Transcript HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus Merike Mändla Tartus,17.02.2007 Haridusliku erivajaduse definitsioon Haridus- ja teadusministri määruse tähenduses mõistetakse haridusliku erivajadustega õpilasena õppijat,  kelle eriline andekus,  õpi-

HEV õpilaste õppekorraldust
reguleeriv seadusandlus
Merike Mändla
Tartus,17.02.2007
Haridusliku erivajaduse definitsioon
Haridus- ja teadusministri määruse tähenduses mõistetakse
haridusliku erivajadustega õpilasena õppijat,
 kelle eriline andekus,
 õpi- või käitumisraskused,
 terviserikked,
 puue või
 pikema-aegne õppetööst eemalviibimine
toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi
- kooli õppekavast tulenevas õppesisus ja
- õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid,
õppemeetodid, tugipersonali vajadus jms) või
- õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud
töökavas.
Siseriiklikud strateegiad ja
rahvusvahelised kokkulepped
 Sotsiaalse kaasatuse ühismemorandum
 Laste õiguste tagamise strateegia
 UNESCO dokumendi “Haridus Kõigile” Eesti
rahvuslik tegevuskava
HEV laste õppekorraldust reguleeriv
seadusandlus
 Eesti Vabariigi põhiseadus
 EV invapoliitika üldkontseptsioon
 Lapse õiguste konventsioon
 Lastekaitseseadus
 Eesti Vabariigi haridusseadus
 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
 HTM ja SM määrused
Lapse individuaalsuse toetamise
põhimõtted
 Hariduslike erivajaduste (sh andekuse)
võimalikult varajane märkamine;
 Lapse erivajaduste määratlemisel kohene
tugiteenuste rakendamine;
 Lapse ja perekonna kaasamine
 Spetsialistide kaasamine
 Koostöö koolipidajaga
Õpilase individuaalse arengu toetamise
tasandid
 I tasand – kõiki lapsi hõlmavad tegevused
 II tasand – hariduslike erivajadustega (sh
andekaid) lastele koolisiseselt rakendatud
tugiteenused
 III tasand – hariduslike erivajadustega lapsi
hõlmavad tegevused pärast täiendavaid
uuringuid väljaspool haridusasutust ja
nõustamiskomisjoni otsust
Põhikooli ja gümnaasiumiseadus
PGS määratleb võimalused:
 erikoolide loomiseks
 eriklasside loomiseks
 õpilaskodu loomiseks
 erikoolidesse ja eriklassidesse suunamiseks läbi
nõustamiskomisjoni
 HEV lastele tugiteenuste rakendamiseks tavakoolis
 HEV lastele õppekava rakendamiseks
 Logopeedilise abi rakendamine - reguleerimata
Haridus- ja teadusministri määrused
(1)
 Erivajadustega õpilaste
nõustamiskomisjoni suunamise
tingimused ja kord
Haridusministri 2. juuli 1999. a. määrus nr 43
► Algatab õpetaja, logopeed või psühholoog
lapsevanema nõusolekul või lapsevanem.
► Otsustab õppenõukogu
Määrus sätestab nõustamiskomisjoni suunamise
tingimused ja vajalike dokumentide loetelu.
Haridus- ja teadusministri määrused
(2)
 Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli ja
erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi)
vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord
Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 33
Sätestatakse vastuvõtu alused arvestades spetsiifilisi
diagnoose.
Lasteaed:sobitus-, tasandus-, arendusrühm, nägemis-,
kuulmis- ja kehapuudega, liitpuudega laste rühm
Sanatoorsesse-, psüühikahäiretega-, kõne-, kuulmisnägemispuudega laste kool;
Tasandusklass, abiklass, hooldusklass
Haridus- ja teadusministri määrused
(3)
Parandusõpperühma töökorralduse alused
Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 34
 Spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika
ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või
kuulmishälvetega lastele.
 Aluseks riiklik õppekava
Muudatused 31. märts 2005
► Võib määrata õppenõukogu otsusega
► Tundide arvu suurendatud (1.aste –kuni 4t; 2.aste – min
3t; 3. aste – min 2t;)
► Määratud täituvuse piirnorm – kuni 6 õpilast
Haridus- ja teadusministri määrused
(4)
 Põhiharidust omandavate kasvatus-
raskustega õpilaste klassi
moodustamise tingimused ja kord
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2004.a. määrus nr 38
► 2. või 3. kooliastme riikliku õppekava või
lihtsustatud õppekava alusel õppivatele õpilastele
► Klassi täituvuse piirnorm 12 õpilast, liitklassi puhul
10 õpilast
► Aluseks alaealiste komisjoni või õppenõukogu
otsus
 Klassi õpilaste võimeid ja iseärasusi arvestava
õppekava (k.a. ainekavad ja tulemuste hindamise
põhimõtted) töötab välja kool (RÕK-i alusel)
Haridus- ja teadusministri määrused
(5)
 Koduõppe kord
Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2000.a. määrus nr 24
Määrus sätestab koduõppe võimalused:
► lapsevanema soovil (1.-6.kl)
► tervislikel põhjustel
► haiglas
Haridus- ja teadusministri määrused (6)
 Individuaalse õppekava järgi õppimise kord
Haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a. määrus nr 61
 Defineeritakse kaudselt hariduslik erivajadus (kellele koostatakse IÕK).
 IÕK koostamine on lubatud mistahes kooliastmes ja mis tahes riikliku
õppekava järgi õppivale õpilasele.
 IÕK-ga määratakse vastavalt vajadusele:
kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule
gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid
õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava
üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes;
 erisused õppekorralduses;
 õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted.
 IÕK algataja lapsevanem või kool, otsustab õppenõukogu.

 Reguleeritakse individuaalse õppekava koostamine, vormistamine ja
rakendamine.
Haridus- ja teadusministri määrused
(7)
 Õppeaastate arv, õppeainete loend ja
õppetundide arv hälvikute erikoolis ja
sanatoorses koolis
Haridusministri 12. augusti 2002. a. määrus nr 64
 Õpilaskodu töökorralduse alused
Haridus- ja teadusministri 23. aug. 2005.a. määrus nr 29
Haridus- ja teadusministri määrused
(8)
 Õpilaste hindamise, järgmisse klassi
üleviimise ning klassikursust kordama
jätmise alused, tingimused ja kord
Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2005. a. määrus nr 24
► teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele
kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli
õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest
► kui õpilasele on koostatud IÕK, arvestatakse hindamisel
individuaalses õppekavas sätestatut.
► lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivaid õpilasi
klassikursust kordama ei jäeta
► IÕK alusel õppivate õpilaste puhul võivad olla erisused
järgmisse klassi üleviimise osas
Haridus- ja teadusministri määrused
(9)
 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning
põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord
Haridus- ja teadusministri 24. detsembri 2001. a. määrus nr 75
Lähtudes õpiraskuse spetsiifikast on lubatud vastava aine
lõpueksamikomisjoni otsusega hinnata hindega “3” alates 35%
punktide arvust
Kohaldatakse lastele,
 kes õpivad (või võiksid õppida) kasvatusraskustega laste klassis,
tasandusklassis, keha-, kõne-, meele- ja psüühikahäiretega laste
klassis;
 kellele rakendatakse koduõpet või parandusõpet;
 kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ja kes on Eestis elanud
vähem kui 3 aastat;
 kellele rakendatakse logopeedilist abi.
 25. jaanuariks tuleb teatada REKKI HEV (nägemis-, kuulmis-, kõne- või
kehapuudega) laste eksamineerimiseks vajalikest tingimustest
Õppeaja pikendamine
Haridus- ja teadusministri 30. juuli määrus nr 43
 Lihtsustatud riiklik õppekava - Hiljemalt 9. klassi
esimesel poolaastal esitatud lapsevanema
põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu
otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas
kooliastmes ühe õppeaasta võrra valikainete
omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses.
Täiendava õppeaasta kohta koostatakse õpilasele
individuaalne õppekava.
 Toimetuleku riiklik õppekava - .... kolme
õppeaasta võrra .....
Rahastamine
 2007.aasta pearaha – 14 410 krooni,
Sellest
palgavahendid –
13 670.õpikud –
282.õppevahendid –
458.+
investeeringud *–
~1385.* KOV otsustada, milleks kasutab (võib ka palgaks)
Hariduslike erivajaduste rahastamine
(1)
 Eriõppeklassides on personalikulu koefitsiendid ühe
õpilase kohta järgmised:
 keha-, kõne- ja meelepuuetega laste klassid - 2,6
 lihtsustatud õppekavaga laste klassid




- 2,2
raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega
laste klassid (toimetulekuklassid)
- 3,8
õpiraskustega laste klassid (tasandusklass) - 1,4
kasvatusraskustega laste klassid
- 2,2
õpe sanatoorses koolis
- 1,2
Hariduslike erivajaduste rahastamine
(2)
 Täiendavad personalikulu koefitsiendid ühe eriõppel







õpilase kohta on järgmised:
koduõpe tervislikel põhjustel elukohas
- 4,0
koduõpe psühhiaatriahaiglas
- 1,3
koduõpe lastehaiglas
- 0,6
parandusõpe
- 0,2
keelekümblus
- 0,2
lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivad õpilased
tavaklassis
- 1,2
toimetuleku riikliku õppekava alusel õppivad õpilased
tavaklassis
- 2,8
Kavandatavad muudatused seadusandluses
 PGS - haridusliku erivajaduse defineerimine;
 klassi- ja rühmatäituvuse maksimumpiiri




vähendamine
hariduslike erivajadustega laste koolides ja klassides;
hariduslike
erivajadustega
laste
õppekorraldus
seadustatakse õpilasepõhiselt, mitte kooli/klassipõhiselt;
erinevate osapoolte – kohalik omavalitsus, kool,
lapsevanem, laps – kohustuste ja vastutuste täpsem
määratlemine koolikohustuse täitmise tagamisel ning
tugisüsteemide rakendamisel;
nõustamine, nõustamiskomisjonide töö funktsioonide
muutmine;
Muudetakse hariduslike erivajadustega laste
rahastamissüsteemi
 Haridus- ja teadusministri määruste muutmine: koduõppe
määrus, parandusõppe määrus jne.