Transcript Ãœldharidus
ÜLDHARIDUS Helena Saar, Jaan Kaupmees, Marit Mägi, Gerli Viidas, Anne-Liis Rips, Gea Ennist, Kristiina Jürna, Helleriin Eensoo, Merlin Pärn KOOLIKATSED ESIMESSE KLASSI ASTUJATE ARV 2005. aastal läks esimesse klassi 12 205 2006. aastal 12 230 last 2007. aastal 12 882 last 2008. aastal 13 040 last 2009. aastal 13 360 last 2010. aastal eeldatavasti 13 530 last 2011/2012 õppeaastal kõnnib oma esimest kooliteed juba 14 390 õpilast. KOOLIKOHUSTUS Igal lapsel on kohustus omandada vähemalt põhiharidus. Kõikidel koolidel on olemas oma teeninduspiirkonnad. Kohalik omavalitsus võimaldab kõigile antud piirkonnas elavatele lastele koolikohad. KOOLIVALMIDUS Koolivalmidust vaadeldakse läbi 3 arenguaspekti: Füüsilise Sotsiaalse Vaimse KOOLIVALMIDUS Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks Lapse soov õppida Omandada uusi teadmisi Jälgida ja täita täiskasvanu korraldusi KOOLIKATSED Kevadine eliitkoolide koolikatsete ralli. Õiglane või mitte, et lastele korraldatakse raskeid katseid? Jaotumine kahte leeri. Diskussioon koolikatsete üle. KOHTADE TÄITUVUS Koolid kes vaevlevad, et saada klassikomplekt täis. Nõudlus ületab kohtade arvu. MIDA KATSED SISALDAVAD? Vestlus Lugemine Etteütlus Matemaatika Loodusõpetus KOOLIKATSETE POOLT VÕI VASTU? Undel Kokk Eesti on väike riik ja olemasolevad anded tuleks kõik maksimaalselt välja arendada. Georg Aher Lastega vestlust ei saa ju ükski seadus ära keelata. Minu enda meelest ei ole vaja katseid esimesse klassi astujaile. KOOLIKATSETE POOLT VÕI VASTU? Rita Siilivask Pean õigeks, et lapsi ei testitaks nii õrnas eas ega õpetataks ette. Harri Kõo Tavaklassidele ei ole mingeid katseid vaja, niikuinii peavad lapsed kusagil õppima. Regina Kullamaa Algklassidesse ei tohiks katseid olla, sest mõni laps läheb hiljem lahti kui teine. KOOLIKATSETE POOLT VÕI VASTU? Margin Ninn Olen katsete kaotamise poolt, aga mitte täiesti. Kahe otsaga asi. Katsete kaotamisest võidavad paljud lapsed, sest neid ei traumeerita. Maie Kitsing Mina ei ole nõus laste selekteerimisega seitsmendal eluaastal. Marju Unt Olen nõus sisseastumiskatsetega, aga eeldusel, et lapsi valitaks kooli kallakule vastava andekuse järgi. KOOLIKATSETE POOLT VÕI VASTU? Anne Vasar Sisseastumiskatsed annavad andekatele lastele võimaluse õppida oma tasemele vastavas klassis, kus neid koheldakse võimetekohaselt. Annely Allik Lapsevanemana leian, et see on kahe otsaga asi. Martina Põldvere Arvan, et selekteerimine on õige ja andekamatel peab olema võimalik kiiremini edasi minna. KOOLIKATSEID POOLDAVAD ARGUMENDID Selekteerimine annab võimalused eelduste väljaarendamiseks. Koolikatsete ja eliitkoolide kaotamisega seataks latt keskpäraste järgi. Tänu selekteerimise õigusele kõrge taseme saavutanud eliitkoolid on teenäitajad teistele. Säilub hariduse kõrge kvaliteet. Rohkem valikuvõimalusi. KOOLIKATSETE VASTU Võistlemine on liiga pingeline. 7-aastaste laste anded ja huvid ei ole veel välja kujunenud. Tulemused on saavutatavad dresseerimisega. Eliitkoolid eraldavad "kasulikud" anded "kasututest". Katsete tulemused sõltuvad vanemate võimalustest. KOOLIKATSETE VASTU Lapsevanema unistused, mitte lapse soovide realiseerimine. Õpilaste koosseis koolis peaks olema läbilõige ühiskonnast. Erineva intellektiga lapsed peaksid koos õppima. Koolikatsete abil süvendeb koolide kihistumine. KOKKUVÕTVALT KOOLIKATSETEST Lapsepõlve rikkumine!? Iga vanema oma otsus. TEHNIKA MÕJU KOOLILAPSE TERVISELE TELEVISIOON Ülekaalulisus Mõnuained Vägivald Tähelepanuhäired Õpiraskused ARVUTIT JA INTERNET Nägemise halvenemine Muud tervisehädad Küberkiusamine Pedofiilid Rühihäired Ülekaalulisus Agressiivsus Kalduvus vägivallale Mõnuained MOBIILTELEFONID Kasvajad Mälu nõrgenemine Kuulmishäired Õppetöö häirimine Koolikiusamine VÄLJALANGEVUS PÕHIKOOLIST PÕHIKOOLIST VÄLJALANGEVUSE VÕIMALIKUD PÕHJUSED Õpiraskused Halvad suhted kaasõpilastega, õpetajatega Kodu ja perekond (sotsiaalne staatus, suur perekond, koduse toetuse puudumine õppimisele) Üldine rahulolematus kooliga Eakaaslaste mõju VÄLJALANGEMISE TAGAJÄRJED Raskem konkureerida tööturul Suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele Kuna kool on oluline sotsialiseerumise koht, siis väljalangenul võivad kujuneda väärad väärtushinnangud ja kombed Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel langes 2006/2007. õppeaastal põhikoolist välja 963 õpilast, järgnevatel õppeaastatel vastavalt 624 ja 423 õpilast. 2010. aastaks püstitas Euroopa Liit eesmärgi, et liidu keskmine haridussüsteemist väljalangejate osakaal jääks alla 10%. 2006. aastal oli väljalangejate protsent 15,3% (Eestis 13,2%). Eesti on seadnud varase koolist väljalangevuse vähendamisel eesmärgiks iga lapse arengu eripära arvestamise, probleemide võimalikult varase märkamise ning tugiteenuste kiire rakendamise. Olulisel kohal on ka õpetajate hariduse kvaliteedi tõstmine, täiendkoolitus ning oskuste arendamine erivajadustega õpilaste märkamiseks ja toetamiseks. ÜLDHARIDUSSÜSTEEMI PÕHIPROBLEEMID PÕHIPROBLEEMID Õpilaste arvu vähenemine Eripedagoogide puudus Rahastamine Kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused hariduse omandamiseks Õppekava UUE ÕPPEKAVA PÕHIPROBLEEMID UUE ÕPPEKAVA PROBLEEMID Koolikohustusiga pikendatakse 18 eluaastani Põhjendamata puudumiste korral võetakse kohe midagi ette, AGA... Kool võib vajadusel kasutada vastavaid elektroonilisi vaatlusseadmeid. Kokkuleppel vanemaga kontrollida ja piirata päevases õpilase liikumist koolipäeva jooksul. UUE ÕPPEKAVA PROBLEEMID Põhikooli – ja gümnaasiumi lahutamine. Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. UUE ÕPPEKAVA PROBLEEMID On aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust. Suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist. Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne jooksva aasta 1. septembrit seitsmeaastaseks. ÕPILASTE ERINEVUSED EESTI JA VENE KOOLIDES ÕPILASTE ERINEVUSED EESTI JA VENE KOOLIDES Eesti keele õpe Uuringud: Akadeemilised saavutused Psühholoogiline ja füsioloogiline heaolu Toimetulek koolikeskkonnas Väärtushinnangud Huvid ja harrastused ERIVAJADUSEGA ÕPPIJA ERIVAJADUSEGA ÕPPIJA Kes on erivajadusega õppija ? Lihtsustatud, toimetuleku ja individuaalne õppekava. Erivajadustega laste õppimisvõimalused. Tavaklassid ja abiklassid ühes koolis koos – plussid/miinused HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEMID: TULEVIKUVÄLJAVAATED TULEVIKUVÄLJAVAATED Põhikool- akadeemilise hariduse alus Põhikooli lõpetanute valikud Lõpetatud/ lõpetamata põhiharidus Gümnaasiumisse astumine Kutsekoolidesse astumine TULEVIKUVÄLJAVAATED Kutsekoolist gümnaasiumisse Kõrgkoolidesse minek Eliitkoolide lõpetanute väljavaated Noored ja haridus- ressursid KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kooli.ee/?teema=22&vaata=1041 http://www.hm.ee/index.php?0511290 Aine ’Erivajadusega õppija’ materjalid http://www.riigiteataja.ee http://www.1eik.tln.edu.ee http://kuninga.parnu.ee/ http://www.postimees.ee/080205/esileht/157114.p hp http://www.arileht.ee/artikkel/65471 KASUTATUD KIRJANDUS http://tartu.postimees.ee/150205/tartu_postimees/157 688.php http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=282494 http://www.epl.ee/?artikkel=265584 http://tartu.sotsdem.ee/2009/06/11/tartu-ekspresstartu-sotsiaaldemokraadid-ei-ole-nous-miina-harmagumnaasiumi-katsetega/ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/ava lda-arvamust-kas-esimesse-klassisisseastumiskatsed-on-vajalikud.d?id=2948059 http://www.virumaateataja.ee/110504/esileht/arvamu s/15017248.php http://www.hm.ee/ KASUTATUD KIRJANDUS http://www.epl.ee/artikkel/391005 http://www.lasteaed.net/2006/04/28/televisioonimoju-lapsele/ http://www.peremeedia.ee/10547 http://www.terviseleht.ee/200005/5_koolilaps.php http://blog.kaitseomatervist.ee/elektroonikakahjulikku-moju-tervisele-tuleks-votta-tosiselt/ http://www.epl.ee/artikkel/469097 http://www.terviseleht.ee/200118/18_massimeedi a.php