti põllumajandus.
• Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu
Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli
nende võim ebakindel.
Poola
• Poolas teostas kommunistide valitsus mõisnikele kuulunud
maade jagamise 1945.a. Maad said umbes 300 000 peret ning
need, kes asusid Poola uutesse läänepiirkondadesse
väljasaadetud sakslaste asemele.
• Riigistati tööstus ja pangad.
• 1945.a. septembris moodustati Rahvusrinne.
• 1948.a. lõpul loodi Poola Ühendatud Rahvapartei.
• Poola Töölispartei peasekretär Wladislaw Gomulka
oli üldkollektiviseerimise vastu ning peagi
kõrvaldati ta võimult.
• Parteid ja riiki määrati juhtima Moskvale kuulekas
president Bierut.
Tsehhoslovakkia
• Tsehhoslovakkias juhtis sõjajärgset ajutist valitsust
sotsiaaldemokraat Fierlinger.
• Valitsus natsionaliseeris samuti suurtööstuse ja osaliselt
suurmaaomandid .
• 1946.a. toimusid valimised, kommunistid said vaid kolmandiku
häältest.
• 1948.a. veebruaris haarasid kommunistid riigipöördega NSV
liidu toetusel ise võimu ning asusid teostama üldist
natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist.
Stalini surm
• Stalini surm 5. märts 1953
Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina
valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste
kallal toime pandud kohutavatest
repressioonidest, muutunud vene rahva
teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks.
Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas
kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati
surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II
kroonimispidustustel Hodõnkal.
Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on
jätkuvalt palju poolehoidjaid. (I.Jürjo)
võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma
• Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria
kätte.
• Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude
võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku
Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks
ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja,
sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma,
kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus.
• Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult
kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge
lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud
juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
• Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai Nikita
Hruštšov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav
liberaliseerimine.