Transcript Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Toimetulekuõpe

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava
Toimetulekuõpe
25. mai 2011, Tallinnas
Lea Pilme
Toimetulekukoolide algus





1990ndate alguses esimesed asutused (kool
– kodud)
Palju lastevanemate initsiatiivi
Katsetamised ja õppimised mida ja kuidas
õpetada
Seosed sotsiaalsüsteemiga
Paradigmade muutus (vaimupuude ja
õppimise mõiste)
Esimene TÕK




Kinnitatud haridusministri 15.12.1999.a.
määrusega nr.59, kehtib alates 01.09.2000
Alustati 1996. a haridusministeeriumi
ettevõtmisel
Käidi teadmisi ja kogemusi saamas Soomes
ja Saksamaal
Võeti aluseks nii lühiajalisi ja
süstematiseerimata õpetamise kogemusi kui
sisulisi eeskujusid Euroopa (Soome ja
Saksamaa) õppekavadest
Esimene TÕK



Ideid ja lähenemisi ka alusharidusest
Järgiti Eestis riikliku õppekava põhistruktuuri
Õppekava ehitati üles kooliastmete kaupa,
kus iga kooliastme lõpus oli antud
pädevused, mida õpilane peaks saavutama.
Jaotuse aluseks Piaget`i lapse mõtlemise
arenguastmete teooria.
Üldosas:

Põhiülesanne - toetada
korrektsioonitööga õpilaste arengut,
kujundada isiksus, kes tuleb toime
igapäevaste tegevustega kodus,
teenindusasutustes ning saab
juhendamise ning järelevalve all
hakkama lihtsama tööga.
Esimene paranduskatse



2001.a algatati õppekava uue versiooni
väljatöötamine.
Tartu Ülikooli õppekavade talituse oskonna
arendusprojekti raames töögrupp, kuhu
kuulusid praktikud
Töö aluseks võeti õppekava kehtiv versioon,
töögrupi liikmete praktilised kogemused ja
teoreetilised teadmised, Soomes kasutusel
olev õppekava EHA 1.
Esimene paranduskatse
Tugineti ka töögrupi poolt 2002. a läbiviidud
küsitluse tulemustele:
-IÕK - de koostamine ebamäärane
-liigne ainekesksus, tervikõppe põhimõte peaks
kehtima kogu õppeaja kohta
-õpetuse sisu ei ava osade ainete nimetused
(orienteerumisained, tööõpetus)
- õppekava rakendamiseks on vaja vastavaid
õpitingimusi (füüsiline keskkond, õppevahendid ja
– vara)

Esimene paranduskatse
hindamiskriteeriumid kohati vastuolus
eesmärkidega
- õpitulemuste loetellu on vaja
alternatiivsetel suhtlusmeetoditel põhinevaid
õpitulemusi
- õppekavale peaks lisanduma metoodiline
seletuskiri, õppekavale vastavad
õppematerjalid
-
Esimene paranduskatse
Toimetulekuõppekava järgi õppivad
üheealised õpilased erinevates koolides
võivad erineda üksteisest oma oskuste,
teadmiste ja potentsiaali poolest oluliselt.
Õppekava peaks vastama õpilaskoosseisu
tasemele. Õpilased liikusid igal aastal
järgmisesse klassi, seega kõik lapsed pidid
läbima kolm kooliastet ühtses tempos.
-
Esimene paranduskatse
-Õppekavas andis tunda nn meditsiinikeskne
lähenemine. Lähtuma peaks rohkem sellest, mida
laps oskab ja suudab ning vastavalt üles ehitama
edasise õpetamise ja arendamise.
-Tundide arv on ülepaisutatud vanemas
kooliastmes
2001. – 2002. a sisse viidud muudatused esitati
töögrupi poolt ülikoolile.
Teine paranduskatse
2004. a alustati õppekava arendustööga
 Aluseks: kehtiv õppekava, 2002.a
ettepanekud, küsitlus
 Küsitluse tulemused:
- õppekava ülesehituse aluseks ei saa olla
kõigi õpilaste poolt ühtlases tempos
läbitavad kooliastmed; läbivaks märksõnaks
peab olema õpilase individuaalsusega
arvestamine;

Teine paranduskatse
õppekava saab olla üldiseks raamiks,
millele toetudes saab iga kool oma õpilasi ja
kohalikke olusid arvestades koostada kooli
ja individuaalsed õppekavad
- õppekava peab olema väiksema
ainekesksusega ja orienteeruma rohkem
suhtlus- ja igapäevaeluoskuste
kujundamisele ning tervikõppele
-
Teine paranduskatse


Õppekava ülesehituslikuks selgrooks sai
õpitasemed s.t. oskuste-teadmiste järkjärguline kasvamine, mis ei ole seotud
kooliastmete ja lapse vanusega, vaid mis on
nagu trepiastmed, mida mööda õpilane
vastavalt oma arengupotentsiaalile ja –
tempole liigub
Ettepanek pikendada õppeaega kuni 3 aasta
võrra
Teine paranduskatse

Toimetulekukooli õppe eesmärk on kujundada
võimalikult iseseisev toimetulek standardsetes
situatsioonides: elementaarsed eneseteenindus- ja
suhtlemisoskused, ühiskondlikele normidele vastav
käitumine, elementaarsed tööoskused, et suudaks
toetatud töökohal töötada ja toime tulla harilike
kodutöödega. Osa õpilastest saavutab siltlugemise
ja kirjutamise elementaarse oskuse, suudab
opereerida tajutavate hulkadega.
Teine paranduskatse



Orienteerumisainetest on sai olustikuõpetus
ja tööõpetusest eluõpetus.
Eluõpetus senise 6. klassi asemel juba
alates 4. klassist.
Ainekavade sisuliste muudatuste tegemine
oli suunatud igapäevaelus enam
vajaminevate teadmiste ja oskuste
omandamisele.
Teine paranduskatse



Eesti keelt, matemaatikat ja olustikuõpetust
võib õpetada ühtse tervikuna ja neid tunde
nimetatakse üldõpetuse tundideks.
Õpetamine võib minna järk-järgult
ainekesksemaks.
Ainekavades esitati õppetöö sisu ja suunad
ning tulemused õpitasemete kaupa.
Õpitulemused paigutati iga ainekava lõppu.
Täpsustati IÕK seatud nõudeid.
Teine paranduskatse



Pikendatud õppeaja (1–3 a) tunnijaotusplaani sisu ja
mahu otsustab kool, lähtudes õpilase vajadustest ja
õpitasemest.
Iga õpilase töörežiimi määramisel tunnis
arvestatakse tema psüühiliste ja füüsiliste
protsesside iseärasustega.
Hindamine: tuleb toime;
tuleb toime abiga (meeldetuletamisel, sõnalise
abiga; näidise, eeskuju järgi;koostegemisel).
Teine paranduskatse

Ettepanekud:
–
Koostada õppekava metoodiline
rakendusjuhend
–
Koguda ja levitada TÕKiga seotud näidisvorme,
juhiseid õppekava rakendamisel
–
Koostada õppekava realiseerimiseks vajalik
õppekirjandus
–
Kirjeldada eritingimusi õppekava
rakendamiseks
Teine paranduskatse



Õppekava tööversioon TÜ õppekava
arenduskeskuse kodulehel kevadel 2004
Õppekava on oli kahel korral arutlusel REKK
HEV-nõukogus ja 21.06.04 läbis toetushääletuse
Ainuke realiseerunud muudatus: alates 2005. a
sügisest TÕK-i järgi õppivatel õpilastel võimalus
peale üheksat õppeaastat veel täiendavale kuni 3
aasta võrra pikendatud õppeajale (HTM-i 30.07.2004
määrus nr 43)
Kolmas parandus



LÕK-TÕK-HÕK ühte määrusesse, neile oli kirjutatud
juba ühine üldosa
Igale eritaseme õppekavale tuleb ka eraldiseisev
spetsiifiline üldosa
Õppekavade kaasajastamine, eesmärkide
täpsustamine ja struktuuri ühtlustamine, kirjelda
võimalikult täpselt laste võimeid, sotsiaalseid
vajadusi, õppesisu iseärasusi, õpetuse ja kasvatuse
spetsiifikat, konkretiseerides õpitulemusi ning
ainetevahelisi integreerimise võimalusi
Kolmas parandus




Õppekavade paindlikkus, st peetakse silmas
õppekavade rakendamist nii tava- kui erikooli
tingimustes
Koostöö kohaliku omavalitsuse, spetsialistide ja
lapse seadusliku esindaja vahel
Suhtlemise kujundamine läbiva valdkonnana
Seire ja nõustamise komplekssus ning spetsiifika
(meditsiin, pedagoogika, psühholoogia,
sotsiaalvaldkond), isiklike rehabilitatsiooniplaanide
seostamine õppekavadega
Kehtiv õppekava


Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava –
vabariigi valitsuse määrus 16.12.2010 nr
182, lisa 2 – Toimetulekuõpe
Toimetulekuõppe põhiülesanne – toetada
mõõduka IP õpilase arengut ning tema
kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb toime
tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast
parktilist tööd ja teab oma kuulumist oma
rahva ja Eesti kodanike hulka
Olulisemad muudatused uues
õppekavas
Liidetud 3 õppekava üheks õppekavaks
 Ühises üldosas:
- mõõduka või raske vaimupuuega või
vaimse alaarenga
- mõõduka IP õpilane
- nõustamiskomisjoni soovitusel ja
lapsevanema nõusolekul TÕK rakendada
kõigis põhikoolides

Olulisemad muudatused uues
õppekavas
- põhikooli riikliku õppekava kohaldamine
võttes arvesse IP õpilaste erisusi
- põhikooli lõpetamine (toimetulekuõppes
väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel
põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on
läbinud temale koostatud IÕK)
- täpsustatud kooli õppekava koostamist
Olulisemad muudatused uues
õppekavas
individuaalne õppekava - rakendatakse PGS –s
sätestatud tingimustel ja korras + koostatakse kõigile
õpilastele, toimetulekuõppel olevale õpilasele igaks aastaks
ja seal esitatakse: üldised andmed õpilase kohta, õpilase
pedagoogilis – psühholoogiline kirjeldus, erisused õpisisus
ja õpitulemustes, õppe läbiviimise eritingimused sh
õppevara kohta, õpitulemused, arengu hindamise kord sh
hindamisviisid, tagasiside andmise viisid, IÕK rakendamise
aeg, IÕK koostamise ja rakendamisega seotud isikud ja
nende kohustused
-
Olulisemad muudatused uues
õppekavas
-
-
rakendussätted
kooli õppekava ja õppekorraldus
01.09.2012, enne seda kehtib vana
TÕK üldosas:
Ei ole õpilase kirjeldust
- Arenduse ja kasvatuse üldeesmärgid –
õppe –ja kasvatuseesmärgid
- Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted –
sama
- Õppe – ja kasvatustegevuse korralduse
alused ja tunnijaotusplaan –
õppekorraldus (sh tunnijaotusplaan)
-
- Pädevused kooliastmeti – õppe ja
kasvatuse rõhuasetused (klassigruppide
kaupa, ära on jäänud sõna „kooliaste“, ei ole
ka sõna „õpitase“, mida pakkusime 2004. a) ja
taotletavad pädevused (nö üldpädevused
klassigruppide kaupa)
- IÕK koostamise juhised – viidud LÕK
üldosasse
- hindamiskriteeriumid – hindamine
TÕK ainekavades:
- ainekavad, milles oli sissejuhatus, õppesisu
ja õpitulemused kooliastmeti – õppetegevus
ja õpitulemused õppeaineti klassigruppide
kaupa
- orienteerumisained – elu– ja toimetulekuõpetus
(siin ja teiste ainete puhul toodud rõhuasetus ja
taotletavad õpitulemused klassigruppide kaupa)

- emakeel – eesti/vene keel (kooli õppekeel)
- matemaatika – sama
- tööõpetus – tööõpe (algas II kooliastmest –
sama, alates 3. klassist)
- kunst ja käeline tegevus – sama
- muusikaõpetus – sama
- kehaline kasvatus ja rütmika – kehaline
kasvatus, rütmika eraldi
Õppe ja kasvatuse eesmärgid:
- Õppe põhiülesanne - ära kadunud sõna “korrektsioonitöö”,
rõhutatakse toetamist
- Sõnastus selgem ja konkreetsem, ära võetud
mittevajalikud lisandused; humanistlikum, näitab rohkemat
usku õpilastesse; ei rõhuta niivõrd meie tegevust, õpilaste
võimeid, potentsiaali
- Õppe üldeesmärk - mõned täpsustavad või täiendavad
lisandused, lühendused, selgem sõnastus

Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted:
- Selgem, ladusam sõnastus
- Ulatuslikum materjal ja selgitused,
koondatud kõik olulised lähtekohad, millele
hea toimetulekuõpe peab toetuma
- Üldistatult see, mida õpilased
toimetulekuõppel õpivad

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad
pädevused:
- Varem kooliastmete kaupa kujundatavad
pädevused – lisaks rõhuasetused, mis annavad
suuna, mille alusel ja kuidas neid pädevusi
kujundada
- Pädevused sarnased eelmises õppekavas
olevatega, parema sõnastuse ja selgusega, lisatud
pädevusi ka õppekava 2004. a projekti alusel
- Kõigi kolme klassigrupi kohta

Õppekorraldus:
- Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse
kooli õppekavas lähtudes TÕK üldistest
nõuetest
- IÕK –s keskendutakse ainekavades
märgitud tegevustele ja teemadele
- Ajakasutus sh projekti - , õues - ,
muuseumiõppe, ekskursioonide ja
õppekäikude aeg määratakse kindlaks kooli
õppekavas

- Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi
esimesel poolaastal esitatud põhjendatud
taotluse alusel võib õppenõukogu
otsusega pikendada õpilase õppeaega
kahe õppeaasta võrra kuni 32
nädalatunni ulatuses igal õppeaastal
-1.-2. klassis jaguneb õpetus
tegevusvaldkondadeks, alates 3. klassist
õppeaineteks
- tundides keskendutakse ainekavades
märgitud tegevustele ja teemadele –kohustuslikud
õppeained ja valikõppeained
- valikõppeainete ja valitud tööõppe suunale
koostab kool ainekavad
- Tunnijaotusplaan
Tunnikoormus 9. klassis 2 t võrra väiksem
Elu – ja toimetulekuõpe -7.-9. kl 1 t võrra
väiksem
Matemaatika -7.-9. kl 1 t võrra väiksem
Tööõpe – 9. klassis 1 t võrra väiksem
Valikõppeained – lisaks 7.-9. kl 2 t
- Tööõppe ja valikainete sisu valitakse
vastavalt kooli võimalustele ja
lastevanemate/õpilaste soovidele
- Tööõpe võib sisaldada tööpraktikat
- Võib kohaldada tunnijaotusplaanist erinevat
plaani (õppeaineid liita, ümber kujundada);
! Õpitulemuste saavutamine tagada
- Õpilasele, kes õpib klassis, kus õpe toimub
RÕK järgi, kehtestatakse erisused
tunnijaotusplaanis IÕK – ga
- Kehalise kasvatuse tunnid eraldi
- Läbivad teemad kooli õppekavas
- Nõuded õppematerjalile
- Õppeülesannete raskusastme valikust
Hindamine
-Hindamise teoreetiline alus (õpilane, kk,
positiivsus)
-IÕK alusel
-Hindamise eesmärk
-tuleb toime: tuleb hästi toime, tuleb rahuldavalt
toime vm
-tuleb toime abiga:sõnalise abiga, näidise või
eeskuju järgi, koostegevuses, füüsilise abiga vm
-ei tule toime (muutmisvajadus, ei kasutata kv
hindamisel)

Kokkuvõtteks




TÕK ühe koostajana
Toimetulekukooli juhina
Tavakooli juhina
ÕNK nõukoja liikmene