Transcript eesti nsv vapp eesti nsv lipp

NSVL- ENSV
JVG
2009-2010
1944-1991
EESTI NSV VAPP
EESTI NSV LIPP
Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus
olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud
valitsusasutused.
Tallinna vallutamise järel koolisid need pealinna
Valitsejad
Eestimaa Kommunistlik Partei
 Ministrite Nõukogu
 ENSV Ülemnõukogu

Eestimaa Kommunistlik
Partei
20000
18000
16000
14000
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
1945
1951
Säre, Karl
1940-1941
Karotamm,
Nikolai
28.9.1944 26.3.1950
Olles veendunud
kommunist, ei soovinud ta
oma kodumaale ometi
halba ja püüdis mõnikord
ajada “oma joont”, mis
talle hiljem koha maksis.
Johannes Käbin
04.1950
26.07.1978
Karl Vaino
26.07.1978
16.06.1988
Vaino Väljas
16.06.1988
03.1990
Ministrite Nõukogu
Aleksei
Müürisepp
29.03.1951
12.10.1961
Arnold Veimer
28.09.1944 29.03.1951
Valter Klauson
12.10.1961
18.01.1984
Indrek Toome
16.11.1988
03.04.1990
Bruno Saul
18.01.1984
16.11.1988
Edgar Savisaar
03.04.1990
08.05.1990
ENSV Ülemnõukogu
Nigol Andresen
29.11.1946
05.03.1947
Johannes Vares
25.08.1940
29.11.1946
Eduard Päll
05.03.1947
04.07.1950
Johan
Eichfeld
04.02.1958
12.10.1961
August Jakobson
04.07.1950
04.02.1958
Aleksei
Müürisepp
12.10.1961
07.10.1970
Johannes Käbin
26.07.1978
08.04.1983
Artur Vader
22.12.1970
25.05.1978
Arnold Rüütel
08.04.1983 06.10.1992
Eesti NSV territoorium, haldusjaotus
ja piirid
1944-1945

1945. aasta alguses võeti Moskva
korraldusel ENSV koosseisust kolm
Narva jõe tagust valda ja need liideti
Vene Föderatsiooni koosseisu
samal ajal liideti Vene Föderatsiooni
koosseisu ka suurem osa
Petserimaast koos Petseri linnaga.
Järelikult oli Eestis nüüd 10 maakonda.

1946. aastal loodi omaette maakond
Hiiumaa; 1949. aastal tekkisid Eesti
kaardile eraldi maakondadena Jõhvija Jõgevamaa. Seega oli 1940.
aastate lõpus Eestis ühtekokku 13
maakonda.
2
1
3



1950.a. alustati ENSV rajoniseerimisega. Selle eesmärgiks
oli muuta Eesti haldusjaotust vastavalt Venemaa
eeskujule.
Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad
külanõukogudeks. Läbi aastate rajoonide arvu pideval
muudeti: alguses oli neid väga palju (nii sooviti valitsemist
rahvale lähemale tuua; nii näiteks oli isegi Saaremaa
jaotatud kaheks – Kuressaare ja Orissaare – rajooniks),
hiljem(1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses)
rajoonide arvu pideval vähendati.
Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud
kolmeks oblastiks – Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks.
3
1
2
1959- Ainukese linnana nimetati ENSV ajal 1952. aasta mais ümber
Kuressaare: aastatel 1952-1988 nimetati seda linna Kingissepa
linnaks.

1960. aastate keskpaigaks kujunes
Eesti NSV-s välja 15 rajooni –
Hiiumaa, Haapsalu, Harju, Rakvere,
Kohtla-Järve, Kingissepa, Pärnu,
Rapla, Paide, Jõgeva, Tartu, Viljandi,
Valga, Põlva ja Võru rajoon..

Lisaks oli Eestis 6 vabariikliku
alluvusega linna: Tallinn, Tartu,
Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja
Sillamäe. Ülejäänud linnad olid
rajoonilise alluvusega
Eesti NSV rahvastik
1600000
1400000
1200000
1000000
800000
600000
400000
200000
0
1940
1960
1978
STALINI AEG-1944-1953

Kommunietliku
Partei kõige
hirmuäratavamaks
relvaksolid
julgeolekuorganid,
jühidald
NKVD,1954.
aastast kehtinud
nime järgi aga
KGB.


Julgeolek alustas massilisi arreteerimisi
esimesel võimalusel,1944 aastal, saates
järgneva kümne aastaga sunnitööle või
hukkamisele vähemalt 30000 inimest.
Tavaline karistus oli 25+5 ( 25 aastat
vangrilaagrit ja 5 aastat asumist), mille
määramiseks oli võimalikke põhjusi
rohkelt- teenimine Saksa sõjaväes või
Omakaitses,politseis,mõnes saksaaegses
riigi-või omavalitsusametis jhe.

Poliitika tipnes EKP
Keskkomitee VIII
pleenumiga 1950. aastal,
kui viidi läbi poliitiline
puhastus Eesti NSV
juhtkonnas, mille
sõnavõttudes tembeldati
kodanlike natsionalistideks
ja millega rahvuskaader ja
nn. juunikommunistid
(Hans Kruus koos Nigol
Andreseni, Johannes
Semperiga) kõrvaldati
juhtivalt töölt ning
asendati Venemaa
eestlaste ja venelastega.

Mitmed haritlased
ning avaliku elu
tegelased põlu ala
pandi ja nende
tööde avaldamine
keelati. Uueks
parteijuhiks sai
Johannes Käbin,
kes jäi sellele
kohale 28 aastaks.

Rahuolematus
valitsuse
poliitikaga
väljendus
metsavendade
aktiivse
tegutsemisega
ajavahemikus
1944–1953.
Metsavennad kasutasid sageli keldreid,
tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid
punkreid nagu näiteks see siin.

28. jaanuaril 1949 võttis
NSV Liidu Ministrite
Nõukogu vastu määruse
«Abinõudest
põllumajanduses Eesti,
Läti ja Leedu NSVs» ning
järgmisel päeval 29.
jaanuaril 1949 otsuse
kulakute, bandiitide ja
natsionalistide
väljasaatmise kohta.
1949. aasta 25. märtsil
Balti riikides alanud
küüditamise ohvriks
langes üle 20 000 Eesti
elaniku.
Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse


NSV Liidu Riikliku
Julgeoleku Ministeeriumis
koostati spetsiaalne
Operatiivplaan "Priboi"
(vene keeles
"Murdlainetus") projekt.
Noorim küüditatu oli
teadaolevalt 3-päevane
Anne Ojaäär Hiiumaalt,
vanim oli 95-aastane
vanamemm Maria Räägel
Abja vallast.

Haapsalus elav Eerita
Kärmet meenutab,
kuidas ta väikse
tüdrukuna emaga
Siberisse viidi ja seal
orvuks jäi. 60 aastat
hiljem ei ole tal ühtki
vihjet ema saatuse
kohta – kui jätta
arvestamata üks
peaaegu seletamatu
juhtum.

Eraldi korraldati 1950–1951 küüditamisi
Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti
eriti rahvavaenulikuks elemendiks.
Repressioonid lõppesid Jossif Stalini
surma järel 1953. aastal.
Sulaaeg-1953-1970

1956. aastal
mõistis Nikita
Hruštšov NLKP XX
kongressil Stalini
kuriteod hukka.


Johannes Käbin
Käbinit peetakse
tavaliselt suhteliselt
mõõdukaks
poliitikuks, kes ei
sundinud väga peale
Moskva-poolseid
suuniseid. Ta kasutas
kõnekeelena enamasti
eesti keelt.
The launching of the passenger boat
Vanemuine in 1965 reopened the traffic
between Estonia and Finland
The hugely popular TV programme Horoskoop
presented the same songs performed at
Eurovision.
Stagnatsiooniaeg 1970ndad

1970. aastate lõpus
algas Eestis uus
tugevnev ideoloogiline
surve, mis leidis
väljundi eestkätt
venestamislaines.
Immigrantide vool
Eestisse kasvas veelgi
ning 1978. aastal sai
parteijuhiks Moskva
juhtnööre täht-tähelt
täitev ja eesti keelt
vaevu oskav Karl
Vaino.
Andres Tarand

Ideoloogilise surve
tugevnemise tõttu
hoogustus ka
dissidentlus, mille
silmapaistvaimaks
tulemuseks oli
ilmselt 40 kiri
1980. aastal.
Marju Lauristin
Paul-Eerik Rummo
One of the best-loved young poets of the
time, Paul-Eerik Rummo

1980. aastal
toimus Tallinnas
Moskva
suveolümpiamäng
ude purjeregatt.
Seetõttu ehitati
Tallinna linna
kõrgeim hotell
"Olümpia".
Gorbatšovi aeg
-1985-1991

1985. aastal
Nõukogude Liidu
juhiks saanud Mihhail
Gorbatšov alustas
1987. aastal kriisis
oleva riigi
päästmiseks
perestroika ja
glasnosti kampaaniat,
millega lubati
inimestel kritiseerida
ka kehtivat režiimi.

Eestis kritiseeriti
esialgu valitsuse
konkreetset poliitikat,
eriti kava rajada
Kirde-Eestisse
fosforiidikaevandusi
(fosforiidisõda),
samuti esitati
omapoolseid
ettepanekuid, näiteks
IME projekt.

Peagi liitusid põhiliselt
majanduslike
nõudmistega ka
rahvuslikud poliitikud,
juba 1988. aasta
alguses toodi välja
sini-must-valged lipud
ja loodi Eesti
Muinsuskaitse Selts,
mis hakkas lisaks
kultuurväärtuste
kaitsmisele tegelema
ka rahvuspoliitikaga.

See saigi teoks, uueks EKP
juhiks sai reformimeelne
Vaino Väljas, ministrite
nõukogu esimeheks aga
Indrek Toome. Uus
juhtkond püüdis leida
keskteed impeeriumi- ja
iseseisvusmeelse poliitika
vahel ja võttis suuna Eesti
NSV muutmisele suure
autonoomiaga liiduriigiks.

Uus juhtkond püüdis
leida keskteed
impeeriumi- ja
iseseisvusmeelse
poliitika vahel ja
võttis suuna Eesti
NSV muutmisele
suure autonoomiaga
liiduriigiks. Seda
poliitikat toetas ka
samal aastal loodud
Eestimaa Rahvarinne.

Oluliseks sammuks
Eesti iseseisvuse
suunas oli
deklaratsioon Eesti
NSV
suveräänsusest,
mis võeti vastu 16.
novembril 1988.

1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased
moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid
taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel.
Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid
taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks
liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud
aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele,
viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka
Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu
terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke
püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased,
lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi
pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu.
Info







http://www.knowbysight.info/SSS/04110.asp
http://www.knowbysight.info/KKK/03056.asp
http://proekt-wms.narod.ru/states/estonia.htm
www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Metsavennad
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV
http://lood.wordpress.com/