Transcript DÜSTOOPIATEST TPL 2014 RAY BRADBURY (1920) 6-aastaselt käis emaga vaatamas “Ooperi fantoomi”, mis äratas temas eluaegse huvi õuduslugude vastu;  8-aastaselt avastas ajakirjadest enda jaoks teadusliku fantastika;  esimesed jutud kirjutas 11-aastaselt; 

DÜSTOOPIATEST
TPL 2014
RAY BRADBURY (1920)
6-aastaselt käis emaga
vaatamas “Ooperi
fantoomi”, mis äratas
temas eluaegse huvi
õuduslugude vastu;
 8-aastaselt avastas
ajakirjadest enda jaoks
teadusliku fantastika;
 esimesed jutud kirjutas
11-aastaselt;
 lemmikkirjanikud olid
Jules Verne, Georges
Wells ja Edgar Allan Poe;

RAY BRADBURY
Peamiselt ulmelugudest
koosnev looming kuulub
ameerika teaduslik-fantastilise
kirjanduse intellektuaalsesse
ja ühiskonnakriitilisse suunda;
 väljamõeldis on tihedalt seotud
reaalsusega;
 ta usub inimese arukusse ja
headusse;
 on vägivalla, kurjuse ja ahnuse
vastu.

Donald M. Grant
“451º FAHRENHEITI””


http://www.youtube.com/wat
ch?v=M9n98SXNGl8
"451 Fahrenheiti" (1953) on
ameerika kirjaniku Ray Bradbury
antiutoopiline, spekulatiivne
hoiatusromaan. Raamat kujutab
hedonistlikku ja mõtlemisest
loobunud tulevikuühiskonda.
Francois Truffaut (1932-1984) tegi
oma ainsa ingliskeelse filmi Ray
Bradbury ulmeromaani põhjal.
Filmi tegevus toimub
tulevikuühiskonnas, kus rahulolu ja
võrdsus on saavutatud rahustite abil
ning kogu kirjanduse hävitamisega.
Teatavasti on 451º Fahrenheiti ehk
232º Celsiust just see temperatuur,
mille juures paber põleb. BradburyTruffaut kujutatud tuleviku
politseiriigis on see tähtis ja hinnatud
number.





Selles ühiskonnas kehtib seadus, et kõik raamatud, mis iganes
veel leitakse, tuleb põletada. See ülesanne on pandud uue aja
tuletõrjujatele. Peategelane Guy Montag (Oskar Werner) on
üks raamatupõletajatest-tuletõrjujatest. Ta teeb oma tööd
rutiinselt. Ka kooselu Lindaga (Julie Christie), kelle
põhitegevuseks on televiisorivaatamine, kulgeb üksluiselt.
Ühel päeval kohtab Montag koduteel noort õpetajannat
Clarisse’i, kes küsib mehelt imelikke asju: ons mees lugenud
mõnd raamatut, kas ta on õnnelik? Esimest korda mõtleb
Montag oma elu üle järele.
Truffaut’ jaoks pole raamatud mõistagi mitte lihtsalt paber,
vaid kõige selle väärtusliku kandja, mis inimkond on loonud.
Mitte asjata ei esita ta sellise kirega raamatute põletamise
episoodi.
Film on Truffaut’ protest ülitehniseeritud ja unifitseeritud
(ühtsustatud) ühiskonna vastu, milles puuduvad vaimsus ja
hing, ta hoiatab sellise ühiskonna eest. Peategelasele Montagile
on selles määratud ärkaja ja nägijaks saaja roll.
Muusika on Bernard Herrmannilt, kes on ennekõike tuntud
Alfred Hitchcocki filmidele muusika kirjutamisega.
Tsitaate Ray Bradbury romaanist “451º Fahrenheiti”







Miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad poore elu
näol. Head kirjanikud puudutavad sageli elu, keskpärased libistavad
kiirustava käega sellest üle, halvad vägistavad ta ja jätavad
kärbeste söödaks.
Aidake enese päästmisele kaasa, ja kui te uputegi, surete teadmises,
et ujusite kalda poole.
Me hakkame ehitama peeglitehast ning ei tee sel aastal midagi
muud kui peegleid, et me endid hästi näeksime.
Lastetoast kolledžisse ja sealt jälle lastetuppa tagasi – niisugune on
meie vaimse arengu tee.
Seda, mida ei mõisteta, ei sallita kunagi.
Me kõik peame olema ühesugused. Inimesed ei ole mitte vabadena ja
võrdsetena sündinud, nagu põhiseadus ütleb, vaid nad on võrdseteks
tehtud. Kui igaüks sarnaneb teistega, siis on kõik õnnelikud, sest ei
ole suurmehi, kellega ennast võrrelda, et ennast hinnata.
Kui te ei taha, et inimene ennast poliitikaga vaevaks, ärge näidake
talle, et igal küsimusel on kaks külge – see häiriks teda, näidake
talle ainult üht. Või veel parem – ärge näidake talle ühtki. Las ta
unustab sootuks, et on olemas midagi niisugust, nagu sõda.
GEORGE ORWELL (1903–1950)
TEGELIK NIMI ERIC ARTHUR BLAIR
Georg Orwell sai hariduse Etoni
kolledžis. Aastail 1922–1928
teenis ta Birmas Briti
Impeeriumipolitseis; lahkus
protestiks koloniaalvägivalla
vastu ("Birma päevad", 1934).
Birmas sai temast veendunud
kolonialismivastane.
 Järgmised kaks aastat elas ta
Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus
siis Inglismaale õpetajaks
("Pariisi ja Londoni heidikud",
1933).


GEORGE ORWELL

Teise maailmasõja ajal
teenis ta Kodukaitses ja
töötas BBCs. 1943 asus ta
tööle vasakpoolse ajalehe
"Tribune" toimetuses,
kirjutas regulaarselt
poliitika- ja
kirjanduskommentaare.
Orwell oli
tähelepanuväärne publitsist
ja esseist, kuid eriti tuntud
on ta oma romaanidega
"Loomade farm" (allegooria
Nõukogude Liidu kohta,
1945) ja Jevgeni Zamjatini
eeskujul kirjutatud "1984"
(totalitarismi kujutav
düstoopia, 1949), millest on
tehtud ka film.
GEORGE ORWELL EESTI KEELES
“Loomade farm” (1988, 2002);
 “1984” (1990, 2002);
 “Pariisi ja Londoni heidikud”
(1995);
 “Valaskala kõhus” (1995);
 “Kummardus Katalooniale”
(2000)

http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artik
kel=3792
Kärt Hellerma “Maailmaparandaja George Orwell”
LOOMADE FARM
ANIMAL FARM,
UK 1954
REŽ. JOY BATCHELOR,
JOHN HALAS
George Orwelli tulevikufantaasia animeeritud versioon.
Ühe esimese mõjuka intellektuaalina Läänes kommunistlikku süsteemi
paljastama asunud George Orwelli 1945. aastal ilmunud klassikalise satiiri
alusel 1954. aastal vändatud "Loomade farm" oli esimene täispikk inglise
animafilm.


Film järgib küllalt täpselt Orwelli raamatut. Selles jutustakse joodikust
peremehe minema ajanud loomadest, kes loodavad ise oma elu üle otsustama
hakata, sattudes aga peagi totalitaarsete juhtide kontrolli alla. Loosungi asemel
"kõik loomad on võrdsed" astub põhimõte "kõik loomad on võrdsed, kuid mõned
loomad on võrdsemad".
Erinevalt Disney armsatest multifilmidest pole "Loomade farmis" Orwelli satiiri
brutaalsust ja julmust pehmendatud, mis lastega multifilmi vaatama rutanud
koduperenaistele üsna ehmatavalt mõjus. Orwelli teose troostitu lõpp oli filmi
tegijate jaoks siiski liig karm, mistõttu seda natukene optimistlikumaks
muudeti. /Mart Laar/
“LOOMADE FARM”
http://www.linnateate
r.ee/et/lavastused/mi
nevik/loomadefarm.ht
ml
 http://www.linnateate
r.ee/et/teater/artikkel/
2005/177.html
 http://www.linnateate
r.ee/et/teater/artikkel/
2005/178.html

JEVGENI ZAMJATIN (1884—1937)






1931. aastal sai Zamjatin Stalini loa
Nõukogude Liidust lahkumiseks ja asus
elama Pariisi.
Romaan "Meie“ – Zamjatini ainus
romaan, düstoopia.
Romaani "Meie" tegevus leiab aset
totalitaarses tulevikuühiskonnas nimega
Ühtne Riik, mille juht Heategija pakub
alamatele turvatunnet ja heaolu, kuid
mitte vabadust. Kõigil riigi elanikel on
nime asemel number, peategelasest
matemaatiku ja inseneri number on D503.
"Meie" oli üks esimesi raamatuid, mille
Glavlit ära keelas. Seetõttu ilmus
raamat alles 1924. aastal ja inglise
keeles. Kirjaniku kodumaal avaldati
romaan esmakordselt alles ajakirjas
Znamja 1988.
"Meie" on mõjutanud George Orwelli
("1984“) ja Aldous Huxleyle ("Hea uus
ilm“).
http://www.epl.ee/artikkel/351282
"1984" on 1949. aastal
ilmunud George Orwelli
romaan (düstoopia)
totalitaarsest
tulevikuriigist. "1984" on
viimane Orwelli
kirjutatud raamat.
 http://www.youtube.com/
watch?v=Z4rBDUJTnNU
(trailer)

http://video.google.com/videoplay
?docid=-5464625623984168940#
ALDOUS HUXLEY (1894-1963)
http://www.youtube.com/watch?v=S7_YFKyhQMI
Huxley kõneleb romaanidest“Hea uus ilm” ja “1984”
ALDOUS HUXLEY EESTI KEELES
“Pärast tulevärki” (LR,1988);
 “Hea uus ilm” (Eesti
Raamat,1989, Tänapäev, 2008);
 “Geenius ja jumalanna” (Varrak,
1995);
 “Nood koltunud lehed”
(Kupar,1995)

“HEA UUS ILM”
"Hea uus ilm" (Brave New World) on Aldous Huxley
teos düstoopilisest tulevikust, kus inimesi
kujundatakse varajasest lapsepõlvest "Hea Uue
Ilma" kodanikeks. Raamat nägi esmavalgust 1932.
aastal.
 Pealkiri on võetud William Shakespeare'i teosest
"Torm", mille üks osa kõlab järgmiselt:
"Oo imet! Kauneid olendeid kui palju!
Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm,
kus niisugune rahvas peal!"
 http://www.youtube.com/watch?v=WuiaT0nX9ls

“HEA UUS ILM”
Raamat räägib tulevikuühiskonnast, kus
geenitehnoloogiat ja pidevat alateadvuslikku
sisendamist kasutades on suudetud inimesed
muuta õnnelikeks vangideks, kes ise seda ei
mõista.
 Huxley ühiskonnas ei eksteeri sõdu ega mässe.
Inimesed on lahterdatud juba enne nende
sündimist (tegelikult on kaotatud ka loomulik
sünnitamine – inimesi kasvatatakse sõna otseses
mõttes katseklaasides) vajalikkesse
töökohtadesse, positsioonidele jne.
 Ja need, kes mingi asjaolu tõttu hakkavad
mõistma, et midagi on ühiskonnas viltu...

A. HUXLEY

Aldous Huxley
“Brave New World”,
BBC Television
Production, 1980 (3 tundi,
parem)
http://www.youtube.com/watch?v=ek5vse2_Aq0

“Brave New World”
(1998)
http://www.youtube.com/watch?v=G8kCOsfM15
c&feature=related
KURT VONNEGUT (1922 –2007)
Kurt Vonnegut oli saksa
päritolu neljanda põlve
ameeriklane. Ta sündis
Indianapolises, kus isa töötas
arhitektina ja ema oli jõuka
õlletöösturite perekonna
tütar. Ema tappis end
unerohu üledoosiga päev
varem kui Kurt pidi saabuma
koju II maailmasõjast.
 Pärast sõda töötas Kurt
Vonnegut mitmesugustes
ametites, muuhulgas
ajakirjanikuna ja ühes
esimestest Saabi
müügiesindustest USA-s.


Ameerika jalaväelasena, sõjavangi langemise
tõttu võitlusvõimetuna, oli ta 1945. aasta 13.-15.
veebruaril Saksamaa linna Dresdeni
pommitamise tunnistajaks. Vonnegut viibis
vangina endises tapamaja laos, mis on andnud
nime tema raamatule "Tapamaja, korpus viis".
“TAPAMAJA, KORPUS VIIS”
(SLAUGHTERHOUSE-FIVE)




Lavastaja: George Roy Hill
Kurt Vonneguti kuulsal
samanimelisel romaanil
põhineva linateose lavastajaks
on George Roy Hill ning see
jutustab läbi huumoriprisma
sõdurist nimega Billy Pilgrim
(Michael Sacks), kes elab 1945.
aastal üle Dresdeni
pommitamise ja rändab sellele
järgnevalt läbi aja.
http://www.youtube.com/watch?v=9
TQGhm2wBsE&feature=related
http://et.wikiquote.org/wiki/Tapama
ja,_korpus_viis
KURT VONNEGUTI LOOMING EESTI KEELES









Romaanid (eesti keeles ilmunud)
"Titaani sireenid" (1959; eesti keeles 2000)
"Kassikangas" (1963; eesti keeles 2001)
"Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud
tants surmaga" 1969; eesti keeles 1971, 2003)
"Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!"
1973; eesti keeles 1978, 2003)
"Komejant ehk Hüvasti, üksildus!" 1976; eesti keeles
2002)
"Galápagos" ("Galápagos" 1985; eesti keeles 2005)
"Sinihabe" ("Bluebeard" 1988; eesti keeles 2001;
tõlkija Triin Sinissaar)
"Hookuspookus" ("Hocus Pocus" 1990; eesti keeles
2006)
K. VONNEGUT
ESSEISTIKA
"Kodumaata mees“ (2005);
 "Harmagedon tagasivaates"
(2008. a postuumselt
ilmunud esseekogu)


http://paber.ekspress.ee/viewdoc/10
F5065ABB824622C2256E2E00365
4E2
MARGARET ATWOOD (1939)
Inglise keeles kirjutav Kanada prosaist,
luuletaja, esseist ja keskkonnaaktivist.
 On avaldanud ka 15 luulekogu ning võitnud
korduvalt luuleauhindu. Paljud tema luuletused
on saanud inspiratsiooni müütidest ja
muinasjuttudest, mis huvitavad teda lapsest
saati.
 Atwood on avaldanud arvukalt lühijutte
ajakirjades, tal on ilmunud neli jutukogu ning
kolm kogumikku raskesti liigitatavat
lühiproosat.

MARGARET ATWOOD

Atwood on üks enim auhinnatud
Kanada kirjanikke. Ta on
võitnud Arthur C. Clarke‘i
auhinna ja Astuuria vürsti
auhind, olnud viis korda Bookeri
auhinna nominent (üks kord
neist võitja), samuti seitse korda
Kanada kindralkuberneri
auhinna finalist (võites selle
kahel korral).
ATWOODI LOOMING

1987. aastal võitis Margaret
Atwoodi romaan "Teenijanna
lugu" kõige esimese Arthur. C.
Clarke'i auhinna, mis antakse
eelmise aasta jooksul
esmakordselt Suurbritannias
ilmunud parimale romaanile
teadusliku fantastika vallas.
Raamat oli ka ulmeauhindade
Nebula (1986) ja Prometheus
(1987) nominent. Ameerika
raamatukogude assotsiatsiooni
1990.-2000. aastal kõige
sagedamini keelustatud
raamatute edetabelis oli
"Teenijanna lugu" 37. kohal.
https://www.youtube.com/wa
tch?v=Iv9RzsGAwJc
MARGARET ATWOOD



Samuti saavutas ulmekirjanduses tähtsa
koha Atwoodi romaan "Orüks ja ruik“
https://www.youtube.com/watch?v=bpk15
2BCrQ8, millele 2009. aastal ilmus järg
"Uputuse aasta".
Algselt protestis Atwood selle vastu, kui
tema romaane nimetati teaduslikuks
fantastikaks. Intervjuus Briti ajalehele
The Guardian väitis ta:
"Teadusfantastikas on koletised ja
tähelaevad; ulme seevastu võib tõepoolest
sündida." Hiljem on ta määratlenud oma
raamatud sotsiaalse fantastikana.
Atwood on sageli võtnud sõna keskkonnateemadel ning nii tema kui ta
elukaaslane on BirdLife Internationali
kuuluva Rare Bird Clubi aupresidendid.
ATWOOD EESTI KEELES









Esimesena ilmus 1987. aastal valimik jutte pealkirja all
"Tantsutüdrukud”
1993.avaldas kirjastus Eesti Raamat düstoopilise romaani
"Teenijanna lugu", mille tõlkis samuti Ann Alari.
Ehkki 1997. aastal ilmus Varrakus Tiia Rinne tõlgitud
"Kassisilm", on ka hiljem kirjastanud Atwoodi
romaanitõlkeid peamiselt Eesti Raamat:
"Röövelpruut" (1997, tlk Maia Planhof),
"Pinnaletõus" (1999, tlk Karin Suursalu),
"Alias Grace" (1999, tlk Ilona Kolberg),
"Pime palgamõrvar" (2001, tlk Karin Suursalu;
kordustrükk 2007 Eesti Päevaleht),
Varrak 2004. aastal düstoopia "Orüks ja Ruik" (tlk Riina
Jesmin) ning
Eesti Päevaleht 2006. aastal "Penelopeia" (tlk Ann Alari).