Transcript ettekanne - Riigikogu

Muuseumivarade arvestuse, säilimise ja
kasutamise järelaudit
Kas olukord muuseumivaldkonnas on paranenud?
Auditi ulatus
• Periood 2005-2010, osaliselt ka 2011.
• 28 muuseumit (kõik Kultuuriministeeriumi valitsemisala
muuseumid, lisaks SA Tammsaare Muuseum)
• 4 peamist teemat
- kogumine ja arvestus
- säilitamine
- eksponeerimine ja kasutamine
- majandamine ja juhtimine
Kogumine ja arvestus (1)
•
•
•
•
•
•
•
Auditeeritud muuseumide kogude suurus oli 2010. aastal 4,1 miljonit
museaali. Võrreldes 2005. aastaga kasvanud 16,5%, keskmiselt 3,3%
aastas. Alla 2% aastas on kasv 59%-l muuseumidest.
Muuseumides on arvele võtmata museaale.
2004. aasta lõpuks oli teaduslikult kirjeldada 68,5% kogudest, 2010. aastal
84,2%.
2005. aastal ei suutnud enamik muuseume nõuetekohaselt inventuure läbi
viia. 2010. aastaks ei suutnud viie aasta jooksul kõiki kogusid inventeerida
11 muuseumi 26st, s.o 8% kogudest.
MuISi on kantud umbes 56% kõigist kogudest. Enamasti on suudetud
sisestada aga üksnes minimaalne osa museaali kohta käivatest andmetest
(nimetus, number, kogusse registreerimise aeg, püsiasukoht, harvem ka
seisukord).
Riigi raamatupidamise üldeeskiri on viidud kooskõlla museaalide
arvelevõtmise korraga.
Ministeerium teeb muuseumikogude üle rohkem järelevalvet.
Kogumine ja arvestus (2)
• Pooltel muuseumidel on kirjalik kogumispoliitika olemas, kuigi
juhend muuseumidele kogumispoliitika koostamiseks on alles
väljatöötamisel. Ühtset üleriigilist kogumispoliitikat pole endiselt
välja töötatud.
• Muuseumiseaduse muudatus kogudest väljaarvamise
võimaluste laiendamiseks vajab ministeeriumi sõnul endiselt
analüüsi.
• MuIS on endiselt seadustamata.
Säilitamine (1)
• Säilitustingimused on head või rahuldavad umbes pooltes
muuseumihoidlates.
• Riigikontrolli 2005. aastal valminud auditiga võrreldes on
säilitustingimused tollal auditeeritud 11 muuseumist oluliselt
paranenud Eesti Kunstimuuseumil ja Eesti Ajaloomuuseumil.
Lähiajal on oodata hoiutingimuste paranemist Pärnu
Muuseumis, osaliselt Eesti Meremuuseumis ja Saaremaa
Muuseumis, pikemas perspektiivis ka Eesti Rahva Muuseumis.
• Ministeerium seadnud eesmärgiks, et aastaks 2014 peaks
olema tänapäevaste ja pikaajalist säilimist tagavate
hoiutingimuste osakaal kõikidest hoiutingimustest 60%.
Indikaatori arvutamise meetod ja soovitav tase on segased.
Säilitamine (2)
• Pea kõik muuseumid kurdavad ruumipuuduse üle.
• Ruumipuudus mõjutab kogumistööd.
• Aastate 2007 ja 2009 statistika võrdlus näitab, et hoidlate pinda
ei ole muuseumidele juurde tulnud (v.a Eesti Kunstimuuseum).
• Ruumipuuduse tõttu hoitakse museaale endiselt selleks
mittesobivates tingimustes tööruumides, keldrites,
katusealustes, kuurides jm.
Muuseumivarade eksponeerimine ja kasutamine
(1)
• 2009. aastal kasvas kõigi muuseumide külastatavus võrreldes
eelmise nelja aasta keskmisega 17%. Auditeeritud
muuseumides oli kasv 4,8%, 2010. aastal langes koguni 20%.
• Kõikidest külastustest 79% moodustavad viie muuseumi
külastused.
• Populaarsemate muuseumide külastajate hulgas on oluline
osakaal välisturistidel, näiteks Eesti Kunstimuuseumid 60%,
Eesti Vabaõhumuuseumis 25%.
Muuseumivarade eksponeerimine ja kasutamine
(2)
• 2004. aastal eksponeerisid auditeeritud muuseumid 1,3%
kogudest, 2010. aastal 1,2%.
• 2006. aastal korraldati auditeeritud muuseumides umbes 450
näitust, 2010. aastal 570 näitust.
• 2010. aasta lõpus MuISi avalik kasutajaliides, loodud on „ekultuuripärand“, „Virtuaalne näituste süsteem“. Nende
kasutamise eelduseks kogude sisestamine MuISi ja
digiteerimine. 2011. aasta alguseks on enamik muuseume
jõudnud digiteerida alla 10% oma kogudest.
Muuseumide majandamine ja juhtimine (1)
•
•
•
•
Kuni 2008. aastani muuseumide tegevuskulude eelarve järk-järgult
tõusis, 2009. aastal toimus oluline langus, 2010. aastal on hakanud
uuesti tõusma, kuid pole veel saavutanud 2008. aasta taset.
2005. aastaga võrreldes on 2010. aastaks töötajate arv
muuseumides tõusnud 15%, tööjõukulud samas 33%. Töötajate arv
muuseumides on väga erinev.
Omatulu on oluliselt kasvanud - 2005. aastal teenisid auditeeritud
muuseumid ligi 29,4 miljonit krooni, 2010. aastal üle 50 miljoni
krooni.
Kolme kõige suurema muuseumi (Eesti Kunstimuuseumi, Eesti
Vabaõhumuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi) tegevuskuludeks
kulus 2010. aastal rohkem kui kõigi ülejäänud muuseumide
ülalpidamiseks. Samad muuseumid teenisid ka omatulu rohkem kui
kõik ülejäänud kokku.
Muuseumide külastatavus, omatulud ja tegevuskulud 2010.
aastal
200,000
60,000,000
180,000
160,000
50,000,000
140,000
40,000,000
120,000
100,000
30,000,000
80,000
20,000,000
60,000
40,000
10,000,000
20,000
0
0
külastajate arv (parem skaala)
omatulu (vasak skaala)
tegevuskulu (vasak skaala)
Muuseumide majandamine ja juhtimine (2)
• Investeeringud jaotuvad ebaühtlaselt.
• Enamuse kõigist auditeeritud perioodi investeeringutest on
läinud Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaaride,
ekspositsiooni ja eksponaatlaevade sadama
väljaehitamisele veel Eesti Rahva Muuseumi uue hoone
ehituse ettevalmistusse, Pärnu Muuseumisse ja Eesti
Ajaloomuuseumisse.
• Suuremad investeeringud lähevad sellistesse
objektidesse, mis on saanud toetust ELi struktuurifondide
rahast regionaalarengu, turismi ja ettevõtluse toetamiseks.
Seetõttu pole saanud neist toetustest investeerida ka
hoidlatingimuste parandamisse.
Peamised soovitused
•
•
•
•
Töötada välja ja võtta vastu ühtne üleriigiline kogumispoliitika. Tagada, et igal
muuseumil oleks välja töötatud kirjalik kogumispoliitika, mis sisaldaks ülevaate
olemasolevast muuseumikogust alamkogude kaupa, juurdekasvuvõimaluste ja
säilitustingimuste analüüsi, selgeid valikukriteeriume kogude täiendamisel ja
arvestamist teiste seotud muuseumide tegevusega.
Algatada muuseumiseaduse muutmine selliselt, et muuseumidel oleks võimalik
muuseumikogust välja arvata ka selliseid museaale, millel puudub
kultuuriväärtus või mis ei ole kooskõlas kogumispoliitikaga.
Töötada välja tegevuskava, et tagada muuseumikogudes inventuuride
läbiviimine vastavalt museaalide arvelevõtmise korrale ja riigi raamatupidamise
üldeeskirjale ning teaduslik kirjeldamine mõistliku aja jooksul.
Muuta „21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006–2015“
valdkondlikuks arengukavaks ja viia kooskõlla Vabariigi Valitsuse määrusega
„Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise,
elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”.